20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagreisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilise katseid
Tallinna Mustamäe Gümnaasium REFERAAT JUUTIDE TAGAKIUSAMINE Õpetaja: Kati Küngas Õpilane: Sandra Verrevmägi Tallinn 2011 Sissejuhatus Selle teema ma valisin just sellel eesmärgil, et teada saada miks räägitakse juutidest, kui halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüd...
linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku 0,5 miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941 alul andis Hitler käsu hakata koonduslaagris juute hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagriteisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumile rajati 6 surmalaagrit- Auschwitz, Treblika, Majdenek, Sobibor jt. Mujale sakslaste poolt vallutatud aladele rajati sadu väiksemaid koonduslaagreid. Selliseid laagreid oli ka Eestis. Saksa koonduslaagrites tapeti kuni 11 000 000 inimest, nendest 5-6 000 000 olid juudid- see on üle 2/3 sõja Euroopas elanud juutidest. Peale juutide hävitati veel homosid, mustlasi jne. Eesti 1950 14. aprill 2009. a. 15:28 1. 2 peamist leeri Eesti NSV padrikus ? 2. Füüsiline terror Eestis 3. Metsavendade tegevus 4. Plaani ehk käsumajanduse olemus.
20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja ,,juudiküsimuse lõpplahenduse", mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagriteisse. 1942 algasid küüditamised koondus- ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz, Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse. Valvemeeskond võttis hukatavailt ära kõik väärtesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära kõik juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäetutele tätoveeriti käevarrele numbri, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel
poolakad, ukrainlased ja venelased, kaasa arvatud sõjavangid) raskele tööle Saksamaale. Koonduslaagrite asukad, sh juudid olid orjatöölisteks kohapeal. Siiski ei tähendanud see, et oleks loobutud Euroopa juutide hävitamisest, üksnes nende tööjõudu taheti enne nende surma ära kasutada. Sel otstarbel tehti laagritesse saadetavate hulgas valik: tugevamad valiti välja töö jaoks, nõrgad, vanad ja lapsed läksid otse gaasikambritesse. Kuuest surmalaagrist olid neli (Chelmno, Belzec, Sobibor, Treblinka) üksnes tapaasutused, samal ajal kui Auschwitz ja Majdanek omasid topelteesmärki – ohvreid ühtaegu nii vangistada kui ka tappa. Näiteks Auschwitz koosnes kolmest kompleksist: Auschwitzi põhilaager oli kõigi etnilise tagapõhjaga vastaste vangistuseks; Ausschwitz-Birkenau, kus gaasikambrites plaanipäraselt tapeti juutidest ohvreid ja samuti suur hulk mustlasi; Auschwitz-Buna, mis oli orjatöölaager keemiatööstuse jaoks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
