klarnet/altsaksofon/bassklarnet, trompet, kitarr, fagott, akordion, tsello) ning kõik teosed on ülivirtuoossed. "Sinfonia" 8 lauljale ja orkestrile (1969), mis on üks varase postmodernismi tähtteoseid. Tal on ka 5 ooperilaadset lavateost, nt "Opera" (1970). Modernism Postmodernism 1) Suletud vorm 1) Avatud vorm või antivorm 2) Eesmärgipärane, kontseptsioon 2) Mängulisus, juhuslikkus 3) Hierarhilisus 3) Anarhia 4) Distantseerub publikust 4) Publiku kaasamine (häppening jm) 5) Koosneb lõpetatud objektidest 5) Protsess, kestvus 6) Tõsine 6) Humoorikas, irooniline
heaolu saavutamise vahendeiks või suguvõsaliini jätkajaiks.Täiesti armutult suhtuti lastesse, kes olid puudega või kelle füüsisega ei olnud vanemad rahul, samuti nendesse, kes nutsid vanemate arvates liiga palju.Väljaspool abielu sündinud laste hukkamine oli Euroopas ja Ameerikas levinud kuni uusajani.16.sajandini karistati selle eest harva või kergelt.Eriti karmide meetmete kasutamisele laste kasvatamisel kutsuti üles Vene ühiskonnas, mida iseloomustas range hierarhilisus monarhist pärisorjani, iga võimutasand nõudis alumiste tasandite esindajatelt äärmuslikku allumist.Laste peksmine kuulus põhilisse kasvatusvahendite arsenali.Isegi paljud haritud inimesed kiitsid laste peksmise heaks.Näiteks helilooja Beethoven kasutas õpilasi õpetades peksu.Ka Nõukogude ühiskonnas esines laste kehalist karistamist,arvatavasti kodus tunduvalt rohkem kui koolis.Kuid veel 1960-ndatel,
territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riigivõimu tunnused: seaduste kehtestamine, maksude kogumine, ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks, otsused on kohustuslikud, korraldada riigi igapäevaelu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierharhia. Riigivõimu komponendid: asutused ja institutsioonid, riigibürokraatia-ametnikkond, kirjalikud õigusnormid. Võimu hierarhilisus?- ehk ülevalt-alla sõltuvus. Klassikaline riigivalitsemine lähtub sellest Sotsiaalne partnerlus- seaduse v mõne muu õigusakti väljatöötamisse kaasatakse peale riigiametnike ka neid huvigruppe, keda kavandatav poliitika puudutab. Võim ja võrgustikutöö. Võrgustikuvalitsemine. Selle abil loodetakse muuta valitsemine paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. 3.Ideoloogia- korrastatud ideedesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi
KORDAMISKÜSIMUSED Keskaegne kirjandus 1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused. -Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on :religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE. 2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati? - Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost. 3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid?
Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel. Süsteemi iseloomustatakse tunnuste järgi: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus jne. Hierarhilisus süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Sotsiaalse reguleerimise elemendid sotsiaalsed normid on seega süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimise süsteemiga võrreldes madalamat järku süsteeme. Süsteemid on paratamatult hierarhilised
keskklass, keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Kihistumus on seotud haridusega,väikese haridusega inimene kuulub madalamasse kihti, tal on halvem töö ja madalam elatustase. Üh.kihistumist mõjutab veel vabameelsus ja võrduse väärtustamine.Põlvkondade vaheline mobiilsus- lastel on teine eluktuse ja väärtussüsteem kui nende vanematel. Üh. On ka tänapäeval olemas hierarhilisus üh.sõltuvusest, st et ühtedel on ühiskonnas kõrgem positsioon kui teistel. Sellised gruppe nim. Eliidiks e.kõrgklassiks. Kõige madalam sots.staatus on alamklassid, kellel on üh.tõrjutud positsioon(st lihtne töö,väike palk,haridus ja kuluursus madal). 5. Üh.kihistus: inimgruppide eritumise alused; sotsiaalsed rollid. Eliidist räägitakse pos., massist, aga neg. St et staatus on in.kujundatud ja hinnanguline. Muutumatut tunnust nim.omistatud staatuseks(nt
..................................5 3.EL ÕIGUS............................................................................................................. 6 4.ÕIGUSE IDEE........................................................................................................ 8 5.SÜSTEEMITEOORIA............................................................................................ 10 5.1.MITTEAMORFSUS JA TERVIKLIKKUS..............................................................10 5.2.HIERARHILISUS JA ISESISVUS.......................................................................11 5.3.ORGANISEERITUS........................................................................................ 11 6.ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA...................................................................................... 13 7.MITTETÄIELIKUD NORMID...................................................................................14 8.TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID......................................................
mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma, põlluharimine tingis paikse asukoha ning maa valdamine muutus oluliseks. Varaste tsivilisatsioonide tunnused * viljelusmajandus * riiklus * väljakujunenud ühiskondlik tööjaotus * tunti kirja * varanduslikud klassid * kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus) Egiptuse ühiskond (hierarhilisus) VAARAO piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester PREESTRID JA SÕDURID sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD kirjutajad kontrollisid töötajaid ja fikseerisid kirjalikult kohustusi ja nende täitmist, käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased, üldiselt töötasid vaarao või ülikute
Vasalliteet tähendas, et üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri, kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning kohustus teda aitama sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalli suhe oli lepinguline: vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. Kui üks pool kohustusi ei täitnud, siis vasallisuhe katkes. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus: lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal. Feodaalsuhted kujunesid välja Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal ning kandusid sealt mujale Euroopasse. Nende kujunemise peamised põhjused olid järgmised. 1. Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed, nad sõdisid oma põhitegevuse (põllumajanduse, käsitöö) kõrvalt, kui olukord nõudis. Ekspansiivne
Euroopa Liiduga, peab vastama kõigile õigusaktide hierarhias kõrgemal asuvatele normidele, sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvatele. See on vastava seaduse formaalne suhestatus. 8 3. PEREKONNASEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT Igale süsteemile on omased viis tunnust, milleks on mitteamorfsus, terviklikkus, iseseisvus, hierarhilisus ja organiseeritus. Mitteamorfsus tähendab, et õigusaktis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest ja süsteemivahelistele seostele. Seega rajaneb süsteemi mõiste elemendi ja suhte mõistetel. Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem
Inimkäitumises valitseb kindel kord. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, millest toimivad ühe elemendina ka õigusnormid. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse teatud tunnuste kaudu: Hierarhilisus-süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem., iseseisvus, eesmärgistatus, organiseeritus, isereguleeruvus. Iga süsteem omab oma struktuuri. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel normidel-on ajalooliselt kujunenud. Üldkohustuslikud käitumisnormid-„etalonid“. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus ongi süsteemide puhul väga olulised. Oluline on ka
põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes" ning ,,Nõukogu direktiiv 2004/113/EÜ meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta seoses kaupade ja teenuste kättesaadavuse ja pakkumisega" ning nimetatud direktiivi muudatused.5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt Igal süsteemil on kaks omadust mitteamorfsus ja terviklikkus ning erinevad tunnused näiteks hierarhilisus, iseseisvus, organiseeritus. Mitteamorfsus tähendab, et süsteemi siseselt võib eristada erinevaid elemente, mis on omavahel teataval viisil seotud. Tervlikkus tähendab, et iga süsteem peab olema selgelt eraldatud teistest süsteemidest. 6 Süsteemi iseloomustatakse tema tunnuste kaudu. Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Iseseisvuse
võimalused otsustusprotsessis kaasa rääkida, nimet: - Osalusdemokraatiaks 135. Leppedemokraatia on valitsemisviis, kus: - On eesmärgiks saavutada osapoolte üksmeel - Otsustamisel on aluseks teatav väärtuskonsensus ehk üksmeel põhimõttelistes küsimustes 136. Institutsioon on: - Reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad 137. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: - Põhinemine pädevusel - Hierarhilisus - Ekspertotsused 138. Legislatuuride allakäik tähendab: - Parlamendi rolli tähtsuse langust - Valitsuse tähtsuse tõusu 139. Valitsuse ülessannete hulka kuulub: - Juhtida riiki parlamendi suuniste alusel - Tagada toetus oma poliitikate elluviimisele - Seaduste rakendamine 140. Checks and balances tähendab: - Võimude tasakaalu ja kontrolli põhimõtet 141. ,,Kummipitsat" tähendab: - Parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele 142
Suurem või väiksem võim Pärilik riigipea: Piiramatu(absoluutne) valitseja(monarh) Piiratud, põhiseaduslik valitseja Poolpärilik riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides. KOHTUVÕIM Ülesanded: Lahendab vaidlusi mängureeglite üle Otsustab sanktsioone Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile. Ekspertsus, hierarhilisus(kohtuastmed), spetsialiseeritus(harud), formaliseeritus. VALITSEMISSÜSTEEMID Parlamentalism ..rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi ja hääletab ametisse valitsuse, valitsus annab aru parlamendile. NT.eesti, saksamaa, iirimaa jne. [parlamendi võim tugev, president ainult riigi esindaja ja sõltub rohkem parlamendist. Riigipea ül on tasakaalustada parlamendi ja valitsuse suhteid. Sagedased valitsuse vahetused
...6 3. Uuritava õigusloova akti seosed Euroopa Liidu õigusega......................................................7 4. Õigustloova akti vastavus nn. ülipositiivsele õigusele........................................................... 9 5. Uuritava õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt........................................11 5.1 Mitteamorfsus ja terviklikkus......................................................................................... 12 5.2 Süsteemi hierarhilisus..................................................................................................... 12 5. 3 Süsteemi organiseeritus................................................................................................. 13 6. Uuritava õigustloova akti liigitamine õigusvaldkonda......................................................... 13 7. Uuritava õigustloova akti õiguslik ideoloogia...................................................................... 16 8
kollektiivset mälu, st on teatud teadete (tekstide) hoidmise ja edastamise ja uute väljatöötamise indiviidiülene mehhanism. Selles mõttes võib kultuuriruumi määratleda kui teatud üldise mälu ruumi, st ruumi, mille raames mingid üldised tekstid võivad säiluda ja aktualiseeruda. Semiosfäärile on omane: · Piiritletus · Semiootiline ebaühtlus · Tuum ja perifeeria · Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas · Terviklikkus, hierarhilisus · Semiosfäär kui tervik on homomorfne (samane, võrreldav) teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur) Kunstiteos kui mudel 1 2 3 4 teoreetiline tegelikkus mudel kunst tegelikkus
rahva või grupi liikmetega, milles me osa oleme" (meie grupi liikmed, mitte teiste rahvuste) House arvab, et kultuur väljendub ,,motiivides, väärtustes, uskumustes, identiteetides ja sündmustes, kui seda kogevad ja jagavad üheskoos sama grupi liikmed. See kandub põlvkonnas põlvkonda". Schwartz on 1994 identifitseerinud 3 kultuurilist kahepoolset dimensiooni: · Konservatiivsus vs autonoomia · Hierarhilisus vs võrdsus · Ise saavutamine (self achievement) vs harmoonia Töömotivatsioon ja kultuurilise faktori mõju Motivatsioon on jõud, mis on igas inimese tegevuses sees. Kultuurilised väärtused mõjutavad, kuidas inimene hindab ja tõlgendab situatsiooni, seega avaldab see mõju tema käitumisele ja motivatsioonile. Ka kollektiivses vaimses hääletuses mängib motivatsioon olulist rolli,. Kultuur
tunnetatakse end tarbijatena; üleilmastumine-demokraatlikud ja avatud riigid ei suuda enam kontrollida ettevõtete tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet. AVALIKU VÕIMU HARUD JA INSTITUTSIOONID 1. Institutsioon on reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutmise nimel tegutsevad. 2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab põhinemine pädevusel, hierarhilisus ja ekspertotsused. 3. Legislatuuride allakäik tähendab parlamendi rolli tähtsuse langust ja valitsuse tähtsuse tõusu. 4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, tagada toetus oma poliitikate elluviimisele ja seaduste rakendamine. 5. Checks and balances tähendab võimude tasakaalu ka kontrolli põhimõtet. 6. "Kummipitsat" tähistab parlamenti, mis üksnes kiidab takka valitsuse otsustele. 7
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4. Keskajus asuvad ajutüve ni visuaalsed kui auditoorsed keskused, peamine ülesanne stiimuli asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades
2. viitavad viitavad mõnele muule normile, tema praktilisele koosseisule või õiguslikule tagajärjele. 3. kitsendavad normid, mis välistavad olukorra, kus normi abstraktset faktilist koosseisu saab laiendada nende eluliste olukordade suhtes, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Sisuliselt keelab analoogia. Õigusnormide süsteem; õigusnorm kui süsteemi osa 1. Mitteamorfsus terviklikkus 2. Hierarhilisus, iseseisvus, eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus süsteemi iseloomustavad märksõnad. · Õigusnormid peavad oma kogumis moodustama süsteemi. · See süsteem on avalik. · Igal süsteemil on kaks osa: 1. mitteamorfus süsteem on struktuseeritud; elemendid on omavahel seotud. 2. terviklikkus viitab eraldatusele kõigist muudest süsteemidest. · Hierarhilisus iga süsteemi element on kindlas kohas; samas on iga element
oengu põhjal)? made huvide eest e tegevust, ega kindlustada neilt laekuvat maksutulu ega täita selle baasil rahva tahet 1. Institutsioon on (vali täpseim määratlus) a. reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. b. igasugused asutused, mis maksumaksja raha eest tegutsevad. c. valtsemise instrumendid, mis koosnevad ametnikest. d. igasugused asutused 2. Kaasaegset kohtuvõimu iseloomustab: a. põhinemine pädevusel, b. hierarhilisus, c. demokraatlikud valimised, d. ekspertotsused, e. demokraatlikud otsused. 3. Legislatuuride allakäik tähendab: a. parlamendi rolli tähtsuse langust, b. valitsuse tähtsuse tõusu, c. kaheparteisüsteemi muutumist mitmeparteisüsteemiks, d. mitmeparteisüsteemi muutumist kaheparteisüsteemiks, e. parlamendi kehtestada olevate seaduste hulga vähenemist. 4. Valitsuse ülesannete hulka kuulub: a. seaduste vastuvõtmine, b. juhtida riiki parlamendi suuniste alusel, c
Perekond on majandusüksusest saamas majandusliku koostöö üksuseks, kus pere täisealised liikmed on kõik võrdväärsed individuaalse sissetuleku toojad ning perekonnagrupi heaolu tagajad. Perekonnaliikmete vahelised kohustused on nüüd vähem normatiivselt määratletud, toimides sageli kui pereliikmetevaheliste läbirääkimiste tulemus, kokkulepe. Lapse tulek peresse on planeeritum ning pigem emotsionaalne otsus kui normatiivne paratamatus. Kahaneb võimusuhete hierarhilisus ning rohkem kui eales varem tuleb arvestada lapse kui indiviidiga, anda endale aru, et ka lapsel on küps tundeelu ja omad vajadused ning tal on õigus kaasa rääkida tema elu puudutavate otsuste tegemisel. Uurimused on näidanud, et kui laps on tulemas registreerimata kooselupaarile, siis tekib soov kooselu registreerida, põhjenduseks see, et laps peab sündima abielusse ning tal võiks olla vanematega ühine perekonnanimi. Seega võib
kui need normid on paljude inimeste poolt omaks võetud, on neid väga raske muuta ja antud normid takistavad organisatsiooni arengut. Kui aga keegi püüab tavapärastest normidest taganeda, on tulemuseks grupi negatiivne reaktsioon. (Alas, 2002: 95) Organisatsiooni õppimisvõime on piiratud organisatsiooni info töötlemise võimalustega. On mitmeid põhjuseid, miks miks info liikumine võib olla takistatud: struktuuri liigne hierarhilisus, spetsialiseeritus või tsentraliseeritus. Takistuseks võib omakorda saada ka info vastuvõtjate selektiivsus: eelistatakse tetaud liiki informatsiooni, millest erinevat aga tõrjutakse. Võib öelda, et muudatuste tõrjumine toimub nii indiviidi kui organisatsiooni tasandil. Õppimist võivad takistada kartus kaotada olemasolevaid privileege kui organisatsiooni struktuuri jäikus. Leian, et see on peamine põhjus, miks organisatsioonid ei ole suutelised muutusi hindama
5. Anda infosüsteemi määratlus (1 lause) ja nimetada põhilised tunnused, millede abil saab liigitada infosüsteeme ja neist tunnustest tulenevad liigid. Tunnuseid võiks ollaligi kümme. Vajadusel selgitada tunnuseid ja liike 1-2 lausega. Infosüsteem on arvutite ühisus, mis on mõeldud info kogumise, säilitamise, vahetuse ning töötluse ülesannete lahendamiseks. Infosüsteemi tunnused: 1) EMERGENTSUS: süsteemi omadused ei taandu selle osiste omadustele. 2) HIERARHILISUS: süsteemile paratamatult omane, kui tasandiline struktuur, mis väljendub juba süsteemi enese mõistes ja mille kohaselt süsteem on kõrgemal ja elemendid madalamal struktuuritasandil. Hierarhilise süsteemi igal tasandil kujuneb omaette struktuur, mis avaldab vastava tasandi elementidele ja seega kogu süsteemile iseseisvat mõju. 3) STRUKTUUR: Struktuur on peamisi süsteemi emergentsust põhjustavaid tegureid, sest see on komponent, mida ükski element ei sisalda, külla aga süsteem.
väljaanded üle ja muudeti nende nimesid, lõhuti toimetusi oma põhimõtete järgi. Üks asi on väljaannete nimeline muutus, kuid teine asi ajakirjandusmaastikku ümberkorraldus. Päevaleht suleti, vara jaotati Kommunisti ja Noorte Hääle vahel. Sõja-aastate ajakirjandus: Saksa okupatsioon Saksaaeg on huvitav oma meelelahutustööstuse arenguga. Kui nõukogude periood oli selle Eestis kõik ära lõhkunud siis saksa tõi tagais. Nõukogude perioodi I pool Tsenstraliseeritus ja hierarhilisus, operatiivsus puudus. Kõikides liiduvabariikides sarnane struktuur: kompartei, komsomoli, loomeliitude, talurahva, spordilinnade ja rajoonide. Raske asutada, NLKP KK sekretariaat, ideologiseeritud. Kontroll oli väga mitmetasandiline ja keerukas: Glavlit. Ringhäälingu muutumine: Türi moodne saatejaam hävis sõjas. 1941-1944 võime me rääkida sellest perioodist, kust Eesti saateid tehakse Moskvast, Leningradist jne ehk väljaspool Eestit . Eestis oli siis hoopis saksa propaganda-masin
Peatükk 6 Naturaalmajandus - rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. Seisused: I seisus vaimulikud II seisus aadlikud (rüütlid) III seisus talupojad, linnaelanikud Vasalliteet vasall, andis ennast võimsama isiku e senjööri kaitse alla. Vastutasuks kaitse eest vandus vasall senjöörile igavest ustavust ning tal oli kohustus aidata sõjas väeteenistusega ja rahuajal nõuannetega. Vasalliteeti iseloomustas hierarhilisus lepingupooled ei olnud võrdsed. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: *Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. *Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Läänikord - ühiskonnakord, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid neist sõltuvad talupojad. Läänipüramiid: *Kuningas või keiser *Hertsogid, krahvid, markiid, piiskopid. *Parunid, vikontid *Väikerüütlid Senjööri ülesanded: annab lääni (maa), andis immuniteedikirju (millega läks muist riigivõimu
tegutsemistingimuste selgitamine, täpsustamine jne. 2. Põhiliste tegevusvaldkondade kindlaksmääramine 3. Vajalike koostisosade ja nendevaheliste seoste paikapanemine 4. Võimalike vastuolude, probleemvaldkondade, kitsaskohtade jne kindlakstegemine. 5. Vastuolude ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks meetmete väljatöötamine. Bürokraatliku juhtimisstruktuuri tunnusjooned: 1. Selge tööjaotus ja töötajate kohustuste ja vastutuse määratlemine 2. Juhtimise hierarhilisus 3. On olemas omavahel seotud formaalsete reeglite ja standardite süsteem 4. Töölevõtmine vastavuses tehniliste ja kvalifikatsiooni nõuetega 5. Paindlikkuse puudumine Lineaarne juhtimisstruktuur: · Juhtimine ja allumine toimub hierarhilist liini mööda nii, et kõik alluvate juhtimise funktsioonid on kõigi astmete juhtidel, iga töötaja allub ainult ühele ülemale ja saab käske ainult tema käest.
6. Soti valgustus (Hume, Ferguson, Smith) inimsuhetest kolmes eri sfääris (eraelus, ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris ning see on tugev. Vahetusühiskond (kaubanduslikud suhted inimeste vahel) toetub omakasule. Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel ning isamaa-armastusel, mis on sõpruse üheks vormiks. Riik 1. Keskaegse riigi põhitunnused. Erinevused uusaegsest riigist. Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed suhted. Hierarhilisus. Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid. Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustustega süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Keskajal universalistlik maailmapilt, uusajal partikularistlik 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kreeka ja Rooma mõtlejate retseptsioon
Ühel poolt elemendi ja teiselt poolt suhte mõistetel. Õigus süsteemile kuulub sotsiaalse reguleerimise süsteemi ühe alasüsteemina. Erinevate sotsiaalsete regulaatorite kvaliteedi: tava-, moraali-, korporatiivne normistik jne. Kvaliteet on teatud mõttes tervik. On terve rida süsteeme iseloomustavaid tunnuseid, mis on kõikidele süsteemidele omased. Erinevad allikad erineva tähendusega toovad välja erineva hulga süsteeme iseloomustavaid tunnuseid: II hierarhilisus- iga süsteemi kuuluv element on küll tervik, ta ei saa midagi poolikut olla, kuid teiselt poolt on ta süsteemi tervikuna vaadates teatud hierarhias süsteemi teiste osadega. Alt poolt vaadates on ta allutatud, ülevalt poolt allutav süsteemielement. Süsteemid on paratamatud hierarhias. Tänu hierarhilisusele on võimalik seda süsteemi järgida. Iseseisvus- juriidiliselt vajalik kord inimeste käitumises saavutatakse loomulikult
selle staatusega inimese suhted teistega. Staatusega sobivat käitumisstandardit nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Staatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel puudub kontroll, nimetatakse omistatud staatuseks 6 (sünnipära, rass, sugu). Inimese pingutuste, tegevuse tulemusel saavutatud staatust nimetatakse omandatud staatuseks (haridus, ametikoht, abielu). Ühiskonna kihistusele on omane hierarhilisus sotsiaalne hierarhia. Avatud ühiskonnas pole inimesed kuulumine mingisse sotsiaalsesse kihti lõplik toimub liikumine nii vertikaalselt (keskklassist kõrgklassi) kui horisontaalselt (ühest linnast või riigist teise) - sotsiaalne mobiilsus on kõrge. Suletud, korporatiivsetes, ühiskondades on sotsiaalne mobiilsus väike. Sotsiaalsed grupid ja huvirühmad eristuvad religioossete, rahvuslike, tegevusala, ea vms. tunnuse alusel
(võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes, kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu SOTS STRUKTUUR ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete omaduste (maj ressursid, haridus, päritolu) alusel. Sots mobiilsus ühest grupist teise vertikaalselt/horisontaalselt. Hierarhilisus. Omistatud ja saavutatud staatus. Pakub uudseid arenguteid. Võib tekitada vastasleere. PLURALISM arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu poliitika viib kriisini või relvakonfliktini SOTSIAALSED PROBLEEMID Tõrjutus. Töötus: parandamiseks täiendkoolitused, ümberõpped, tööandjate julgustamine. Vaesus. Kuritegevus. Piirkondlikud erinevused. Sotsiaalpoliitika. HEAOLURIIK Püüab vähendada indiviidi riske ja parandada toimetuekuvõimalusi,
kuni detailse kirjelduseni, milliste andmetega (andmetüüpidega) milliseid töötlustegevusi ette võetakse ja kes neid peab kasutada saama. · Funktsioonide hierarhia mida IS teeb info töötluse mõttes, ehk kuidas süsteem käitub erinevate sisendite puhul (andmed ja juhtimine, y=fn(x), kus Y on väljundandmed, X sisendandmed, Fn erinevad juhitavad funktsioonid). Sisendite ja väljundtulemuste (andmete) funktsioonid, olulisus ja hierarhilisus (detailsuse aste); · Kes kasutab, millise eelnimetatud funktsiooni pärast (võimalik struktureerimise viis peale funkts. hierarhia, ehk milliseid funktsioone pakub IS äritasandil); · Milline on kasutusõiguste süsteem; · Protsessid, mida kaetakse, mida teenindatakse; · Andmete keskselt, muutmise vajadus rollide ja funktsioonide kaupa; · Sisendandmete kvaliteedi kontroll/tagamine;
RS on oma olemuselt terviklik. RS-i elemendid on sotsiaalsed normid ja nad on üksteisega teatavates suhtes. RS-i terviklikkuse tagab see, et suhted antud süsteemi sees elementide vahel- on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus. Süsteemi iseloomustatakse tema tunnuste kaudu. Erialakirjanduses räägitakse süsteemide hierarhilisusest, iseseisvusest, organiseeritusest. Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Nii nagu iga süsteem on mingit kõrgemat järku süsteemi element. RS-i sotsiaalse reguleerimise elemendid - sotsiaalsed normid - on seega selle süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimisega võrreldes madalamat järku süsteeme. Seega on süsteemid paratamatult hierarhilised ja tendents
- Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad lisaks omandisuhtele (materiaalsusele) ka elustiili tunnused, haridusnäitajad (väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatud tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset) - Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal? * Vaatamata kõigele on ühiskonnas säilinud hierarhilisus. Ühed inimgrupid omavad ühiskonnas kõrgemat staatust kui teised * Kõrge sotsiaalse staatusega grupid kuuluvad ülemistesse kihtidesse, nad omavad seda, mida antud ühiskonnas peetakse väärtuslikuks (rikkust,maad,päritolu,nahavärvi) * Kõige madalama sotsiaalse staatusega inimgruppi nimetatakse alamklassiks madala staatusega inimesed on ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka jne.
Kasumi ja likviidsuse planeerimine läbib kõiki ülejäänud planeerimis-süsteemi komponente. Siia kuuluvad:kasumiarvestus,finantsplaanid, bilansid(tulude ja kulude tasakaal; asjade seis; kokkuvõte; tulemus). Käsumajanduslikku plaanimist riiklikus sektoris kehtib see teatud kujul ka käesoleval ajal on positiivses käsitluses kirjeldatud kui tegevust, mida iseloomustavad järgmised omadused: * Üleüldisus* Direktiivsus e. kohustuslikkus *Ühtsus*Hierarhilisus *Teaduslikkus.*Permanentsus e. järjepidevus*Tasakaalustatus e. bilansseeritus Plaanimise mitmesuguseid vorme eristatakse tavaliselt järgmiste faktorite alusel: *plaanide kehtivusaja e. plaaniperioodi pikkuse järgi *organiseerimisvormi järgi *objekti Prognoos (kr.) ettenägemine, ennustamine kindlail andmeil rajanev teaduslik ennustus, planeerimise meetod. Prognoos eeldab, et sündmused toimuvad teatud tõenäosusega.
· Vajadus stabiilse võimusüsteemi järele · Maa ja sõjalise kaitse vastastikune jagamine (?) Feodaalkord tugines feodaalsuhetel ehk vasalli a senjööri vastastikusel lepingulisel sõltuvussuhtel (investituur, vasallivanne). Senjööri ja vasalli suhe on- · Lepinguline (kaitse ustavus - Investituur (pidulik seisusesse või ametisse seadmine) · Isikuline ehk põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" · Hierarhilisus Vasalliteedi kaudukujunes välja länipüramiid ehk feodaalne hierarhia Maavaldus feodaalühiskonnas- · Lään - Benefiits - Feood (suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus) · Domeen (kuninga isiklik maavaldus) · Allood Feodaalne hierarhia (võimu vähenemine ülevalt alla)- 1. Jumal 2. Kuningas 3. Hertsogid ja krahvid 4. Parunid 5. Rüütlid 6. Talupojad Seisuslik kord- I seisus- ORATORES vaimulikud
valitsev kindel kord. Iga süsteemi kaks omandust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus tähendab, et temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seaotud. Tervilikkus e ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Seega rahaneb süsteemi mõiste elemendi ja suste müistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Süsteemi iseloomustatakse tema tunnuste kaudu: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärg, organiseeritus ja isereguleeritavus. Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süstee. Sotsiaalse reguleerimise elemendid, sotsiaalsed normid, on seega selle süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimsiega võrreldes madalamat järku süsteeme. Iga spsteem on liigendatud, tal on oma struktuur
•liikmetevahelinekonkurents; •nõudlik juhtkond –tulemus peamine; •eesmärk –suur turuosa ja kasum, kulude kokkuhoid, konkurentide edestamine; •tasustamine: iga inimese töötulemuse alusel Sisemiste protsesside tüübile iseloomulikud tunnused •väärtustatakse reegleid, kirjalikke juhendeid; •turvalisus, stabiilsus; •edu tagatakse planeerimisega; •formaalsed suhted liikmete vahel; •alluvussuhted paigas, hierarhilisus märgatav; •täpsed ametikirjeldused, vastutus kitsa töölõigu eest; •tasustamise alus: ametikoht APOLLO KULTUUR •Hea ülemus on korrektne, ei muutu isiklikuks, nõuab seda mis on ametlikult ette nähtud •Hea alluv on kohusetundlik, ei tee tegusid, mis üllatavad ülemust •Prioriteet –oma rolliga seotud ülesannete täitmine •Kohusetruudus, lojaalsus •Konfliktid surutakse alla viitega reeglitele, vastutusvaldkondadele
ja konklusioon on selgelt eristatavad. · Avatud vorm - näidendi vorm, mis vastandub suletud vormile, rikub dramaturgia kompositsiooni reegleid 27. Mida tähendab draama episeerumine? See tähendab, et draamasse püütakse sisestada eepilisi struktuure, korvamaks jutustaja puudumist. 28. Nimetage postdramaatilise teatri ja teatriteksti tunnuseid. · Teatri väljendusvahendite mitte-hierarhilisus · Simultaansus, paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine · Mäng märgi tihedusega · Muude väljendusvahendite esiletõus: muusikalisus, visuaalsus, kehalisus · Multimediaalsus (kasutatakse palju tehnoloogilisi vahendeid) · tekst ei ole enam lavastuse keskne komponent, mis määrab lavastuse tähenduse. Teksti võib kasutada mitmel erineval viisil vastavalt
sünergia-efekt. Üldise süsteemiteooria ühe klassiku Ludwig von Bertalanffy (1969) üldtuntud aforism kõlab: ,,Süsteem on elementide summa pluss veel midagi". See ,,veel midagi" on eeskätt struktuur igasuguste süsteemide oluline komponent, mis väljendab süsteemi osiste vahelisi suhteid / seoseid. Süsteem on elementide ja elementidevaheliste suhete terviklik kogum. Üks süsteemide (peaaegu et universaalne) omadus on hierarhilisus, mida väljendab rohkem kui ühetasandiline struktuur. Selles eristuvad tasandid moodustavadki hierarhia. Teine (isegi veel universaalsem) omadus on avatus. Elementide arvus väljendub süsteemi liigendatus: mida rohkem elemente, seda liigendatum. Süsteem on seda seostatum, mida suurem on selle elementide vaheliste vastavate suhete hulk. Ettevõtete liigitus ettevõtte suuruse järgi Mikroettevõte kuni 9 töötajat Väikeettevõte 10-49 töötajat
ruumi, on semiosfäär kui "kultuuri arengu tulemus ja tingimus" (Lotman 1990, Universe of the Mind). Kultuuri arenemisest rääkides oli Lotmanile oluline rõhutada võimalike arenguteede paljusust ning arengusuuna juhuslikkuse ja seaduspärasuse, lineaarsuse ja plahvatuslikkuse dünaamikat. Semiosfäär: Piiritletus; Semiootiline ebaühtlus; Tuum ja perifeeria; Ilma semiosfäärita keel mitte ainult ei hakka tööle, vaid teda pole olemas; Terviklikkus, hierarhilisus; Semiosfäär kui tervik on homomorfne teiste semiootiliste ruumidega (nagu tekst ja kultuur). Semiosfääri struktuurne ülesehitus: Rajaneb ruumilise sümmeetria-asümmeetria ristumisel ajaliste protsesside intensiivsuse ja vaibumise sinusoidse vaheldumisega; see tekitab diskreetsuse. Need kaks telge on taandatavad üheks parem- ja vasakpoolsuse ilminguks, mis on lähtekohaks dialoogile, kõigi tähendusloomeprotsesside alusele.
Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest · Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna
Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid, mis on omavahel suhetes. Ka sotsiaalne regulatsioon toimib autonoomselt, seeläbi on eristatav. Hierarhilisus – element kui süsteemi terviklik osa ja iseseisev madalam süsteem. Struktuur rajaneb süsteemi moodustavatel elementidel. Sotsiaalse regulatsiooni struktuur baseerub sotsiaalsetel nromidel. Liigendatus – mida rohkem elemente, seda liigendatum Isereguleeruvus – reageerivad keskkonnatingimustele, seeläbi saavutavad optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri. Ühiskonnas on palju sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme). Nende olemus
Üldjuhul võib iga süsteemi vaadelda mingi kõrgemat järku süsteemi Süsteem on elementide ja elementidevaheliste suhete terviklik allsüsteemina (või siis elemendina). Selles väljendub süsteemide kogum. üldine omadus avatus. Suletud süsteeme peaaegu ei esine. Üks süsteemide (peaaegu et universaalne) omadus on hierarhilisus, Üldise süsteemiteooria üks põhiidee on: tervik on rohkem kui osade mida väljendab rohkem kui ühetasandiline struktuur. Selles eristuvad summa, mis on tuntud ka kui sünergia-efekt. Üldise süsteemiteooria tasandid moodustavadki hierarhia. ühe klassiku Ludwig von Bertalanffy (1969) üldtuntud aforism kõlab:
siduvad nii liidu enda organitele kui ka liikmesriikidele. Need moodustavad omaette õigusallika sellels õigusallikate reas. Euroopa Parlament, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kohus, lisaks terve rida abi- ja kõrvalorganeid. Õigusnorm 01.10.2013 Õigusnorm kui süsteemi osa: I. Mitteamorfsus terviklikkus II. Hierarhilisus Iseseisvus Eesmärk Organiseeritus Iseregulatsioon · Õigusnorm räägib õiguse võimalustest. · Nende ülesanne on ühiskondlikke suhteid (inimeste vahelisi suhteid) korrastada. · Kui keegi satub normis kirjeldatud situatsiooni, siis on kõige mõistlikud oma käitumine viia vastavusse korraga, millest norm räägib. · Sotsiaalseid norme on palju. · Oma kogumis moodustavad nad teatud süsteemi, sotsiaalse süsteemi
liigenduse puudumine) - kirjaniku (kirjastaja, kriitiku vmt) määratlus - täiendavad välisvormi tunnused (riim, rütm vms) - täiendavad sisevormi tunnused (narratiivsus / mittenarratiivsus, lüürilisus, eepilisus, dramaatilisus vms) Zanriteooria (Mihhail Bahtin jt) - kõnezanrid ning nende määratlemise põhiliseteks alusteks on sisu, stiil ja kompositsioon - zanride etteantus (zanr kui kultuurimälu säilitaja) - zanride hierarhilisus Mis alusel kujunevad ilukirjanduslikud zanrid · vorm · kompositsioon · maht · narratiivsus / mittenarratiivsus · modaalsus · temaatiline sisu etc proosa eepika luule lüürika draama(tika) zanre zanre zanre zanre zanre
ühiskonnas, poliitikas) Sõprus on privaatsfääris. Vahetusühiskonnas – kaubanduslikud suhted inimeste vahel (tooted, teenused,omakasu). Poliitika põhineb kasul, usaldusel, harjumusel, aga ka isamaa-armastusel, mis on üks sõpruse vorme. Riik – omakasu+loomulik sotsiaalsus. Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskagne riik oli üles ehitatud hierarhilistel suhetel. Keskaegset riiki iseloomustasid isikulisus, hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed
· piiratud,põhiseaduslik valitseja 19 · poolpärilik riigipea 1 Milles seisneb valitsuse laienemise sisu ja selle seos legislatuuride allakäiguga? 1 Tutvusta kohtuvõimu sisu ja eripära ning kohtuvõimu kui võimuharu. Kohtuvõimu ülesanded: · määrata sanktsioone · lahendab vaidlusi seaduste alusel Eripära ekspertsus,hierarhilisus,spetsialiseeritus,formaliseeritus 1 Võrdle klassikalist ja tänapäevast parlamentarismi. Klassikaline paralmentarism: · valitsemine esinduskogu kaudu · usaldushääletus · võimude kokkusulamine · parlamendiliikme tugev positsioonis · kabinet kollegiaalse organina Tänapäeva paralmentarism: · parlamendi rolli vähenemine · usaldushääletuse piiramine · valitsusliikme roll olulisem parlamendiliikme omast
n Pärilik riigipea: n piiramatu (absoluutne) valitseja (monarh) n piiratud, põhiseaduslik valitseja n ,,Poolpärilik" riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides Kohtuvõim ® Ülesanded: n lahendab vaidlusi mängureeglite üle n otsustab sanktsioone ® Põhilised toimijad: kohtud, tagavad institutsioonid, muu õigusala. Põhiseaduskohtu mõju süsteemile ® Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus Parlamentarism Tänapäevane: § parlamendi rolli vähenemine § usaldushääletuse piiramine § valitsusliikme roll olulisem parlamendi-liikme omast § partei juhib parlamendisaadikut § valitsusjuht liidrina Presidentalism n Võim lähtub nii presidendist, kes nimetab valitsuse ja domineerib administratsiooni, kui rahvaesindusest, kes teeb seadusi.
- Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras, millest autor vaikib, mida teatud terminitega mõtleb - On vaja uurida tekste, millele autor vastas ning konventsioone, mille raames ta kirjutas RIIK 1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted. Hierarhilisus. - Killustumus. Riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. - Konglomeraatriigid. Riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. - Dualism. Vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Universalism vs partikularism Keskajal universalistlik maailmapilt. Keisri universaalvõim de facto illusoorne, paavsti võim reaalsem. Interdikti e kirikuvande võimalus
annaabi.ee 
