Holokaust (0)

Lähte Ühisgümnaasium
HOLOKAUST
Referaat
Koostaja : Kristiina Maremäe
12. tehnoloogia
Lähte 2010

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi 4
Holokausti ajalugu 5
Kristallöö 6
Lõpplahendus 7
Holokaust Eestis 8
Kokkuvõte 9

Sissejuhatus

Holokaustiks loetakse Teise maailmasõja ajal Euroopa juutide vastu Natsi-Saksamaa toime pandud süstemaatilist tagakiusamist ja massinõrvu aastatel 1933-1945. Natsiideoloogia kohaselt oli kõige kõrgem rass aaria rass , teised olid madalamad ja eriti kahjulikeks peeti juurte ja mustlasi, kuna nemad ei tuginenud rahvausriigile.

Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi

Rassiliste väärtuste hierarhia oli natsiideoloogia asendus valgusajastu ja võrdsuse põhimõtetele. Natside silmis oli maailmas palju rasse,kuid rassid olid väärtustelt erinevad. Kõige kõrgem oli neist aaria rass. Sinna kuulus inimene, kellel olid heledad juuksed ja sinised silmad. Sellist inimest kehastas saksa rahvas. Neid arvati olevat kõige loomingulisem ning kõige võimekam rahvus nii sõjaliselt kui poliitiliselt. Kehaliste tundemärkide abil sai mõõta „ rassilist väärtust“, omasid seda üksikisikud. Rahva mandumiseni ja allakäigule viis nende arvates rassiline segunemine. Abuelu eri rasside vahel loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks. Madalamate rasside allasurumise ja õigustuse orjastusele tõi natside usk rahvaste ebavõrdsusesse. Sellist käitumist lugesid natsid loodusseaduseks, et rasside ja rahvaste vahel toimub pidev võitlus. Kõige paremad olid võimelised sellise käitumise järgselt ellu jääma ning selleks pidi olema aaria rass. Rahvusriigile mitte toetuvad rahvusgrupid loeti eriti kahjulikus, selle tõttu oli holokaust suunatud just juutide ja mustlaste vastu. Eelnimetatud rahvusgruppe peeti aarialaste poolt nende vaenlasteks. Üks põhilisi holokausti läbiviijaid, Heinrich Himmler, nimetas juute rassilisele hierarhiale vastanduvana.
Natsi-Saksamaal tähtsustati „rahava“ huve ning üksik isiku õigued ei omanud tähtsust. Millised huvid aga tähtsad on, seda otsustad juht. Selleks osutus tooaeg Adolf Hitler , kes tuli samal ajal võimule. Tema otsustas, et üheks huviks on rahva tervis. See oli ka heaolu kontseptsiooni aluseks. Seda võisid ohustada pärilike haigustega ja puuetega inimesed. Halvas valguses näisid kurjategijad, prostituudid ja mitte töötavad inimesed. Selline oli antidemokraatlik, autoritaarne ja tugevas vastasseisus poliitilise töölisklassi liikumisega olev natsiideoloogia.
Euroopas 19.sajandil arutulusel olnud vaated olid aluseks natside rassistlikutele ja poliitilistele veendumustele. Peale Esimest maailmasõda kujunesid fašistlikud liikumised ja režiimid üle Euroopa. Mitmed riigid otsustasid minna üle autoritaatsetele režiimidele loobudes demokraatiast. Natside ideoloogia oli vallutamas maailma. Vägivalla ja süveneva ebastabiilsuseni viisid parempoolsete rahulolematus vasakpoolsete tegevuste üle. Natsid kasutasid olukorda ära ning lubasid rahvale stabiilsust ja majanduslikku taastumist. Seda kõike tugeva juhiga eesotsas.

Holokausti ajalugu

30.jaanuaril 1930.aastal määras president von Hindenburg Saksa kantsleriks Hitleri. Pärast seda hakkas Adolf Hitler täide viima natside ideoloogilisi ja poliitilisi eesmärke. Õigus arreteerida seadusliku aluseta keda tahes oli üks tähtsamatest eeldustest holokaustile. Nii täidetigi koonduslaagrid alguses kommunistide ja demokraatidega. Rassistliku ideoloogia rakendusele võtu esimeseks märguandeks oli juutide äride boikoteerimine Berliinis 1933.aastal. Üle Saksamaa toimusid mõne järgneva aasta jooksul juudivastased vägivallaaktid. Lihtsalt ei pääsenud ka sakslased . Nad pidid tõestama oma kuulumist aaria rassi.
1935.aastal vastuvõetud määrusi nimetati Nürnbergi dekreetideks, kuna nende välja andmis kohaks oli Nürnberg. Natsipartei koosolekul vastuvõetud määrused tsementeerisid edasise eraldamise sakslased saksa juutidest. Teise määruse kohaselt olid keelatud erinevate rasside abielud ja seksuaalsuhted , kodakondsuse kaotasid võõraste rasside esindajad, nende hulgas juudid ja mustlased. Väga paljud määrused ja dekreedid olid koostatud nii, et saksa juutidel oli võimatu elada Saksamaal normaalset elu.
Natsipolitsei eesmärgiks oli sundida juute Saksamaalt lahkuma. Selleks valmis olnud juudid olid siiski raskuste ees, sest Saksa valitsus tegutses nii, et lahkudes polnud juutidel enam midagi seljataga. Selletõttu oli raskendatud teistesse riikidesse põgenemine. Kuid suuremal osal Austria ja Saksa juutidest õnnestus põgeneda. Emigreerumisest keeldunud jutidele tegi ähvardava ohu ilmseks Kristallöö (saksa keeles nimetatud ka Kristallnacht)

Kristallöö

Natside korraldatud pogromm 10.novembril 1938.aastal oli katastroof. Tapeti 236 juuti, purustati 177 sünagoogi ja 7500 juutide poodi. Koonduslaagrisse saadeti ja arreteeriti ilma mõjuva põhjuseta ligi 30 000 juuti. Saksamaalt põgeneda üritanud juutide ees sulgesid väga mitmed riigid piirid, kuna neid oli vastu võtmiseks liiga palju.
Pogromm on nimeks saanud „Kristallöö“ kuna Saksamaa tänavad olid kaetud klaasikildudega, mis olid pärit purustatud poe akendest. Kõik kulutused jäeti juutide kanda, kaasaarvatud hilisem koristustöö. Juudid pidid maksma ka kontributsiooni summas miljard marka.
Kõik juudid kõrvaldati Saksamaa majanduselust 1938. aastal. Seda tehti Hitleri dekreetide kohaselt. Juudid pidid loobuma oma äridest ning andma üle need aaria rassist inimestele. Peale Teise maailmasõja algust, mil Saksamaa annekteeris Poola, rajati juutidele getod, mis olid erikorraga linnaosad . Sinna saadeti kodudest välja aetud juudid. Varssavisse loodi suurim geto. Sinna aeti kokku pool miljonit juuti. Peale getode olid olemas ka koonduslaagrid ning sinnagi saadeti otse juute. 1941. aasta oli aeg mil algas verine tapatöö - Hitler andis käsu hukata koondulaagrites olevad juudid.

Lõpplahendus

20. jaanuaril 1942. aastal toimunud Wennsee konverentsil loodi nn „juudiküsimuse lõpplahendus“ (saksa keeles Endlösung der judenfrege). Berliinis töötasid natsijuhid välja lahenduse, mille kohaselt koondati kõik Euroopa juudid Ida-Euroopas asuvatesse hävituslaagritesse. See tähendas 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist.
1942. aastal alustati küüditamist koondus - ja surmalaagritesse. Nendest kohtadest said orjatöö ja hukkamispaigad. Suurem osa neist rajati Poola. Sinna tehti kuus suurt surmalaagrit. Juutide saabudes surmalaagrisse eraldati kõige pealt nooremad ja tugevamad, nõrgemad saadeti gaasikambrisse. Hukatavatelt võeti ära kõik väärisesemed, peale hukkamist eemaldati juuksed ja kuldhambad. Surnukehad hävitati krematooriumis või tuleriidal. Tugevamatele ellujäänutele tatoveeriti number, mida kasutati nime asemel. Neid kasutati orjatööl ja meditsiinilistel katsetel. Kelle tervis halvenes või jäi nõrgaks tapeti.
Viie aasta jooksul tapeti Saksa koonduslaagrites hirmutav arv inimesi. Neist juute oli 5-6 miljonit, mustlasi 300 000 kuni 500 000.
Sakslased üritasid holokausti läbi viia võimalikult salaja, mis neil ka õnnestus. Tunnistajaid jäi julmustele võimalikult vähe. Tõendeid toimunu kohta üritati hävitada. Eriti massiliselt tehti seda enne sõja lõppu, mil kaotus oli juba teada.

Holokaust Eestis

Euroopas toimuvast ei pääsenud ka Eesti. Neljakümnendate alguses, mil algas Teine maailmasõda, elas Eestis umbes 4500 juuti. Nende ärid, seltsid, ühingud ja kõik asutused suleti peale juunipööret. 1941.aasta küüditamise käigus viidi Eestist ära umbes 400 juuti. Peale Suvesõja algust põgenes Nõukogude Liitu 3000 juudi rahvusest Eestlast, hiljem põgenes neid veelgi. 11. septembril 1941, andis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD Eestis korralduse, millega keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia avalikes asutustes: teatris, kinos, muuseumis , koolis. Eestlased ei aidanud kaasa holokaustile, pigem kaitsesid juute, astudes nende eest välja.
Eestis rajati töölaagreid kümmekond. Need olid range järelvalvega ning negatiivsed ümbruskonnale, kuna vangid käsid lisatoitu otsimas naabritelt. Töölaagrites tegid juudid ja teised vangid rasket tööd.

Kokkuvõte

Holokaust oli katastroof, mis tappis miljoneid inimesi. Aset leidis see tänu natsiideoloogiale, kuid ükski Euroopa riik ei pääsenud sellest. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse maailmas alates 1990.aastast. Eestis tähistati seda esimest korda 27.jaanuaril 2003. Kuid mälestuspäev ei tee toimunut heaks, ajalugu muuta ei saa. Maailmas oleks peaaegu muudetud olematuks mitmed rahvused ja seda ilma mingi suguse tagajärjeta selle läbiviijattele.
Kasutatud kirjandus

Õppematerjal „Holokaust“ koostaja Mare Oja, 2007.

http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.ht m Juutide ajalugu ja holokaust

wikipedia Holokaust

Wikipedia holokaust eestis
10