Seminaritöö: Sõjahaudade kaitse seadus (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Võrdleva õigusteaduse õppetool
Triinu Hordo
triinu.hordo@ gmail .com
ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS
Seminaritöö
Juhendajad
Prof . R. Narits
Lektor S. Kaugia
Tartu 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS 4
2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA 5
3.EL ÕIGUS 6
4.ÕIGUSE IDEE 8
5.SÜSTEEMITEOORIA 10
5.1.MITTEAMORFSUS JA TERVIKLIKKUS 10
5.2.HIERARHILISUS JA ISESISVUS 11
5.3.ORGANISEERITUS 11
6.ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 13
7.MITTETÄIELIKUD NORMID 14
8.TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID 16
9.HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI 18
10.MUUDATUSED 19
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD KIRJANDUS 21

SISSEJUHATUS

Õigustloov akt peab vastama mitmetele kriteeriumitele: ühilduma õigusnormide hierarhias temast kõrgemal asuvatega, aga ka Euroopa Liidu (EL) õigusega; olema kantud õiguse ideest ( õiglus , õiguskindlus ja eesmärgipärasus); lähtuma süsteemiteooria printsiipidest ning olema loogilise struktuuriga; kandma kindlat eesmärki, õiguslikku ideoloogiat; juhinduma hea õigusloome eeskirjadest. Tegu ei ole lõpliku loeteluga, ent eeltoodud printsiipidel põhineb käesolev töö: „Sõjahaudade kaitse seaduse“ (SHKS) kui õigustloova akti analüüs.
Antud seminaritöö eesmärgiks ongi analüüsida ühte Eesti objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigustloovat akti, mis oleks vastu võetud pärast 2005. aastat, võttes aluseks seminaritöö juhendis toodud küsimused. Viimaste põhjal on kirjalik töö liigendatud peatükkidesse, mille järjekorranumbrid ühtivad küsimuste omadega.
SHKS, millel käesolev töö põhineb, oli viies „seaduste vihiku“ jaoks loetud õigustloov akt. Tegu oli ühe esimese seadustekstiga, mille valik ei olnud juhuslik: eelnevalt läbi töötatud „Kalmistuseadus“ sisaldas viidet valitud õigustloovale aktile.1 Loomaks enda jaoks valdkonnast terviklikumat ülevaadet, valisin nii