Õiguse entsüklopeedia seminaritöö, reklaamiseadus (0)

5 VÄGA HEA

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Õigusteadus
Nimi………………
E-post: ………………………………
REKLAAMISEADUS
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA
Uurimistöö
Juhendajad:
Professor Raul Narits
Lektor Silvia Kaugia
Tartu
2011
TIITELLEHT
SISUKORD
SISSEJUHATUS

REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ………………………………………………………...4

REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ………………………………………………5

„ÜLIPOSITIIVSE“ JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES ……………………………………………………………..6

REKLAAMISEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT…7

REKLAAMISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE JA REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS ………..8

REKLAAMISEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA………………………………..11

Reklaamiseaduse ideoloogia minu seisukohast

Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjas

REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKKE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS……………………………………………………………………………12

HINNANG REKLAAMISEADUSE KEELELE…………………………………….14

REKLAAMISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA……………………………15
KOKKUVÕTE
KASUTATUD KIRJANDUS
SISSEJUHATUS
Uurimistöö aluseks on võetud Reklaamiseadus (edaspidi RS), mis on vastuvõetud Riigikogu poolt 12.03.2008. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27.03.2008. a otsusega nr 265 ning jõustunud 01.11.2008.
Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, kehtestab reklaami üldnõuded, reklaami piirangud ning nende ulatuse, reklaami eritingimused ning reguleerib reklaamialase tegevuse järelevalvet ja kehtestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.
Uurimustöö eesmärgiks on RS-i kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs.
Uurimuses on vaadeldud: RS-i kohta Eesti Vabariigi õigusallikate hierarhias ja Euroopa Liidu õiguskorras; millises vahekorras on „ülipositiivne“ ja positiivne õigus; kirjeldatud akti normistikku süsteemiteooriast tulenevalt; määratletud õiguse valdkond , kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; milline on õigustloova akti keel; analüüsitud erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat.
Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule „Õiguse entsüklopeedia“.
1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE
RS on vastuvõetud Riigikogu 12.03.2008. a seadusega, välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27.03.2008. a otsusega nr 265 ning jõustunud 01.11.2008. aastal.
RS-i on muudetud järgnevatel kuupäevadel: 15.10.2008,10.06.2009,18.06.2009,30.09.2009,26.11.2009,17.12.2009,09.12.2009,10.12.200922.04.2010,20.05.2010,09.06.2010,17.06.2010,30.09.2010,16.12.2010,17.11.2011.
3. juulil 2009 kuulutas president välja reklaamiseaduse muutmise seaduse, milles oluline muudatus on selles, et olgugi, et tarbijamäng on endiselt hasartmäng, ei loeta teabe avaldamist kaubandusliku loterii kohta enam hasartmängu reklaamimiseks, mistõttu võib nüüd ka kutsuda inimesi üles kaubanduslikus loteriis osalema . Muudatus on ka alkoholi kaubamärgi eksponeerimise kohta müügikohas jm. 2008. a jõustunud RS karmistab muuhulgas alkoholi reklaami tingimusi ja reguleerib SMS-laenu andmist.
2.REKLAAMISEADUSE KOHT EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIAS JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Kontinentaalses õigussüsteemis on seadustel õiguskorra hierarhias ülimuslik iseloom. See tähendab seda, et kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega ja seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ.
Seadusega materiaalses mõttes luuakse , muudetakse või tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi või kohustusi. Seadusega materiaalses mõttes saab reguleerimine olla vaid üldise iseloomuga. Siin tüpiseerib seadus elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. Just tänu seadusele materiaalses tähenduses on võimalik üldine võrdsete võrdne ja ebavõrdsete erinev käsitlus.
RS kui alamalasetsev õigusallikas on vastuvõetud ja kooskõlas EV Põhiseaduse kui kõrgemalseisva õigusallikaga. Kuna ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, siis peavad siseriiklikud seadused nende põhimõtete ja normidega tingimata arvestama (EV Põhiseaduse § 3).
Euroopa Liidu õigusel on ülimuslikkus siseriikliku õiguse ees. Tavaliselt on vaja rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste jõustumiseks liikmesriikide suhtes siseriiklikus õiguskorras ettenähtud formaalse protseduuri läbimist (ratifitseerimist). Euroopa õigus aga kehtib Euroopa Liitu kuuluvate riikide kodanike suhtes vahetult.
Reklaamiseadus on viidud kooskõlla EÜ Nõukogu direktiiviga 84/450/EMÜ, mis käsitleb eksitava reklaamiga seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamist (EÜT L 250, 19.09.1984, lk 17–20) ning teiste EL reklaamialaste õigusaktidega.1
3.„ÜLIPOSITIIVSE“ JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHEKORD REKLAAMISEADUSES
Positiivne õigus on kehtivad õigusnormid, mis on kirja pandud reguleerivate reeglite kogumina. Positiivselt õiguselt oodatakse, et temas kätketud õiguslikud lahendid oleksid head ning õiglased. Seega on üks võimalus õigust määratleda kehtivate õigusnormide kaudu. Õigusnormid luuakse inimeste poolt, mis ongi positiivne õigus
Ülipositiivne õigus on loomuõigus või mõistuseõigus. Ülipositiivse õiguse puhul on tegu põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Loomuõiguseks nimetavad allikad seda, mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusile.2 Loomuõigust võib käsitleda kui püüdlust ühendada moraalset ja juriidilist korda kosmose või inimeste loomusega. Õigus seisab inimlike seadusandjate toimingutest kõrgemal ja omaette , moodustades objektiivse printsiibikogumi, mille tõesus on “loomulikule valgusele” ehk mõistusele nähtav ning mis religioosse käsitluse kohaselt väljendab Jumala tahtmist.3
RS-i vastuvõtmisel ja muutmisel on arvestatud ühiskondlikke käitumisnorme. Ehk lähtudes loomuõigusest, milline peaks olema „õige“ käitumine, on tuletatud positiivne õigus. Nendest normidest kinnipidamine on tagatud riiklike sunnivahenditega.
Näide RS-i põhjal.
(4) Reklaam ei tohi:
1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega;
2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist;
3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist;
Kindlasti pole eetiline õhutada rahvast vägivalla kasutamisele, ükskõik, mis meetmetega. Inimene peaks olema võimeline ise taipama, kuidas on mõistlik käituda ja mida tuleks vältida. Ehk inimene käituks vastavalt oma südametunnistusele ja mitte amoraalselt, st ta lähtuks loomuõigusest. Paraku ei mõtle kõik inimesed ühtmoodi, igaühel on oma arusaam asjadest ja üksmeelele, milline on „õige“ käitumine, on raske jõuda. Siinkohal tuleb appi positiivne õigus, mis selgitab ühiskonnaliikmetele, milline käitumine on aktsepteeritav ja milline mitte. Seega on loomuõigus ja positiivne õigus RS-is tihedalt seotud.
4.REKLAAMISEADUSE NORMISTIK SÜSTEEMITEOORIAST TULENEVALT
Süsteemiteooriast lähtudes peab õigus vastama kõikidele süsteemi olulistele tunnustele. Õigusnormi kui süsteemi omaduste hulka kuuluvad mitteamorfsus ja terviklikkus .
Mitteamorfsus tähendab, et süsteemis on erinevaid elemente, mis on omavahel teatud suhetes.
RS-is võib täheldada erinevaid elemente näiteks hasartmänguseadusest, kohtutäituri seadusest, euro kasutusele võtmise seadusest, põhikooli-ja gümnaasiumiseadusest — nad kõik aitavad RS-i paremini reguleerida vastavates eluvaldkondades.
Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Seega rajaneb süsteemi mõiste elemendi ja suhte mõistetel. RS on oma olemuselt terviklik. RS-i elemendid on sotsiaalsed normid ja nad on üksteisega teatavates suhtes. RS-i terviklikkuse tagab see, et suhted antud süsteemi sees – elementide vahel- on arvukamad ja tugevamad kui selle ja mõne teise süsteemi vahel. Positiivse õiguskorra ühtsus on eelkõige õigusteaduse süstemaatilise tegevuse tulemus.
Süsteemi iseloomustatakse tema tunnuste kaudu. Erialakirjanduses räägitakse süsteemide hierarhilisusest, iseseisvusest, organiseeritusest.
Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Nii nagu iga süsteem on mingit kõrgemat järku süsteemi element. RS-i sotsiaalse reguleerimise elemendid - sotsiaalsed normid - on seega selle süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimisega võrreldes madalamat järku süsteeme. Seega on süsteemid paratamatult hierarhilised ja tendents hierarhilisusele on jälgitav kas süsteemihierarhiat pidi ülespoole või allapoole.
Sotsiaalse regulatsiooni liike (hierarhilisi süsteeme) on ühiskonnas mitmeid. Nende olemus, mida süsteemiteoorias nimetatakse potentsiaalseks seostatuseks, sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, mis on antud reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks. Reklaamiseadus on madalamat järku õigusallikas, mis on kooskõlas EV Põhiseaduse kui kõrgemalseisva õigusallikaga.
RS-i iseseisvus : süsteemi korrastatuse astmele jõudmine eeldab süsteemi teatavat arengut. Teatavalt astmelt kõrgema astmeni jõudmine nõuab kvalitatiivseid muutusi. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda mõjutada väljastpoolt.
Süsteemi organiseeritus tähendab seda, et süsteem peab olema liigendatud ja tal peab olema struktuur. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse inimsuhete organiseeritus. RS on liigendatud: jaotatud alapeatükkideks, mõisteid täpsustatakse ja tal on kindel struktuur.
5.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE JA REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS
Kontinentaal-Euroopa õiguskultuuris jaotub õiguskord kaheks peavaldkonnaks: era- ja avalikuks õiguseks.
RS kuulub avaliku õiguse valdkonda ning seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid. Seaduses nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. RS-e täitmine kuulub riikliku järelvalve alla. Järelvalvet teostab Tarbijakaitseamet .
Täielik õigusnorm on vajalik ära tunda selleks, et teada, kas see norm rakendub või mitte. Täielikud õigusnormid on need, mida me saame kasutada reaalse elulise situatsiooni lahendamisel; need normid on otsesed juhised, kuidas tuleb või käituda mingi elulise situatsiooni esinemisel.
TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Õigusnormide sotsiaalne sisu võimaldab neid liigitada regulatiivseteks õigusnormideks ja õigustkaitsvateks õigusnormideks.
Regulatiivsed õigusnormid reguleerivad inimeste käitumist. Need normid kehtestavad juriidilised õigused ja kohustused.
Õigusnorm, mis kohustab teataval viisil käituma:

§ 12. Reklaami koopia säilitamise kohustus

§ 13. Kohaliku omavalitsuse pädevus välireklaami nõuete kehtestamisel

(1) Valla- või linnavolikogu määrusega võib kehtestada välireklaami paigaldamise eeskirja, millega kehtestatakse nõuded välireklaami avalikustamise viisile ja kohale.
Õigusnorm, mis keelab teatud tegevuse:

§ 9. Lapse kasutamine reklaamis

(2) Last ei tohi kasutada kauba või teenuse reklaamis, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud.
Õigustkaitsvad õigusnormid näevad ette riiklikud sunni liigid ja määrad toimepandud õigusrikkumiste eest. Need õigusnormid sisaldavad sanktsioone.

§ 33. Reklaami üldnõuete rikkumine

(1) Reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise , teostamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
MITTETÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Õigusnormid, mis ei vasta oma struktuurilt täielikele õigusnormidele, tähistatakse mittetäielike õigusnormidena. Grammatiliste lausetena on need täielikud laused, kuid õiguslausetena (pidamislausetena) aga mittetäielikud.
Mittetäielikud õigusnormid liigituvad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks.
Seletavad õigusnormid määratlevad faktilise koosseisu, faktilise koosseisu elemendi või täieliku õigusnormi õigusliku tagajärje.
Näited RS-ist seletavate õigusnormide kohta:

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(3) Kui reklaam on reguleeritud teise seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega.

§ 3. Reklaami põhinõuded

(1) Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise , et tegemist on reklaamiga.
Viitavad õigusnormid viitavad mõnes teises normis sisalduvale faktilisele koosseisule või selle elemendile või õiguslikule tagajärjele või selle elemendile. Viide võib olla otsene või kaudne. Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. Kaudne on viide kohaldatavale seadusele.
Näited RS-ist viitavate õigusnormide kohta:

§ 13. Kohaliku omavalitsuse pädevus välireklaami nõuete kehtestamisel

(2) Valla- või linnavolikogu määrusega võib määratleda piirkonna, mida loetakse käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise ja territooriumi vahetus läheduses olevaks.

§ 17. Tubakatoote reklaam

(3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja punktis 6 nimetatud juhtudel ei tohi kasutada tubakatoodet tähistavat kaubamärki, mis väljendab sõnas või kujutab pildis tubakatoodet või selle tarbimist.
§ 28. Alkoholi reklaam
(6) Keelatud reklaamina käsitatakse:
(9) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja punktis 6 nimetatud juhtudel ei tohi kasutada alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis väljendab sõnas või kujutab pildis alkoholi või selle tarbimist.

§ 36. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 33–35 sätestatud väärteo korral kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
Kitsendavad õigusnormid on selleks, et välistada olukorda, kus õigusnormi faktilises koosseisus olevat sõna, selle sõna mõttest lähtuvalt, ei saaks laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.
Näited RS-ist kitsendavate õigusnormide kohta:

§ 2. Mõisted

6) reklaami teostaja – isik, kes reklaami loob või teostab või korraldab selle avalikustamist, välja arvatud tehniline teostaja;
Välja arvatud tehniline teostaja on kitsendav asjaolu.

§ 3. Reklaami põhinõuded

(4) Reklaam ei tohi:
17) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel;
Välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel on kitsendav asjaolu.
6.REKLAAMISEADUSE ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA
Kehtiva reklaamiseaduse, mis võeti vastu 12.03.2008 aastal, väljatöötamise eesmärk oli kaasajastada reklaamialase tegevuse õiguslikku regulatsiooni, samuti koondada võimalikult suur osa eriseaduste reklaamialasest regulatsioonist reklaamiseadusesse. Töötati välja reklaamiseaduse uus terviktekst , kusjuures mitmed 11.06.1997 aastal vastu võetud reklaamiseaduse sätted sisalduvad ka täna kehtivas reklaamiseaduses, sealhulgas nõue, mille kohaselt kange alkoholi reklaam on keelatud ajalehe või ajakirja esi-või tagaküljel. Viimase sõnastust on kehtivas seaduses muudetud – keeldu on laiendatud kogu alkoholi suhtes. Täna kehtiva reklaamiseaduse väljatöötamisel ei olnud eraldi arutelu nimetatud sätte osas, kuna vastav nõue oli sel ajal kehtivas reklaamiseaduses ja peeti vajalikuks tuua see üle ka uude reklaamiseadusesse, mistõttu ei ole ka seletuskirjas üksikasjalikke vastavasisulisi selgitusi. Reklaamiseadus ei sätesta ajalehe ja ajakirja mõistet selle seaduse tähenduses, seega kasutatakse neid mõisteid tavatähenduses. Reklaamiseaduse eesmärk on keelata alkoholi reklaam ajalehe ning ajakirja esi- ja tagaküljel. Kui ajakirja või ajalehe vahel on lisa(-lehed), mis kuulub selle väljaande koosseisu ja mida ei pakuta müügiks ega müüda ega eksponeerita eraldi ning mida on võimalik omandada vaid selle ajakirja või ajalehe vahel, siis nimetatud lisa puhul ei ole tegemist iseseisva ajakirja või ajalehega.4

Reklaamiseaduse ideoloogia minu seisukohast
RS-i eesmärk on eelkõige tarbija kaitse ja mitte inimõiguste piiramine. RS reguleerib erinevaid elulisi asjaolusid, et toote reklaamija subjektiivne hinnang oma tootest ei mõjuks tarbijale negatiivselt, näiteks alkoholireklaami piiramine. USAs läbiviidud uuringus tõestati, et nooruses televisioonis rohkem alkoholi reklaami näinud isikud tarbisid kogu oma järgneva elu jooksul teistest rohkem alkoholi, kusjuures selgelt tuli esile iga nähtud reklaami olulisus – iga vaadatud reklaam tõstis tarbitud jookide mahtu ühe protsendi võrra.5

Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjas
Reklaamiseaduse muutmise seaduse 50 SE II-1 eelnõu.
Eelnõu eesmärgiks on vähendada alkoholireklaami mõju tarbijale, eelkõige noorte ja laste väärtushinnangutele ja hoiakutele. Avalikkusele suunatud reklaam omab väärtushinnangute kujundamisel väga suurt mõju. Alkoholi reklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Sellega varjavad alkoholireklaamid potentsiaalseid terviseriske ja negatiivseid tagajärgi ning ühtlasi vähendavad ennetustegevuste ja tervisekasvatuse mõju. Peamiselt noortele suunatud alkoholireklaamid omavad ohtlikku mõju ühiskonnale, suurendades noorte alkoholitarbimist ja seeläbi ka üha enam suurenevat noorte joobes juhtide arvu ja nende poolt põhjustatud liiklusõnnetuste arvu.
Antud eelnõuga piiratakse õigust reklaamida alkohoolseid jooke nii tele- ja raadioprogrammis kui ka välireklaamina. 6
7.REKLAAMISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKKE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS
Täielikud õigusnormid koosnevad abstraktsest faktilisest koosseisust ja õiguslikust tagajärjest.
Faktiline koosseis on eluline(sed) asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või kästud. Õigusteoorias nimetatakse faktilist koosseisu hüpoteesiks.
Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Õigusteoorias liigitatakse õiguslik tagajärg dispositsiooniks ning sanktsiooniks.
Dispositsioon on selline õiguslik tagajärg, kus isikud on kohustatud või õigustatud millekski. Sanktsioon on aga selline õiguslik tagajärg, kus nähakse ette võimalikud karistuse määrad ja vahendid, kui isikud ei käitu õigusnormile vastavalt.
Faktiline koosseis võib olla: 1) lihtne- esineb üks eluline asjaolu; 2) keeruline- üheaegselt esineb mitu elulist asjaolu korraga; 3) alternatiivne - esineb mitu erinevat elulist asjaolu, kuid õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühest.
Õiguslik tagajärg võib samuti olla: 1) lihtne- tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra; 2) keeruline- tagajärg näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki või määra; 3) alternatiivne- tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi või määra kohaldamise võimaluse mitmest.

§ 33. Reklaami üldnõuete rikkumine

(1) Reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Antud õigusnormis esineb alternatiivne faktiline koosseis: reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest.
Sanktsioon, lihtne õiguslik tagajärg : karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 33. Reklaami üldnõuete rikkumine

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Antud õigusnormis esineb alternatiivne faktiline koosseis: reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.
Sanktsioon, lihtne õiguslik tagajärg : karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 34. Kaupade ja teenuste reklaami keelu rikkumine

(1) Reklaami keeldu eirava reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
[RT I 2009, 38, 255 - jõust. 18.07.2009]
Antud õigusnormis esineb alternatiivne faktiline kooseis : reklaami keeldu eirava reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest.
Sanktsioon, lihtne õiguslik tagajärg: karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

§ 34. Kaupade ja teenuste reklaami keelu rikkumine

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
Antud õigusnormis esineb alternatiivne faktiline kooseis : reklaami keeldu eirava reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.
Sellele tegevusele järgneb lihtne õiguslik tagajärg, sanktsioon: juriidilist isikut karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 12. Reklaami koopia säilitamise kohustus

Reklaami avalikustaja on kohustatud säilitama reklaami koopiat vähemalt 20 päeva reklaami viimasest avalikustamisest arvates ja esitama reklaami koopia kontrollimiseks reklaamialase järelevalve teostajale tema esimesel nõudmisel.
Eelpool toodud õigusnormis on lihtne faktiline koosseis: reklaami avalikustaja
Ja keeruline tagajärg, dispositsioon : on kohustatud säilitama reklaami koopiat vähemalt 20 päeva reklaami viimasest avalikustamisest arvates ja esitama reklaami koopia kontrollimiseks reklaamialase järelevalve teostajale tema esimesel nõudmisel
8.HINNANG REKLAAMISEADUSE KEELELE
Õiguskeel peab olema nii täpne kui ka üldiselt arusaadav selle ühiskonna liikmetele , mida RS ka on. RS-i õiguskeel on nii täielike õigusnormide kui ka mittetäielike õigusnormide osas koostatud täpselt, arusaadavalt, kergesti loetava ja mõistetavana. Õiguslikud tagajärjed, mis seadusest tulenevad, on üheselt mõistetavad.
RS- il on olemas loogiline struktuur. Liigendatud õigusaktis on lihtne orienteeruda erinevate õigusnormide vahel. Kiirelt leiab vajaliku informatsiooni üles.
9.REKLAAMISEADUSE RAKENDAMISE PRAKTIKA
Kohtuasja number : 3-3-1-63-00
AS Hansapank rikkus tarbijale müüdud kauba kohta ebatõese ja ebapiisava teabe andmisega Tarbijakaitseseaduse §-s 4 p. 3, §-s 6 lg. 2 ja 3, § 7 punktides 1 ja 2 ning §-s 8 lg. 2, samuti Reklaamiseaduse §-s 4 lg. 1 sätestatud nõudeid.
Riigikohtu halduskolleegium juhindudes HKMS §-dest 72 lg. 1 p. 5 ja 90 lg. 2 otsustab:

Rahuldada Riigi Tarbijakaitseameti kassatsioonkaebus.

Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 21. septembri 2000. a. otsus haldusasjas nr. II-3/278/2000 ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Tagastada Riigi Tarbijakaitseametile kautsjon 700 (seitsesada) krooni.7

KOKKUVÕTE
Antud uurimustöö eesmärgiks oli RS-i analüüs läbi õigusnormi liikide, seaduse rakendamise käigus tekkinud õigussuhete ning õiguse juriidilise valdkonna määramise. Uurimustöö andis mulle kasuliku ülevaate RS-ist, teoreetilistest lähenemistest ning rakendamispraktikast.
Mitte ainult ei andnud uurimistöö koostamine mulle reklaamialaseid teadmisi juurde, vaid oli kogemus omaette. Tänu uurimistöö koostamisele lugesin hulgaliselt erinevaid artikleid RS-ist ning õppisin vormistama õigusalast uurimistööd. Niisiis tunnen end mugavamalt õiguse valdkonnas ning oskan töötada erinevate õigusallikatega ja leida kiirelt vajaliku informatsiooni.
KASUTATUD KIRJANDUS
Haldusmenetluse seadus RT I 2001, 58, 354
Õiguse entsüklopeedia. Raul Narits, Tallinn, Kirjastus Juura, 2004
Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn, Kirjastus Juura, 2005
Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108
Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22
Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269
Riigikohtu lahend 3-3-1-63-00
1 Reklaamiseadus RT I 2008, 15, 108
2 Ilus,E., Rooma eraõiguse alused. Tallinn, Ilo, 2000. lk. 22
3 Blackburn,S., Oxfordi filosoofialeksikon. Tallinn, Vegabund, 2002, lk. 269
4 Reklaamivalve. Majandusministeerium alkoholireklaamist Arteri esikaanel. 13.01.2011
5 Allikas: Effects of alcohol advertising exposure on drinking among youth
6 Reklaamiseaduse RT I 2008, 15, 108 eelnõu seletuskiri
7 http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-63-00
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 325 allalaadimist

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #1

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #2

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #3

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #4

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #5

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #6

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #7

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #8

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #9

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #10

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #11

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #12

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #13

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #14

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #15

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #16

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö-reklaamiseadus #17

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

325 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Michelle Õppematerjali autor

Uurimistöö

tartu ülikool õiguse entsüklopeedia raul narits seminaritöö uurimistöö reklaamiseadus

Kasutatud allikad

https://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-63-00

Sarnased õppematerjalid

doc

Uurimustöö pakendi seadusest

a jõustunud Pakendiseadust (RT I 1995, 47, 739; 2002, 61, 375; 2002, 53, 336; 1997, 53, 836; 2004, 2, 6). Kuna eelmise PakS-e vajalikud muudatused olid väga mahukad, otsustati koostada uus PakS-s ning tunnistada senine seadus kehtetuks. Uurimustöö eesmärgiks on PakS-e kui õigustloova akti juriidilise sisu ja olemuse analüüs. Uurimuses on vaadeldud: PakS-e kohta Eesti Vabariigi seadusandluses ja Euroopa Liidu õiguskorras; erinevate õigusnormi liikide olemasolu seaduses; määratletud õiguse valdkond, kuhu uuritav akt kuulub; milline on akti õiguslik ideoloogia; kui täpselt on seaduseandja suutnud tegelikkust transformeerida õiguskeelde ning otsitud õigustloova akti rakendamispraktikat. Uurimustöö on koostatud peamiselt tuginedes Raul Naritsa õigusteaduse õpikule ,,Õiguse entsüklopeedia". 3 ________________________________________________________________________

Õiguse entsüklopeedia

doc

Uurimistöö ÕE-s (Perekonnaseadus)

Käesoleva uurimistöö esemeks on Perekonnaseadus (edaspidi PKS), mis on Riigikogu poolt seadusena vastu võetud 18.11.2009. a ja välja kuulutatud Vabariigi Presidendi poolt 3. detsembri 2009. a otsusega nr 561 ning jõustunud 01.07.2010. 1 Uurimistöö eesmärgiks on PKS-e kui õigustloova akti juriidilise olemuse ja sisu analüüs. Uurimistöös on vaadeldud õigustloova akti koht ,,rahvusliku õiguskorra püramiidis"; õigustloova akti normistik süsteemiteooriast tulenevalt; õiguse valdkond, kuhu akt kuulub; akti õiguslik ideoloogia; õigusakti vahekord ülipositiivses ja positiivses õiguses; juriidilise vastutuse sisaldus õigusaktis; aktis seadusandja poolt kasutatava õiguskeele täpsus; õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika. Uurimistöö koostamisel tuginen professor Raul Naritsa õpikus ,,Õiguse entsüklopeedia" sisalduvale materjalile. 1 Perekonnaseadus RT I 2009, 60, 395

Õiguse entsüklopeedia

docx

Tubakaseadus

tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideoloogia üle ning uurin, missuguseid sotsiaalseid ja õigusnorme akt sisaldab. Töö kirjutamisel võtsin aluseks õigusalast kirjandust, tubakaseadust ning kursuse raames omandatud teadmisi. 1. Millise õigustloova aktiga on tegemist? 1.1 Kelle poolt ja millal on ta vastu võetud; millal, kelle poolt ja millise aktiga välja kuulutatud; millal jõustunud?

Õiguse entsüklopeedia

doc

Õiguse entsüklopeedia seminaritöö- õigusakti analüüs karistusseadustikust

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL Janar Pilve Karistusseadustiku analüüs õigusaktina Seminaritöö Juhendaja: prof. Raul Narits Tartu 2013 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 2. Õigustloova akti koht Eesti õigusallikate hierarhias...........

Õiguse entsüklopeedia

docx

Seminaritöö: Sõjahaudade kaitse seadus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS..............................................................

Õiguse entsüklopeedia

odt

Õiguse entsüklopeedia - soolise võrdõiguslikkuse seadusest

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1

Õiguse entsüklopeedia

docx

ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1

Õiguse entsüklopeedia

docx

Turunduse juhtimine - eksamikonspekt

turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada

Turunduse juhtimine

Rohkem sarnaseid