Holokaust (0)

Holokaust
Sõna „holokaust“ pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab „täiesti“ ja kautos „põlenud“. Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas „tuleohvrit“ või „täielikku hävingut“ palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral.
Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute , tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a.
Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites.
Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele. Hukkunute mälestamise kõrval on see kujunenud ka hoiatuspäevaks, et taolised õudused ei korduks.
Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles ’ lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid . Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid suures vaesuses . Inflatsioon kasvas, 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Paljud sakslased olid kibestunud ja haudusid kättemaksu. Üks väike marurahvuseline partei – Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei(NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler tõotas lahendada kõik probleemid.
1929 tabas suur majanduskriis valusalt paljusid inimesi Saksamaal. Kriisi tõttu hakkasid sakslased pooldama äärmuslikke ebademokraatlikke parteisid. Nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid lubasid lahendada kõik probleemid. Poliitilisi eriarvamusi lahendati tihtilugu tänavakaklustega.
1932 sai NSDAP 37% häälteenamusega suurimaks parteiks parlamendis. Uued võimukandjad võtsid peagi vastu esimesed juudivastased seadused ja Saksamaal algas juutida ning kõigi teisitimõtlejat tagakiusamine . Demokraatia hävitati.
10. novembri öösel 1938 organiseerisid natsid pogrommi juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire . Pogrommi tuntakse Kristalliöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega. Juutidel tuli kinni maksta ka sellele järgnenud koristustöö, lisaks miljard marka kontributsiooni. 1938 kõrvaldati Hitleri dekreetide kohaselt kõik juudid majanduselust: nad olid kohustatud oma ettevõtted ja firmad üle andma aarialastele. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse-getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagritessesse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist.
20. jaanuaril 1942 Wannsee konverentsil Berliinis töötasid natsijuhid välja „juudiküsimuse lõpplahenduse“, mis tähendas Euroopas elava 11 miljoni juudi plaanipärast hävitamist. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopas rajatavaisse hävituslaagreisse. 1942 algasid küüditamised koondus - ja surmalaagritesse, mis kujunesid orjatöö ja hukkamispaikadeks. Neist suurem osa asus Poolas, kuhu rajati kuus surmalaagrit: Auschwitz , Belzec, Chelmno, Majdenek, Sobibor ja Treblinka. Surmalaagrisse saabumise järel eraldasid laagri arstid nooremad ja tugevamad vangid, ülejäänud saadeti gaasikambrisse.
Valvemeeskonnad võtsid hukatavailt ära kõik väärisesemed, pärast lõigati surnukehadelt ära juuksed ja eemaldati kuldhambad. Surnukehad põletati krematooriumiahjus või tuleriidal. Ellujäänutele tätoveeriti käsivarrele number, mis edaspidi asendas nime. Vange kasutati raskel orjatööl, nende kallal saadeti korda julmi meditsiinilise katseid. Kurnatud ja nõrkenud saadeti hukkamisele. Ainuüksi Auschwitzis mõrvati alates 1942. aastast erinevatel hinnangutel 1,25-2 miljonit inimest.
1942. aasta kevadel toodi Eestisse esimesed juudid väljastpoolt Poolat ja Saksamaalt ning suunati nad töölaagritesse. 16. märtsil 1943 andis Hermann Göring salajase korralduse: Eesti põlevkivitööstuse ülesehitamine ja kasutusalevõtmine on sõjanduse vallas tähtsaim ülesanne Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vahialused rakendati põlevkivi kaevandamisel ja selle kütuseks ümbertöötlemisel. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon . Vaivara oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager , kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit .1943. aasta augustis- oktoobris toodi Eestisse sunnitööle umbes 10 tuhat juuti. Saksa väejuhatuse otsuse põhjal asuti laagrite abiga kindlustama Eesti idapiiri . Ehitati kaitserajatisi, valati nende jaoks betoonblokke, remonditi teid ja raudteid, raiuti metsa jm.
1942-2944 hukkus Eesti laagrites mahalaskmise, haiguste ja nälja tõttu ca 10-15 tuhat juuti. Osa vange evakueeriti ja saadeti sõja eest ära lääne poole. Eestis vangis olnud Euroopa juutidest jõi sõja lõpuks ellu umbes 170 inimest.
1940.-1945. aastal hukati Saksa koonduslaagrites kuni 11 miljonit inimest, neist umbes 5-6 miljonit juuti (üle kahe kolmandiku sõja eel Euroopas elanud juutidest) ja 300-500 tuhat mustlast.
Natsid püüdsid miljonite inimeste tapmist läbi viia võimalikult salaja ja see neil ka õnnestus – kõige suuremate julmuste võimalikke tunnistajaid ei jäänud palju järele. Kõik tõendid püüti hävitada, eriti agaralt sõja viimastel kuudel, kui Saksamaa kaotus oli päevaselge.
Simon Wiesenthal (90) on maailmakuulus natsikurjategijate otsija. Ta kaotas holokausti ajal oma 96 sugulast, perekond kaasaarvatud. Wiesenthal oli neli ja pool aastat Saksamaa eri kontsentratsioonilaagreis ja pääses otsekui ime läbi. Viimati oli ta Mauthauseni kontsentratsioonilaagris. Insener ja arhitekt Wiesenthalist sai ka uurija ja holokausti ajalookirjutaja pärast Teist maailmasõda. Tema saatis kohtu ette 1200 sõjakurjategijat ja ta oli ka võtmeisik Adolf Eichmanni leidmisel aastal 1960.
Tegevuse laiendamise eesmärgil on Wiesenthali järgijad rajanud Simon Wiesenthali keskusi maailma mitmetesse paikadesse. Bürood asetsevad Los Angeleses, New Yorgis , Chicagos ja Miamis, Pariisis, Amsterdamis , Buenos Aireses ja Jeruusalemmas. Tänapäeval on nendel keskustel ja nende juurde kuuluvatel ühingutel 380 000 liiget kogu maailmas.
Kuigi holokausti sündmused ja õudused on läbi, on paljud sõjakurjategijad ikka veel vabaduses ning neid otsitakse praeguseni. 27 jaanuaril tähistatakse kõikides Euroopa koolides holokausti päeva.
Kasutatud kirjandus:

http://www.iisrael.ee/js.php3?id=100 Jeruusalemma sõnumid

http://www.koolielu.ee/pages.php/020402,5988 Koolielu

http://www.muuseum.harju.ee/holokaust/index2_est.ht m Juutide ajalugu ja holokaust
4)Dr. John Stevenson “Euroopa ajalugu“ 2002 kirjastus „ Varrak .“