Holokaust (0)

Tallinna Arte Gümnaasium Holokaust Euroopas referaat Koostaja: Aiki Rattur 12T Tallinn 2021


2


Sissejuhatus Holokaust on üks inimajaloo süngemaid sündmuseid, mis tõi palju kannatust ja valu. Selle tagajärjed ulatuvad tänapäevani. See lõhestas inimkonda tohutult, eriti Saksamaal, kus Adolf Hitleri juhtimisel peaaegu, et hävitati muud rassid peale aaria. Kõige rohkem kiusati juute. Holokaust on üldnimetus tolle aja õuduste kohta, mis võtsid aset erinevates laagrites  üle Euroopa, kaasa arvatud Eestis, kuhu siis koondati juudid ja muud mitte sobivad rassid. Üks tuntumaid tegelasi tollest ajast on noor neiu Anne Frank, kes pani oma päevikusse kirja oma pere elu getos ja kogu kiusu ja piinad, mis neile omaks sai juudiks olemise eest. Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika ehk holokausti tagajärjel ligi 6 miljonit inimest. 3


Juutide getod 1931.a algul pidid juudid üle kogu Poola, mis oli omakorda Saksamaa poolt kontrollitud, kolima   spetsiifilistesse   aladesse   linnades-   getodesse,   mis   olid   suletud   keskkonnad   teiste inimeste eest. Juudid pidid seljataha jätma oma kodud ja suurema osa oma varast, kui nad getodesse kolisid. Kuigi pered said üldjuhul kokku jääda, siis ruumi oli vähe. Mitmed pered jagasid ühte korterit. Nad eemaldati ja eraldati kogu maailmast, eesmärgiga nad välja süüa inimkonnast. Natside loodud getod ei olnud aga esimesed omataolised Euroopas. Termin geto pärineb Veneetsiast, Itaalias, kus juudi kodud ja ettevõtted olid piiratud teatu linnaossa, alates 1516. aastast. Järgmise 200a jooksul asutasid erinevad juhid Roomas, Prahas, Frankfurdis ja teistes   linnades   samuti   getod.   Kuigi   1800-ndate   lõpus   ei   olnud   juudid   kohustatud   enam nendes elama. Kui Saksa armee vallutas Poola ja kaugema ida II maailmasõja algusaastatel, lõid nad getod üle kogu ala. Ajaloolaste hinnangul oli sõja jooksul loodud üle 1100 geto.  Kõik getod aga ei olnud samasugused: mõned oli väikesed, väiksemad kui üks kvartal. Samal ajal kui osad, nt Łódźi geto, olid peaaegu sama suured kui mõni väikelinn. Osad getod. nagu Varssavis,   olid   ülejäänud   maailmast   eraldatud   müüride,   okastraatide   ja   valvuritega.   Kui sakslased üritasid 1943. aastal hävitada Varssavi juudi getot, puhkes seal ülestõus, mis aga halastamatult   maha   suruti.   Mõnest   getost   said   juudid   lahkuda   tööle   minekuks.   Peamiselt töötasid nad sundtöölistena natside jaoks või ettevõtete jaoks, kes toetasid Kolmandat Reichi ehk Kolmandat riiki. Osad getod loodi ainult lühiajaliseks kasutamiseks kohana, kus juute sai hoida enne küüditamist või tapmist. Teisi aga kasutati aastaid. Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Hiljem laienes sakslaste hävitustöö Ungarisse, Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse. (Facing history, 2021) 4


Holokaust 21.jaanuaril   1942   Wannsees   toimunud   nõupidamisel   langetati   otsus   transportida   kõik Euroopa   juudid   itta,   kus   algas   nende   hävitamine   Oswiecimi   (Auschwitzi),   Maidaneki   jt surmalaagrite gaasikambrisse. Babii Jaris Kiievi lähedal toimus üks kurikuulsamaid Teise maailmasõja   massimõrvu.   29.-30.septembril   1941.   aastal   hukkasid   Saksa   eriüksused   siin 30000 juuti. Holokaust on keskne sündmus arusaamast Lääne tsivilisatsioonist, rahvusriigist, kaasaegsest bürokraatlikust ühiskonnast ja inimloomusest. See oli ettekavatsetud massimõrv miljonite   süütute   inimeste   jaoks.   Juhitud   rassistlikust   ideoloogiast,   mis   pidas   juute “parasiidist   kahjuriteks”,   kes   väärivad   ainult   hävitamist.   Natsid   rakendasid   enneolematus koguses   genotsiide.   Kõik   Euroopa   juudid   määrati   hävingule:   haiged   ja   terved,   rikkad   ja vaesed, õigeusklikud ja kristlusesse pöördunud, noored ja vanad, isegi imikud. Umbes kaks kolmest Euroopas enne sõda elanud juudist tapeti Holokausti käigus. Kui II maailmasõda 1945.a lõppes, oli surnud 6 miljonit juuti, kellest üle miljoni olid lapsed. Kuid statistika on ebamäärane,  sest need kes jäid  ellu  asusid elama  Euroopa nendele  aladele,  mis ei olnud Saksamaa  poolt  sõjas  okupeeritud:  Nõukogude Liidu  idaalad,  Suurbritannia,  Bulgaaria  ja neutraalsed alad nagu Hispaania, Portugal, Šveits ja Rootsi. Kümned tuhanded juudid jäid ellu   ka   sakslaste   poolt   okupeeritud   Euroopas,   peamiselt   ennast   varjates   või   vangidena koonduslaagrites   kuni   vabanemiseni.   Sakslased   ja   nende   liitlased   olid   väsimatud   juutide jahtimisel   ja   tapmisel   nendes   Euroopa   osades,   mida   nad   kontrollisid.   (Holocaust encyclopedia, i.a) 5


Hitleri rassiideoloogia ehk holokausti tagamaa Adolf   Hitler, natside partei füürer, koostas ja artikuleeris ideed, mis said tuntuks natside ideoloogiana. Ta arvas ennast olema sügavamõttelist ja põhjalikku mõtleja, kes on leidnud võtme, mõistmaks erakorraliselt keerulist maailma. Tema rassiideoloogia seisnes selles, mida ta nimetas “vere põhiprintsiibiks”. See tähendas, et iga inimese ja rassi veri sisaldas inimese hinge ja sarnaselt ka tema rassi hinge, Volki. Hitler uskus, et Aaria rass, kuhu kõik “õiged” sakslased kuulusid, oli rass, mille veri (hing) oli kõige kõrgema väärtusega. Nimelt Jumal ise oli loonud Aarialased kui kõige perfektsemad inikmesed, nii füüsiliselt kui vaimselt.Teisi sõnu   oli   kõik,   mida   inimene   nimetab   kõrgemaks   kultuuriks,   oli   lõpuks   aarialaste   veres eksisteerivate vaimsete ja loominguliste energiate produkt. Hitler on samuti öelnud: “Juba see tõsiasi tunnistab mitte alusetut järeldust, et tema üksi (Jumal- autori lisatud) oli kogu kõrgema inimkonna rajaja, esindades seega prototüüpi kõigele, mida mõistame sõna "inimene" all. Ta on   inimkonna   Prometheus,   kelle   säravast   laubalt   on   alati   võrsunud   geniaalsuse   jumalik säde…”. Mürk, mis rikkus puhta Aaria vere oli loomulikult juudi rass. Aaria kõige võimsam vastane   on   juut.   Hitleri   jaoks   olid   juudid   kindla   rassi   esindajad,   mitte   mingi   kindla usutunnistajad.   Juudid   on   alati   olnud   kindlate   rassi   tunnustega   rahvas   ja   mitte   kunagi religioon;   ainult   selleks,   et   edasi   jõuda,   otsisid   nad   varakult   vahendeid,   mis   võiksid ebameeldiva   tähelepanu   nende   isikult   kõrvale   juhtida   ja   mis   oleks   olnud   otstarbekam   ja samas süütum kui usukogukonna "väljapetetud" kontseptsioon. Sest nende “usus” on kõik laenatud või pigem varastatud. Oma algse erilise olemuse tõttu ei saa juut omada religioosset institutsiooni, kui mitte muul põhjusel, sest tal puudub igasugune idealism ja seetõttu on usk teispoolsusesse tema jaoks täiesti võõras. Pidades juudi religiooni ebaoluliseks, asusid natsid levitama   negatiivseid   stereotüüpe   juutide   ja   nende   käitumise   kohta.   Peeti   vajalikuks eemaldada nn rassilised ohud läbi Saksa ühiskonna pideva enesepuhastuse kaudu. Hitleri perspektiivist ei olnud juudi rass loodud Jumala poolt ühena algsetest inimkonna juurtest, vaid   oli   tema   arust   ebajumalik,   ebainimlik,   kõige   kurja   kehastus.   Juutide   eesmärgiks   oli väidetavalt maailma domineerimine, mida sai saavutada ainult Aaria vere mürgitamisega. Hitler oli veendunud, et juudid kasutasid selle eesmärgi saavutamiseks mitmeid erinevaid viise. Kõige räigem oli rasside ristamine, mis saavutati Aaria neiude vägistamisega juutide poolt ja mustanahaliste sissevedamisega Saksamaale, eesmärgiga Aaria vere puhtus rikkuda. Teostades sedamoodi "tema rassiliste vastaste" vaimselt juhtiva klassi "relvastamist". Natsid 6


uskusid, et kõrgematel rassidel pole mitte ainult õigus, vaid ka kohustus madalamaid rasse alistada   ja   isegi   hävitada.   Nad   olid   kindlad,   et   see   rasside   võitlus   oli   kooskõlas loodusseadustega. (Museum of tolerance, 2018) Anne Frank Anne Frank oli juudi päritolu noor tüdruk, kes pidas päevikut tolle aja kohta, kirjeldades oma pere   elu   Saksamaa   poolt   okupeeritud   Asterdamis.   Nad   varjasid   ennast   tema   isa   endise töökoha pööningul, koos mõne teise perega tohutus ruumi puuduses. Anne kirjeldas oma päevikus,   kuidas   ta   oli   hirmunud   ja   pidi   kogu   aeg   vaikselt   olema,   et   neid   ei   leitaks. Pööningule peitusid nad peale seda, kui tema õele Margotile tuli teade küüditamisest. Nende pere ja ka teised pered leiti peale kahte aastat, 1944.a natside poolt, kes transportisid nad Auschwitzi. Sinna saabudes saadeti ligi  350 juuti  kohe gaasikambrisse. Anne, Margot ja nende ema  saadeti naiste  koonduslaagrisse. Isa Otto meeste omasse. 1945. aastal  saadeti Anne ja Margot teise koonduslaagrisse, Bergen-Belsenisse, kus nad haigestusid tüüfusesse ja surid peatselt. Ainukesena pääses nende isa, kes vabastati venelaste poolt sõja lõpul. Teel koju, Amsterdami, sai ta teada, et tema naine ja lapsed on surnud. Nende pere tuttavad olid samal ajal pööningu läbi otsinud ja andsid Ottole paberid, mis Gestapo oli sinna jätnud nende läbiotsimise   käigus.   Paberite   hulgas   oli   ka   Anne   päevik,   kuhu   ta   oli   kahe   aasta   jagu läbielamisi   kirja   pannud.   Ottole   läks   see   väga   hinge   ja   ta   avalikustas   selle,   saades maailmakuulsaks. Anne Frankist sai lootuse ja rikkumata headuse sümbol, andes hääle 6 miljonile natsirežiimi ohvriks langenud juutidele, kelle lugusid ei räägita. Tema lootussõnad, mis kajavad läbi põlvkondade, tuletavad meelde vihkamise kohutavat hinda. Tema päevik on meeldetuletus tulevatele põlvkondadele ajaloo õudustest, mida ei tohi unustada. (Britannica, 2021) 7


Holokaust Eestis Eestis mõrvati Saksa okupatsiooni ajal ligi tuhat kohalikku juuti natside poolt. Peamiselt need,   kes   ei   olnud   jõudnud,   saanud   või   soovinud   okupatsiooni   jalust   Nõukogude   Liitu pageda. Teistest Euroopa riikidest toodi neile lisaks ligikaudu 12500 juuti. Kui Punaarmee 1944. aastal Eesti taasvallutas leidsid nad siit vaid sadakond ellujäänut. Koonduslaagreid oli palju üle Eesti. Üks suuremaid oli Vaivaras, mis tegutses 1943-1944. aastatel. See allus SSi Majanduse ja Halduse Peaametile (SS Wirtschafts-Verwaltungshauptamt) Berliinis. Enamik seal olevaid vange, u 10 000, olid sunnitööl Ida-Eesti põlevkivitööstuses. Vaivara jagunes omakorda erinevateks haldusüksusteks, millest  suurim oli Klooga laager, mis tegutses ka kõige kauem. Sellel laagril ei olnud mingit sidet põlevkivitööstusega, erinevalt teistest, ja seal olevaid vange rakendati esmajoones sõjamajanduslikult olulises puidu- ja betoonitööstuses. Laagrit ehitasid tsiviilisikutest tööliste kõrval ka Nõukogude sõjavangid ja kriminaalvangid. Elu laagris oli karm- päev algas kell 5, rivistusega naiste bloki esisel platsil. Tööpäev algas kell 6 ja lõppes kell 18. Vahepeal oli tunniajane lõunapaus. Toit oli vilets- hommikusöögiks kohv, lõunaks liiter kruubisuppi. Lisaks anti päevas ka 350g leiba ja margariini. Kord nädalas sai   ka   25g   suhkrut   või   marmelaadi.   Kuid   nii   pikad   tööpäevad   käisid   alatoitluse   all kannatavatele   vangidele   üle   jõu.   Juutidel   oli   võimalik   suhelda   kohalike   elanikega,   sest osaliselt töötati koos eestlastest palgatöölistega. On teada, et mitmel puhul üritasid kohalikud elanikud raskete sõjaaegade kiuste ka juute aidata, seda nii toidu kui ka kontaktide otsimisel vangide mujal kinnipeetavate sugulaste või tuttavatega. (Klooga koonduslaager, 2013) 8


Kokkuvõte Ühest   ajaloo   õudsamast   sündmusest,   Holokaustist,   oli   päris   raske   kirjutada.   Väga   palju kurbust ja valu, on raske ette kujutada, kuidas elavad oma elu need juudid, kes selle õuduse üle   elasid.   Internetis   on   tohutult   palju   kirjutatud   holokaustist,   Adolf   Hitlerist   ja   tema ideoloogiast, mis viis selleni, et juudid Maa pealt hävitada. Referaadis kirjutasingi, kuidas juute koheldi enne ametliku holokausti algust, mis põhjustel Hitler tõi ellu selle ja Anne Frankist,   tänu  kellele   on  võimalik   lugeda  juutide   elust  getodes   ja  holokausti  ajal.  Kõige õudsam oli lugeda ja kirjutada Holokausti kohta Eestis. Mul ei olnud aimu, et isegi Eestis olid mõned laagrid ja tehti tööd nt põlevkivitööstuses. Muidu oli väga põnev kirjutada ja otsida informatsiooni selle kohta. 9


Kasutatud allikad Facing history & ourselves. The Jewish Ghettos: Separated from the World (2021). Kasutatud 14.11.2021 https://www.facinghistory.org/holocaust-and-human-behavior/chapter- 8/jewish-ghettos-separated-world  Museum of tolerance. Hitler's Racial Ideology: Content and Occult Sources (2018).  Kasutatud 14.11.2021 https://www.museumoftolerance.com/education/archives-and- reference-library/online-resources/simon-wiesenthal-center-annual-volume-3/annual-3- chapter-9 Holocaust encyclopedia. Victims of the Nazi Era: Naci Racial Ideology.  Kasutatud 14.11.2021 https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/article/victims-of-the-nazi-era-nazi-racial-ideology  Anne Frank House. Who was Anne Frank?. Kasutatud 15.11.2021 https://www.annefrank.org/en/anne-frank/who-was-anne-frank/  Britannica. Anne Frank (08.06.2021). Kasutatud 15.11.2021  https://www.britannica.com/biography/Anne-Frank  Sintelly.   The   Importance   of   Anne   Frank’s   Legacy   (06.05.2020).   Kasutatud   16.11.2021 https://sintelly.com/articles/the-importance-of-anne-franks-legacy Eesti suursaatkond Tel Aviv. Holokaust Eestis, selle uurimine ja mälestamine.   Kasutatud 16.11.2021  https://telaviv.mfa.ee/et/holokaust-eestis-selle-uurimine-ja-malestamine/ Klooga   koonduslaager.   Holokaust   Eestis   (2013).   Kasutatud   16.11.2021 https://klooga.nazismvictims.ee/materjalid/klooga-laager/ Laar, M. Vahtre, L. (2006). Lähiajalugu gümnaasiumile I. Holokaust (lk 147). Tallinn: Avita 10


Lisa 1 Pilt 1. Juutide getod Euroopas. Kasutatud 14.11.2021. https://www.facinghistory.org/holocaust-and-human-behavior/chapter-8/jewish-ghettos- separated-world 11


Lisa 2 Pilt 2. Natsi propaganda poster. Kasutatud 16.11.2021 https://encyclopedia.ushmm.org/content/en/photo/nazi-propaganda-poster 12


Lisa 3 Pilt 3. Holokaust Eestis 1941-1944. Kasutatud 16.11.2021 https://klooga.nazismvictims.ee/materjalid/holokaust-eestis/ 13