Vana-Vene riik (3)

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Ristisõjad - spikker

Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses ­ lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid ­ lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid ­ idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria ­ Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik ­ Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 ­ koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog ­ päiksejumal. Veles ­ karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog ­ tuulejumal. Mokosa ­ viljakusejumalanna. 980 ­ Vladimir üritas viia

Ajalugu

9

doc

Ida-Rooma riik

Ida rooma riik e. Bütsants Territoorium, rahvastik ja riigikorraldus. · tekkis 395. Aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne ja I-Rooma riigiks. Pealinnaks Konstantinoopol · Terriktooriumil elasid kreeklased, bulgaarlased, juudid, syyrlased, armeenlased jt. Riigikeeleks kreeka keel · Säilisid kohalikud kultuuritavad, millele lisandusid kristluse erivoolud. · Monofüsiitide õpetus ­ õpetus, mis levis egiptuses, väitis, et Kristusel on vaid üks ­ jumalik loomus.

Ajalugu

5

doc

Viikingid-ristisõjad

ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk- sihtpunktid-Läänetee(inglismaa, frangi riik, itaalia) ja idatee(venemaa, bütsants) 4)kultuur: kiri-ruunikiri(3.-4. sajand, lähtus ladina tähestikust9 1. tähestik algas: f,u,th,a,r,k(siit ka nimetus futhark) 2. tähed olid paigutatud kolme 8-tähelisse rühma 3. kirja loeti magu ketti(algas vasakult paremale, järgmine rida paremalt vasakule jne.) saagad-suuliselt edasiantud pikemad jutustused, mis käsitlesid ajaloosündmusi

Ajalugu

11

docx

Varakeskaeg

Katoliiklikust eraldub protestantlik. 16. sajand väga sõdade rohke aeg kuni saavutatakse stabiilsus 17. Sajandil Euroopas. 17. sajandit peetakse uusaja alguseks. Keskaeg: 1. Vara-Keskaeg ­ 5-11. Sajand I pool. Kujunevad välja feodaaltsivilisatsiooni tunnused, milleks on katoliiklus ­ domineerib vaimuelus; fasaliteet ­ feodaalide oma vaheline läbi saamine ehk feodaalkord. Tsivilisatsiooni hälliks Prantsusmaa kus kujuneb Frangi riik, pannakse alus feodaalsuhetele. Rüütlite raske ratsavägi. Kujunevad välja seisused ­ vaimulikud ­ avatud(kehtib tsölibaat ehk abiellumise keeld ­ piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate ­talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku,

Ajalugu

7

doc

Kordamine 10.klassile

Keldid osutasid roomlastele siiski veel tõsist vastupanu. Nad võitsid tagasi mitmeid linnu, kuid vaenlast maalt välja ei suudetud ajada. Pärastine Rooma asevalitseja lasi ehitada läbi kogu saare kulgeva kindlustusvööndi. Roomlaste võimu tugipunktideks Britannias olid nende linnad ja villad. Neil tekkisid kontaktid keltidega, kuid ei suutnud avaldada sellist mõju nagu Gallias. Keldid ei läinud üle ladina keelele. Kui Itaalia oli sattunud barbarite sissetungiohtu, kutsus Rooma riik oma leegionid Britanniast ära. Impeeriumi võim varises. Anglosaksi vallutus 5. sajandi keskpaigas algas germaani hõimude massiline sissetung Britaniasse. Germaani hõimud olid anglid, saksid, jüüdid ja friisid. Britanniasse saabunud ja sinna elama jäänud germaani hõime(enamik anglid ja saksid) hakati nim anglosaksideks. Keldid panid ka neile visalt vastu, kuid 7 saj alguseks olid nad hävitanud või orjastanud Brit. põhjaosa. Osa kelte rändasid tagasi mandrile

Ajalugu

26

docx

Vene keskaeg

8.-9. sajandil suur osa Vene riigiterritooriumist asustatud erinevate slaavihõimudega. Peamiseks allikaks slaavi hõimude paika panekust on ,,Jutustus möödunud aegadest ehk Ajalike aastate lugu". Jahveti maadel: russid, tsuudid, mordvalased jne. Varjaagi mere ääres: ljahhid, tsuudid, russid (polnud algselt slaavlased). Kiievi maal vürst Kii ja tema kaks venda. Linnade nimi vanema venna järgi, sai Kiiev alguse. Vene teadlased Kiievit 7,-8. sajandisse dateerinud. 882 Oleg vallutas maid, Vana-Vene riigi alguseks peetakse. Nestori kroonikas pole slaavi rahvasteks märgitud kriivitseid ega sloveene. Iraani keeltest Depnr, Don jne. Rändrahvad Iraanist pannud. ,,Va" lõpulised nimed nagu Moskva (Must vee), Rotva on soomeugri päritolu. Palju hüdronüüme, mis balti pärand, Smolenski Moskva aladel. Käsitöö ja kaubandus alad jõgede äärde, selle pärast laiali asumine. Tsuudid nii eestlased kui teised läänemererahvad, kes elasid Loode-Venemaal. Juba 6. sajandil Jordanise tekstis

Ajalugu

14

doc

Keskaeg I

Ida- Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva sõjalise surve kiuste. See sai võimalikuks hästitoimivale võimustruktuurile ja tegusale ametnikkonnale. Bütsantsil oli tohutu riigiaparaat ja alases regulaarväes ligikaudu 150 000 meest. Palka maksti kullas.Jäi püsma kahe olulise teguri tänul ­ soodsamad geograafilised tingimused ja rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. 3. IDA-ROOMA RIIK E. BÜTSANTS TEKKEAEG: 395.aastal Rooma impeerumi lagunedes, nn. Ida-Rooma riik. Sai Constantinus Suurejärgi nime Konstantinoopol. Hõivas Balkani poolsaart ja Väike-Aasiat. RAHVASTIK koosnes kreeklastest, bulgaarlastest, süürialastest, juutidest, armeenlastest jt. Riigikeel oli kreeka keel. Riigi algusaastatel oli usuks Rooma katoliku usk, usaldades täielikult Rooma paavsti kuid 1054.aastal kiriku lõhenedes, lõhenes ka üksmeelne usk(kreeka katolik ja rooma katolik)

Ajalugu

Kommentaarid (3)