Juutide tagakiusamine, Holokaust (0)

Tallinna Mustamäe Gümnaasium
REFERAAT
JUUTIDE TAGAKIUSAMINE
Õpetaja: Kati Küngas
Õpilane: Sandra Verrevmägi
Tallinn 2011
Sissejuhatus
Selle teema ma valisin just sellel eesmärgil, et teada saada miks räägitakse juutidest, kui halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi.
Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada.
Holokaust ja Hitler
Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat " Mein Kampf ". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüdistab Hitler Saksamaa probleemides kommuniste ja juute , ning seletab, kuidas ta kavatseb need kõrvaldada. Hitler ja tema poliitiline partei ei varjanud oma rassistlikku lähenemist inimkonnale ega põlgust demokraatliku ühiskonna ja selle vastu. Natside jaoks ei olnud miski tähtsam kui rass . Üksikisiku ainukeseks väärtuseks peeti tema võimet töötada rassistliku riigi hüvanguks. Sellist ideoloogiat hakati rakendama kohe pärast võimuletulekut 30. jaanuaril 1933.
Hitler polnud aga esimene rassistlike veendumustega inimene. Rassistlikud ideed olid paljude eurooplaste teadvuses sügavalt juurdunud ammu enne natside võimuletulekut. Juba 17. sajandil olid paljude elukutsete esindajad, eriti intellektuaalid, arutlenud inimkonna rassideks jagunemise üle. Aastal 1854 kirjutas Prantsuse diplomaat Arthur de Gobineau mõjuka raamatu rasside ebavõrdusest. Ta väitis, et nn aaria rass oli kõigist teistest kõrgem ja parem, seda varitsevat aga oht seguneda mitte-aarialastega, keda peeti madalamaks. Ajal, mil natsionalism ja imperialism Euroopa riikide sise- ja välispoliitikas üha suuremat rolli mängisid, võeti sellised ideed avasüli vastu.
Esimene maailmasõda tõestas maailmale, kui suur oli industrialiseeritud riikide potensiaal efektiivselt ja massiliselt inimesi tappa. Natsipartei asutajaliikemte hulgas oli palju sõjaveterane, kes seda katastroofi omal nahal kogenud olid. Saksamaa lüüasaamine, milles süüdistati kohalikke juute (keda ei olnud palju), tekitas kättemaksuiha. Natside sõnul oli Saksamaa lunastus ja uuestisünd võimalik ainult rassibioloogia, eugeenika ja antisemitismi rakendamisel igapäevapoliitikas. Nende eesmärk oli luua rassiliselt puhas homogeenne ühiskond, kus tunnustataks loomulikke erinevusi inimeste vahel. Üheks selle avaldusvormiks oli 1935. aastal vastu võetud Nürnbergi seadused, mis pidid juudid täielkult ülejäänud ühiskonnast eraldama. Peatselt hakati neid seadusi rakendama ka mustlaste puhul. Kõiki kodanikuõigusi võisid nautida vaid " isikud, kelle soontes voolas saksa või sugulasrahvaste veri"
Juutide ajalugu
Juudid olid elanud Euroopas iidsetest aegadest. Juba varasel keskajal hakkas kirik juute aga ka mustlasi Jeesuse tapmises süüdistama, mõistes neid hukka keeldumise eest Jeesust Messiaks tunnistada. Niisugused süüdistused nõrgestasid juutide positsiooni. Sajandist sajandisse puhkes vägivaldseid juutide tagakiusulaineid (pogromme) ja veresaunu. Pärast demokraatlikel ideedel põhinenud Prantsuse revolutsiooni 1689. aastal hakkas juutide olukord paranema. 19. sajandil toimus nn juudi emantsipatsioon , mis võimaldas neil üha rohkem võrdõiguslike kodanikena Euroopa ühiskonnaleust osa võtta.
Mustlased
Mustlaste nime all tuntud rahvugrupp põgenes Põhja- Indiast Pärsia, Väike- Aasia ja Balkani kaudu Euroopasse keskajal. Üldiselt peeti neid juudi ja mittejuudi soost hulkurite segarahvaks. Nagu juute, süüdistati neidki Jeesuse tapmises. Sajandeid võisid eurooplased mustlasi karistamatult tappa. Teinekord oli kombeks korraldada mustlasjahte, mille käigus aeti neid taga nagu loomi ning mõrvati.
Ka kaasaegsete mustlaste seas oli neid, kes jäid truuks rändavale elustiilile. Teised kolisid linnadesse, omandasid elukutse ja kohanesid ühiskonnaeluga. Sellegipoolest sai neist aja jooksul pigem põlatud ühiskondlik grupp kui rahvusgrupp. Sajandeid on kõikjal Euroopas mustlasi ümbritsenud jäigad eelarvamused ning müüdid. Siiamaani usuvad paljud eurooplased, et mustlased varastavad lapsi, tegelevad nõidusega ja levitavad ohtlisse haigusi. Usaldamauts ja kahtlustav suhtumine on üldlevinud ja sügavalt juurdunud tänapäevani. 1926. aastal võeti Baieris vastu seadus " mustlaste, hulkurite ja tööpõlgurite vastu". Seal leidus mitmesuguseid üsna ülekohtuseid piiranguid, mida mustlastele kehtestati.
Kristalliöö
7. novembril 1938 tulistas üks juudi soost saksa pagulane Pariisis Saksa diplomaati ja vigastas teda surmavalt. Kaks päeva hiljem toimus kogu Saksamaal vägivaldsete meeleavalduste laine. Selle olid hoolikalt ette valmistanud Goebells ja julgeolekuteenistuse juht Reinhard Heydrych. Sihikule võeti juutide omand: kauplused, eramud ja sünagoogid. Purustused olid suured - nimetus " Kristalliöö" (Kristallnacht) tuleb sellest,et tänavatel vedeles palju klaasikilde - ja ligi 100 juuti tapeti. Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda. Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler kuulutas, et see ei ole välismaalaste asi, ja süüdistas Suurbrittanniat, et see mahitab juutide ülemaailmset vandenõu.
Koonduslaagrid
Paar kuud pärast natside võimuletulekut 1933. aastal loodi Müncheni lähedal Dachaus mahajäetud püssirohivabriku hooneis Saksamaa esimene koonduslaager , kuhu koguti kõik pliitilistel põhjustel nn tõkendusvangidesse võetud vangid. Varsti hakati koonduslaagreisse saatma ka kriminaalkurjategijaid, kes jäeti pärast karistuse ärakandmist laagreisse kartuses , et vabaduses hakkavad sooritama uusi kuritegusid. Natsid olid riigis kehtestanud diktaktuuri, mis võimaldas Führer'il hakata "korda majja looma", millest ta oli kirjutanud " Mein Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel : poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad".
Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti - ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud:
Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon"
Treblinka - 750 000
Belzec - 600 000
Chelmno - 300 000
Sobibor - 250 000
Majdanek - 250 000
Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda . Holokausti-dogmaatikud on koonduslaagreis hukkunute ja hukatute kohta toodud arvudes lähtunud ütlusest " mida rohkem, seda uhkem ". Auschwitzi laagris hukatute arvuks nimetati Nürnbergis 4,2 miljonid, seda hukkunute arvu peeti tõeseks veel 1970-ndate aastate lõpuni. Kokkuvõttes ei saa täpselt öelda hukkunud juutide arvu.
1942. aasta märtsist kuni 1943. aasta oktoobrini mõrvati Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites umbes 1,7 miljonit inimest. Eesmärk oli tühjendada Poola juutidest ning röövida ohvritelt viimanegi raha. Vähe sellest, et neilt riided, raha ja isiklikud asjad ära võeti, surnukehadelt eemaldati isegi juuksed ja kuldhambad. Miski ei tohtinud raisku minna.
Ohvrid saabusid rongidega, tavaliselt pungil täis kaubavagunites. Neile teatati, et nad olid tulnud tööle. Kõigepealt aga tuli "desinfitseerimise" jaoks lahti riietuda ja "duši all käia". Mehed saadeti ühtele, naised-lapsed teisele poole. Nad pidi lahti riietuma , kõik oma asjad maha jätma ning gaasikambritesse astuma .
Masinad pandi käima, heitgaasid suunati puupüsti täis kambritesse. Kogu protseduur ei kestnud kauem kui tund või kaks. Treblinkas mõrvati kuni 15 000 inimest päevas. Alguses maeti surnukehad tohututesse haudadesse hiljem hakati neid põletama. Tänu krematooriumitele hoiti ära lagunemise tulemusel puhkevad epideemiad.
Kuid juutide hävitamiseks ei kasutatud vaid krematooriumit vaid ka tuleriidal põletamist. Herbert Floss oli laipade põletamise spetsialist. Tema saladus peitus tuleriida kokkupanemisel. Ta seletas, et kõik laibad ei põle ühtlaselt. On head ja halvad laibad, tulekindlad ja kergesti süttivad. Kunst seisnes selles, et häid laipu tuli kasutada halbade laipade põletamiseks. Tema uuringute järgi põlesid vanad laibad paremini kui uued, paksud paremini kui peenikesed, naised paremini kui mehed. Kokkuvõttes ideaalsed laibad on paksude naiste vanad laibad. Kui umbes 1000 laipa oli välja kaevatud ja sorteeritud, mindi tuleriida juurde, kusjuures hea põlemismaterjal laoti kõige alla ja halvem selle peale. Bensiinikanistri lükkas Floss tagasi, selle asemel lasi ta puid tuua. Tema esitlus pidi olema täiuslik. Puud pandi resti alla väikeseks tulekoldeks, mis oli sarnane laagrituledega. Sobival ajal süütas ta tulekolded ning läks oma eripärasel kõnnakul korraldajate juurde. Leegid loitlesid üha kõrgemale ja põimusid üha enam laipadega, esialgu väikese viivitusega, siis aga leegitseva hooga... Äkki põlesid kõik tuleriidad ereda leegiga.
Tiit Madissoni raamatus „Holokaust“ räägib oma raamatus paljude holokausti üleelanud tunnistajate põhjal, et paljud gaasikambrid ja muud vasturääkivusi on palju. Tunnistajate väitel näiteks konkreetselt juhtum, kus 5x5 meetrisesse ruumi aeti 100 inimest, mis on füüsiliselt võimatu. See räägib sellest, et on palju erinevaid versioone ning täit tõde on raske leida.
Kokkuvõte
Juute kiusati taga seetõttu, et nad olid töökamad ja enamusest korralikel ametikohtadel, võttes seetõttu tööd Sakslastelt. See jutt luua rassliliselt puhas ühiskond oli lihtsalt ettekääne juutide hävitamiseks ja tagakiusamiseks. Samas on esitatud nii šokeerivaid fakte juutide hävingu kohta, mis paneb tõesti mõtlema, et kas see on võimalik? Ma ise arvan, et kindlasti mingi osa sellest on, aga mitte kõik. Ei saa ju päevas 15 000 inimest ära tappa ja hävitada. Kuid see arvamus juba tugineb minu teadmistel .
Holokaust on väga laialt tuntud üle maailma, isegi selle tähtpäev on kalendris ära märgitud ja mitmed miljonid inimesed tähistavad seda. Kuid samas võib juutidega tehtut võrrelda ka eestlaste enda küüditamise ja töölaagritesse saatmisega. Seal surid ka mitmed tuhanded inimesed kas nälga või haigustesse . Väga paljud pered viidi teineteistest lahku. Kuid eestlased pole nendega juhtunut reklaaminud nii palju üle maailma.
 
KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU

Tiit Madisson . Holokaust. Lk 59-73, 81.

Richard Holmes. Teine Maailmasõda lk 42, 106, 107, 138, 176, 177.

Stephanie Bruchfeld, Paul A. Levine. Jutustage sellest oma lastele… lk 14, 16, 24, 56