Egiptus, Mesopotaamia - Kordamisküsimused (0)

Mõisted
delta – jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu
sfinks – lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend
papüürus – paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel
vaarao – nimetus Vana-Egiptuse kuningale
noom – haldusüksus Egiptuses
hierarhia – astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad , üleval vaaraod jne)
püramiid – vaaraode hauaehitis
muumia – palsameeritud surnukeha
sarkofaag – kivist kirst , kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad
paarperekond – Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest.
Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele)
tempel – Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga
Tsikuraat – kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias
kiilkiri – Mesopotaamia tsivilisatsioonile iseloomulik kiri – pehmele savitahvlile vajutati kiilukujulise otsaga pulgaga märgid
astronoomia – ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilis objekte ja universumi tervikuna
astroloogia – taevakehade asendil põhinev maailmamõistmine ja ennustamise süsteem
palsameerimine – muumia valmistamine surnukeha õliga (palsamiga) võides.
Maat – egiptlaste nimetus maailmakorraldusele
Hammurapi seadused – Babüloonia seadustekogu , mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil eKr, üks paremaid allikaid muistse Mesopotaamia ühiskondlike olude mõistmiseks
Kuukalender – tänapäeva kalender, aasta koosneb täpselt 12 kuust, kujunes Mesopotaamias
 
Isikud
Menes – Vana-Egiptuse esimene vaarao, ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse ühtseks riigiks
Ramses II – Egiptuse vaarao 13. sajandil eKr, üks Uue-Egiptuse silmapaistvamaid valitsejaid
Tutanhamon – Egiptuse vaarao 14. sajandil eKr, sai noorelt troonile pärast oma isa ning sai tuntuks sellega, et ta hülgas oma isa radikaalse usureformi (samuti teatakse temast palju seepärast, et tema haud on tänapäevani kõige paremini säilinud)
Tutmosis III – Egiptuse vaarao 15. sajandil eKr, laiendas Egiptuse piire suurte sõdadega, nimetatud ka sõjaliseks geeniuseks
Nofretete – Vana-Egiptuse vaarao Ehnatoni abikaasa, nimi tõlkes ''ilus (täiuslik) naine on sündinud''
Hammurapi – Vana-Babüloonia kuues kuningas, Babüloonia suurriigi rajaja, maailma esimese teadaoleva seadustekogu kehtsetaja (Hammurapi seadused) – põhimõte ''silm silma, hammas hamba vastu.''
Nebukadnetsar II – Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas, ulatuslikud vallutused ja ehitustööd Babüloonias (peajumala Marduki tempel ja Babüloni rippuvad aiad)
Gilgameš – Sumeri poolmüütiline valitseja, Gilgameši eepose nimikangelane (Sumeri kuningate loendi järgi linna Uruki valitseja)
 
 
Egiptuse tähtsamad jumalad ja nende austamine
Tähtsaimad jumalad päikesejumal Amon-Ra, taevajumal Horos, surnuteriigi valitseja Osiris (neid seostati tihedalt kuningavõimuga), Surnute Maja valitseja Anubis ja viljakuse ja emaduse jumalanna Isis. Jumalaid oli nii inimese- kui loomakujuga. Austamiseks ehitati jumalatele templeid, mis olid nende maapealsed kojad, kus nende eest hoolt kanti . Templis oli selle taetud jumala kuju, mis oli preestrite pideva rituaalse hoole all. Sellele ohverdati loomi ja suitsetati viirukit, seda toideti, pesti ja riietati. Lihtrahvas nägi jumalakuju vaid pidustustel.
Mesopotaamia jumalad ja nende austamine
Mesopotaamia jumalad olid väga inimlikud, tähtsaimad taevajumal Anu, Babüloni jumal Marduk ja viljakusjumalanna Ištar, jumalate kuningas ja käsutas loodusjõude Enlil , maa-aluste vete ja sügavuste valitseja Ea. Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad – templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal ( kaitsejumal ), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid.
Religioonide võrdlus
EGIPTUS
Jumalad rohkem loomakujuga
Templid
Tähelepanu elule pärast surma Mumifitseerimine  
MESOPOTAAMIA 
Jumalad inimese moodi (antropomorfsed)
Tähelepanu elule enne surma
Tsikuraadid (astmiktemplid)
Ei mumifitseeritud
Daatumid :
hominiidide hargenmine inimahvide eellastest – 6-5 miljonit a tagasi
neandertallaste ilmumine – 250 000 a tagasi
nüüdisinimese ilmumine (homo sapiens ) – 200 000 a tagasi
põlluharimise algus – 8500 aastat tagasi
kirja kujunemine – 3500 a eKr
Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsioonide kujunemine – 3000 a eKr
 
Metallide kasutuselevõtt (järjekord, ajad)
* vask – 5000 a eKr
* pronks – 2500 a eKr
* raud – 1500 a eKr Ühtse Egiptuse teke – 3000 a eKr
Egiptuse Vana riigi periood – 2700 -2200 a eKr
Keskmise riigi periood – 2000- 1650 a eKr
Uue riigi aeg – 1550-1075 a eKr
 
Mesopotaamia riikide kujunemine (järjekord)
* Sumeri linnriigid 3000- 2340 a eKr
* Akadi suurriik 2340-2160 eKr
* Vana-Babüloonia suurriik 18-16 saj eKr
* Assüüria impeerium 10-7 saj eKr
* Uus- Babüloonia riik 7-6 saj eKr Sumerite linnriikide teke – 3000-2340 a eKr
Uus-Babüloonia lagunemine Pärsia võimu alla – 539 a eKr
 
Tsivilisatsioonide tekkepõhjused
Tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele ja enamasti hakatud metalli kasutama. Põlluharimine võimaldas toita suuremat hulka inimesi, seega hakkas rahvaarv kiiresti tõusma, põlluharimine tingis paikse asukoha ning maa valdamine muutus oluliseks.
Varaste tsivilisatsioonide tunnused
 * viljelusmajandus
* riiklus
* väljakujunenud ühiskondlik tööjaotus
* tunti kirja
* varanduslikud klassid
* kõrgkultuur( algeline teadus ja kirjandus)
Egiptuse ühiskond (hierarhilisus)
VAARAO – piiramatu võimuga, seaduseandja, sõjaväe ülemjuhataja, kõrgeim preester
PREESTRID JA SÕDURID – sõdiruteised saadi sundvärbamisega, preestrid olid religioossete kombetalituste läbiviijad ning vaaraode lähimad nõuandjad
KÄSITÖÖLISED JA KIRJUTAJAD – kirjutajad kontrollisid töötajaid ja fikseerisid kirjalikult kohustusi ja nende täitmist, käsitöölised osalt eraettevõtjad, osalt riigi kontrollile alluvad sõltlased, üldiselt töötasid vaarao või ülikute losside, templite juures, täites nende tellimusi
TALUPOJAD – harisid riigi või ülikute maid, sunnismaised, maksid maksu oma saagi arvelt, pidid osalema ka püramiidide ja templite ehitusel
ORJAD – olid peamiselt kas kohustuste täitmatajätmise eest orjastatud endised talupojad/käsitöölised või siis võõrasmaised sõjavangid, neid kasutati erinevatel tööldel ülikute majapidamises , ehitustel ja sõjaväes
Egiptuse kultuur ja teadus, nende saavutused
Egiptuses kujunes kõrgetasemeline kirjandus ja praktilistele oskustele suunatud teadus, nt geomeetria (osati arvutada kolmnurga ja ringi pindala, selleks vajaliku mõõtühiku ''pii'' tundmine ) ja arstiteadus (osavad kirurgid, silmaoperatsioonid). Võeti kasutusele päikesekalender. Kirjanduses viljeleti lühivorme (egiptlasti peetakse novelližanri loojateks). Sinuhe jutustus. Hümnid, autobiograafiad hauakambrite seintel , usk tihedalt läbi põimunud. Kirjanduse õitseng Keskmise riigi ajal.
Mesopotaamia riikide saavutused
Ratas ja kiilkiri sumerite riigi ajal, Hammurapi seadused Hammurapi valitsusajal Vana-Babüloonia riigis , Babüloni rippuvad aiad Uus-Babüloonia riigis, ehitatud Nebukadnetsar II käsul.
 
Mesopotaamia kultuur ja kirjandus, teadus – nende saavutused
Jumalate ennete lugemine muutus Mesopotaamias omaette teaduseks (astroloogia), kangelaslaulud . Teadus praktilise suunitlusega, silmapaisvamad saavutused matemaatikas (kuuekümnendsüsteem, mis tänapäevalgi on kasutusel aja ja nurkade mõõtmisel) ja astronoomias, kuukalendri loomine.
 
Egiptuse ja Mesopotaamia võrdlus:
Sarnasused:
* piltkirjast väljaarenenud kiri
* tsivilisatsioon tekkis ümbes samal ajal
* haridus peamiselt ülikkonnale
* rahva harijateks preestrid
* silmapaistvad saavuused matemaatikas ja astroloogias
* jumalad tähtsal kohal ning neid oli rohkem kui üks
* religioon igapäevaelus väga tähtis
* kihistunud ühiskond
Erinevused:
EGIPTUS
Kiri: Hieroglüüfkiri
Haridus: Polnud kättesaadav, vähe kirjaoskajaid, rohkem ülikutele
Surmajärgsus: Usuti surmajärgsesse ellu
Jumalad: Rohkem looma kujuga
Templid: Tavalised templid
Teadmised: Päikesekalender, lühiteosed, novellid, ''Sinuhe jutustus''
Teadus: Suured saavutused geomeetrias ja arstiteaduses
Valitsemine: Vaaraod
Matmine: Palsameerimine
MESOPOTAAMIA
Kiri: Kiilkiri
Haridus: Haridust võimaldati rohkem, koolid templite juures
Surmajärgsus: Ei usutud surmajärgsesse ellu
Jumalad: Inimese moodi
Templid: Tsikuraadid (astmiktemplid)
Teadmised: Kuukalender
Kirjandus:  Eeposed , ''Gilgameš''
Teadus: Suured saavutused matemaatiaks ja astronoomias
Valitsemine: Kuningad
Matmine: Ei palsameeritud