TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Võrdleva õigusteaduse õppetool
Triinu Hordo
triinu.hordo@
gmail .com
ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS:
SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUSSeminaritöö
Juhendajad
Prof . R. Narits
Lektor S.
Kaugia Tartu 2015
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS 4
2.EESTI ÕIGUSALLIKATE
HIERARHIA 5
3.EL ÕIGUS 6
4.ÕIGUSE IDEE 8
5.SÜSTEEMITEOORIA 10
5.1.MITTEAMORFSUS JA
TERVIKLIKKUS 10
5.2.HIERARHILISUS JA ISESISVUS 11
5.3.ORGANISEERITUS 11
6.ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 13
7.MITTETÄIELIKUD NORMID 14
8.TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID 16
9.HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA
EESKIRI 18
10.MUUDATUSED 19
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD KIRJANDUS 21
SISSEJUHATUS
Õigustloov
akt peab vastama mitmetele kriteeriumitele: ühilduma õigusnormide
hierarhias temast kõrgemal asuvatega, aga ka Euroopa Liidu (EL)
õigusega; olema
kantud õiguse
ideest (
õiglus , õiguskindlus ja
eesmärgipärasus); lähtuma süsteemiteooria printsiipidest ning
olema loogilise struktuuriga; kandma kindlat eesmärki, õiguslikku
ideoloogiat; juhinduma hea õigusloome eeskirjadest. Tegu ei ole
lõpliku loeteluga, ent eeltoodud printsiipidel põhineb käesolev
töö: „Sõjahaudade kaitse seaduse“ (SHKS) kui õigustloova akti
analüüs.
Antud
seminaritöö eesmärgiks ongi analüüsida ühte Eesti
objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigustloovat akti, mis oleks
vastu võetud pärast 2005. aastat, võttes aluseks seminaritöö
juhendis toodud küsimused. Viimaste põhjal on kirjalik töö
liigendatud peatükkidesse, mille järjekorranumbrid ühtivad
küsimuste omadega.
SHKS, millel käesolev töö põhineb, oli viies „seaduste vihiku“
jaoks loetud õigustloov akt. Tegu oli ühe esimese seadustekstiga,
mille valik ei olnud juhuslik: eelnevalt läbi töötatud
„Kalmistuseadus“ sisaldas viidet valitud õigustloovale aktile.1
Loomaks enda jaoks valdkonnast terviklikumat ülevaadet, valisin nii
antud töö kui ka „seaduste vihiku“ jaoks „Sõjahaudade kaitse
seaduse“. Kuigi sümpatiseerib pigem perekonnaõigus eraõiguse
osana , on tegu intrigeeriva valdkonnaga, kuna õigusloomet mõjutavad
siinkohal paljud tava- ja
moraalinormid : lahkunutesse ning nende mälestamisse tuleb suhtuda austusega ja delikaatselt.
OBJEKTIIVNE ÕIGUS
Objektiivne
õigus kui kehtiv õigus on kehtivate õigusnormide kogum, mis
positiveeritakse seadusandlikus protsessis.2 Positiviseerimise protsess on formaalne tee, millest lähtuvalt
saame välja tuua argumendid, et õigustloov akt kuulub
objektiivsesse õigusesse: seaduse nimi (pealkiri), väljaandmise
aeg, väljaandmise koht, avaldamise koht ning jõustumise aeg. Juba
„Eesti Vabariigi põhiseaduse“ (PS) § 3 lg 2 sätestab, et
seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks
kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. See omakorda
kinnitab, et eelmainitud kriteeriumite olemasolul saame kindel olla,
et õigustloov akt kuulub objektiivsesse õigusesse.
„Sõjahaudade
kaitse seadus“, omades talle ainuomast pealkirja Eesti
normatiivsete aktide seas, on esmakordselt Riigikogu poolt
(väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning
avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus
20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega
„Vabariigi Valitsuse seaduse“ § 1073 lõike 4 alusel
asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis.
EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA
Eesti
õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib
õiguse allikate liigituse aluseks olla nende koht õiguskorras,
lähtudes juriidilisest jõust.3
Saadav vertikaalne liigitus ongi „rahvusliku õiguskorra püramiid“
ehk õigusallikate hierarhia (joonis 1). Sellise hierarhilise
süsteemi üldine nõue on, et iga aste peab olema kooskõlas temast
kõrgemal asuvatega. Õiguskord tervikuna (kõik püramiidi astmed )
peab arvestama loomuõiguse ehk „ülipositiivse õigusega“.
Põhiseadus
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa
Konstitutsioonilised seadused
Seadused
Seadlused ja määrused
KOV
Joonis 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid.
Allikas: Kaugia, S. Õiguse entsüklopeedia.
Konkreetne
analüüsitav õigustloov akt, SHKS, asub rahvusliku õiguskorra
püramiidi ülevalt neljandal astmel: seadused. Kuigi Riigi Teataja liigitab käesoleva akti märksõna „seadused“ alla, ei tehta sealjuures vahet „konstitutsioonilistel seadustel“ ja
„seadustel“. Selleks, et lõigu esimeses lauses toodud väidet motiveerida , tuleb analüüsida märksõna „seadused“, kui
sellist.
Seadlused
ja määrused on haldusorganite aktid . Kuna SHKS on Riigikogu poolt
vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus
kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima
juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused , mis on kindlat
protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu
kandjatelt.4
Toodud määratlus ei erista täpselt konstitutsioonilisi seadusi nn
lihtseadustest, vaid pigem kordab eelmises peatükis käsitletud kuuluvust objektiivsesse õigusesse, ent on siinkohal siiski
definitiivse määratlusena oluline. Konstitutsiooniliste seaduste
lõpliku loetelu leiame PS §104 lg 2. Antud nimekirjas puudub SHKS,
seega on tegu püramiid neljandal astmel asuva seadusega.
EL ÕIGUS
Euroopa
Ühenduse õiguskorda tuleb rakendada kõikides liikmesriikides.5
Olles alates 2004. aastast EL liige, peab Eesti õiguskord vastavuses
olema EL õigusega. Seost SHKS ja EL õigusega tuleks vaadelda kahes
osas, kuna õigusallikate järgi rühmitatuna võime EL õiguses
eristada primaarset ja sekundaarset õigust. Primaarse õiguse
moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud . Teisese
õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud
õigusaktid.6
SHKS
eelnõu seletuskirja viies punkt „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu
õigusele“ tõdeb: „Eelnõuga reguleeritavas valdkonnas ei ole
vastu võetud Euroopa Liidu üldisi õigusakte.“ Sellest lähtuvalt
võime väita, et seaduse välja andmise hetkel puudusid sellekohased
aluslepingutest tulenevad nõuded ja teisese õiguse allikad
(määrused, direktiivid). Ka järgnevad neli SHKS redaktsiooni ei
sisalda muudatusi, mis oleksid ajendatud EL õigusest: õigusakti on
ajakohastatud, viidud vastavusse kehtiva korraga
(tervisekaitsetalitusest sai Terviseamet ; konkreetsete ministrite
nimetused asendati väljendiga „valdkonna eest vastutav minister“;
seoses uuenenud „Muinsuskaitseseadusega“ korrigeeriti viidatud paragrahve). Riigi Teataja elektrooniline versioon avaldab ka
õigusakti seosed EL õigusaktidega7,
SHKS puhul neid tuvastatud ei ole. Nõue märkida õigustloova
aktiga seotud EL õiguse allikaid on märgitud ka „Hea õigusloome
ja normitehnika eeskirjas“ §-s 27.
Kõike eelnevat arvesse võttes, jään seisukohale, et SHKS reguleerimisala
ei ole EL õiguses käsitletud, puudub otsene seos nii esmase kui ja
teisese õigusega. Saame väita, et antud õigustloov akt ei ole vastuolus EL õigusega, seega ta vastab EL õigusele.
Kuigi
SHKS ei ole otseselt EL õiguse poolt mõjutatud, lähtub õigustloov
akt siiski rahvusvahelisest õigusest. SHKS preambulis märgitakse
järgmist: „[---] võttes aluseks 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. aasta 8. juuni (I) lisaprotokolli
rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 34,
mille kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama Eesti territooriumil
sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete ja matmispaikade
austamise ning
viimaste
tähistamise ning mille järgi on Eesti riik õigustatud säilmeid
ümber matma avalikest huvidest lähtudes, võtab Riigikogu vastu
käesoleva seaduse.“ Ka SHKS § 1 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et
lähtuda tuleks välislepingutest. Seega juhindutakse otseselt
rahvusvahelisest õigusest.
ÕIGUSE IDEE
Õiguse
idee koosneb kolmest elemendist: õiglus, õiguskindlus ehk õiguslik
garanteeritus ning eesmärgipärasus. Õiguse ideest peaks olema
lähtunud ning nimetatud printsiipidele tuginenud ka SHKS.
Õiglus kui inimeste kooselu põhiväärtus8
loetakse realiseerunuks, kui igaüks on saanud oma, talle määratu.
SHKS §-st 4 lg 3 leiame esimese sätte, mis on selgelt kantud
õigluse printsiibist, kuna kohustab igaüht (võrdsustav õiglus):
„ Igaüks, kelle valduses on teavet sõjahaudade kohta, on
kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile ühe aasta
jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest või kohe pärast
sõjahaua leidmist või vastava uue teabe saamist.“ Kahju hüvitamine kui õigluse osa määratletakse nt §-s 17: „Kui [---] kinnisasja omanik on kandnud kulutusi [---] ja ta kannab kahju [---],
hüvitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel.“ Toodud
näidetest järeldub, et antud õigusloov akt on õiglane: igaüks
saab oma (kahju hüvitamine) ja kõik on seaduse ees võrdsed (igaüht
kohustatakse).
Õiguskindluse
all mõeldakse võimalikult kvaliteetset, heatasemelist õiguse
realiseerimist selle rakendamise kaudu.9
Õiguskindlus koosneb seega kolmest elemendist: õiguse
rakendamisest, heatasemelisest normiloomingust ning
üldkohustuslikkusest. SHKS 5. peatükk „Seaduse rakendamine“
sätestab, kuidas käesolevat õigusakti ellu viia. Muuhulgas luuakse §-ga 15 sõjahaudade komisjon ning määratakse selle ülesanded, luues nõnda õigust realiseeriv organ. PSHKS leiduvad piisavalt
üldised ja selged ettekirjutused: § 1 annab seaduse
reguleerimisala, § 2 sätestab mõisted, garanteerimaks õiguse
„täpsust“. Lisaks sellele on SHKS ka loogiliselt
struktureeritud, kinnitades veelkord, et tegu on kvaliteetse
normiloominguga.10
Õiguskindluse viimane element, üldkohustuslikkus, eeldab, et seadus
on täitmiseks neile, keda see puudutab. Üldkohustuslikkus tähendab,
et muuhulgas hõlmab õigustloov akt kõike ja kõiki: katab kogu
territooriumi (SHKS § 1 lg 1) ning käsitletakse samal viisil.
Üldkohustuslikkuse tagab kuulumine objektiivsesse õigusesse, mis
annab omakorda õiguse nõuda õigusakti järgimist. Sellega oleme
tõestanud, et SHKS on kantud ka õiguskindluse ideest.
Õigus
on inimese teadliku tegevuse tulemus, millega taotletakse teatavat
tulemust, eesmärki. Kui õiguse abil saavutatakse ühiskonnas
käitumine, mida sooviti, on see märgiks, et eesmärgi saavutamisel
on teadvus olnud aktiivne ja hinnanud ning kasutanud vahendeid, mis
aitasid esialgse taotluse realiseerida.11
SHKS § l lg-s 1 on kirjas antud õigusakti eesmärk: „Käesoleva
seadusega määratakse kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik
kaitse, korrashoid , avalik ligipääs sõjahaudadele ning sõjahaudade
tähistamise kord, samuti käesolevas seaduses sätestatud kaitse
eesmärgil Eestis asuvatest sõjahaudadest säilmete kalmistule
ümbermatmise alused ja kord.“ Seaduses sätestatut on eelnevalt mainitud ka seaduseelnõu seletuskirjas (täpsemalt ptk-s 6).
Eesmärgist juhindub ka õigusakti struktuur, mis on jagatud viieks
peatükiks: üldsätted; sõjahaudade kaitse; ümbermatmisele
kuuluvad säilmed, ümbermatmise otsustamine ja korraldamine;
mälestiseks tunnistatud hauaga seotud erisuses; seaduse rakendamine.
Eesmärgipärase rakendumise näitena võib siinkohal tuua
pronkssõduri teisaldamise kaitseväe kalmistule, milleks õigusliku
aluse andis SHKS § 8 lg 1.
Kokkuvõtvalt
võime öelda, et SHKS arvestab kõikide õiguse idee elementidega:
see on seotud nii õiguskindluse, õigluse kui ka eesmärgipärasusega.
SÜSTEEMITEOORIA
MITTEAMORFSUS JA TERVIKLIKKUS
Igale
süsteemile, ka õigusnormide süsteemile, kuhu kuulub SHKS, on omane
mitteamorfsus ja terviklikkus. „Mitteamorfsus tähendab, et temas
võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil
seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele
teistest süsteemidest.“12 Lähtudes nendest definitsioonidest on järgnevalt analüüsitud
SHKS süsteemiteooria elementide – mitteamorfsuse ja terviklikkuse
– põhjal.
Mitteamorfsus
peaks väljenduma õigusnormide sisemises ühtsuses ehk selle
erinevad osad peaksid olema omavahel mitte ainult kooskõlas, vaid ka
ühendatud. Õigusloomes realiseerub seotus läbi mittetäielike
õigusnormide, eelkõige läbi viiteliste ja definitiivsete normide.
Viitelised normid sisaldavad viidet samas õigusaktis sisalduvale normile , legaaldefinitsioonid definitiivsete normidena ühtlustavad
ning täpsustavad õigusterminite kasutust . Järgides ühtset terminite süsteemi, sidudes viidete abil õigustloova akti erinevaid
struktuuriosasid, tagatakse akti mitteamorfsus. Mitteamorfsusega võib siduda ka seadusteksti eesmärgipärasuse, sest samast ideest,
samast eesmärgist peaks olema kantud kogu tekst, seeläbi ühendades
erinevad elemendid. SHKS-s leidub kõiki tuvastatud mitteamorfsuse
elemente, sisaldades mittetäielike normidena nii viitelisi,
definitiivseid kui ka deklaratiivseid (vt ptk 7). Neist viimased aitavadki selgemalt määratleda, mis on õigusakti eesmärk ning
jälgida sellega kooskõlas olemist.
Terviklikkuse
tuvastamiseks tuleb kontrollida, kuidas seondub SHKS teiste
õigustloovate aktidega ja kuidas on see teistest süsteemidest
eraldatud. Juba sissejuhatus mainitud „Kalmistuseadus“ sisaldas
viidet SHKS-le. Sellest võime järeldada, et mingil moel on SHKS
seotud teiste õigustloovate aktidega ning pole seetõttu täielikult
eraldatud. Terviklikkuse elemendina on SHKS-s tuvastatav konkreetse
valdkonna reguleerimine: kui „Kalmistuseadus“ reguleerib
kalmistutega seonduvat eraldi, siis SHKS on konkretiseeritud
sõjahaudade kaitsele. Muuhulgas kinnitavad süsteemiteooriast
tuleneva terviklikkuse järgimist ka legaaldefinitsioonid „käesolevas
seaduses kasutatakse“ sõnastuses (SHKS § 2), mis näitavad, et
mujal võib kasutada ka teises tähenduses, ent antud õigusloovas aktis kasutatakse just sellises, eristades nii SHKS teistest
õigusaktidest.
HIERARHILISUS JA ISESISVUS
Hierarhilisus
tähendab seda, et süsteemi element on süsteemi terviklik osa, aga
ka iseseisev madalamat järku süsteem.13
Teises peatükis käsitletud Eesti õigusallikate hierarhia
iseloomustab SHKS ka süsteemiteooriast lähtuvalt. „Rahvusliku
õiguskorra püramiidis“ seadusest kõrgemal asetsevad õiguse
allikad – põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa
ning konstitutsioonilised seadused – on need, millele SHKS on
allutatud, millega kooskõlas see peab olema. SHKS ei ole tunnistatud
põhiseaduse vastaseks ning üks eesmärkidest on tagada Genfi
konventsiooni lisaprotokolliga võetud kohustusi. SHKS kui
seaduseteksti sisemine struktureeritus ( jaotumine peatükkideks,
paragrahvideks, lõigeteks jne.) kinnitab, et käesolev õigustloov
akt on iseseisev madalamat järku süsteem ehk omab süsteemile omast
iseseisvust (süsteem eksisteerib iseseisvalt ning ei sõltu teistest
süsteemidest).
ORGANISEERITUS
Organiseeritus
ehk korrastatuse aste näitab, kui raske või lihtne on ühte või
teist süsteemi mõjutada väljastpoolt. Mida organiseeritum on
süsteem, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada.14
Sealjuures on õigusvälised sotsiaalsed normid need, mis teevad
seaduse kui inimkäitumist reguleeriva akti muutmise keerukaks.
SHKS
seletuskirjas kui ka õigustloova akti preambulis on kirjutatud
järgmist: „Järgides ja tunnistades Eesti Vabariigi kohustust
tagada Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute
säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine; leides, et
sõjategevuses hukkunud isikute matmine ebasobivatesse kohtadesse ei
vasta euroopalikule kultuurile ning surnute mälestuse ja säilmete
austamise traditsioonile; võttes aluseks [---]“ Sellest võime
järeldada, et loomise hetkel viidi õigustloov akt kooskõlasse
(euroopalike) kultuuri- ja tavanormidega, aga ka austamist ja
väärikat kohtlemist taotlevate moraalinormidega. Olles juba kord peegeldus tegelikust olukorrast, on SHKS paremaks muutmine
raskendatud, kuna see tähendaks kaugenemist õiguslikust
tegelikkusest.
Kõrget
organiseerituse taset kinnitab ka PS § 103, mis sätestab, et SHKS
laadsete seaduste algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu
fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi
Valitsusel.
See aga tähendab, et tavakodanik ainuisikuliselt ei saa algatada ega
muuta SHKS ehk SHKS on kõrge organiseerituse tasemega, ent võrreldes
põhiseaduse või konstitutsiooniliste seadustega madalama
organiseerituse tasemega.
ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA
Õigusnormi
ülesanne on anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja
mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud
minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb
probleem lahendada.15
Lähtudes nimetatud printsiipidest on seadusandja poolt loodud SHKS
kui õigustloova akti õiguslik ideoloogia, eesmärk, reguleerida
sõjahaudade kaitset ning säilmete ümbermatmise korda, et
probleemidele, mis võivad esile kerkida, leiduks õiguskorras
lahendus õigusnormides.
SHKS
eelnõu seletuskiri teises punktis sõnastatakse õigustloova akti
eesmärk järgmiselt: „Käesoleva seaduse eesmärk on reguleerida
sõjategevuse tagajärjel surnud isikute säilmete kaitset vastavalt
Eesti rahvusvahelistele kohustustele. Muuhulgas reguleerib eelnõu ka
selliste säilmete ümbermatmist ja sellega koos hauamonumentide ja
-tähiste teisaldamist juhul, mille hauad asuvad ebasobivates
kohtades või kui säilmete ümbermatmine on muul põhjusel vajalik avalikes huvides. [---] sõjahaudade kohaseks tähistamiseks ja
austamiseks ning sõjahaudades olevate säilmete austamiseks võib
tingida ka säilmete ümbermatmise vajaduse olukorras, kus sõjahauad
asuvad kohas, mis ei võimalda piisavalt tulemuslikult sõjahaudade
ja säilmete väärikat kohtlemist ning mida ei saa käsitleda
väärika viimse rahupaigana. [---] Eelnõuga nähakse ette Vabariigi
Valitsuse õigus anda sellisel juhul korraldus säilmete
ümbermatmiseks.“
Analüüsitava
õigustloova akti eesmärgiks olekski täita rahvusvahelisi
kohustusi, mille kohaselt tuleb reguleerida sõjahaudade kaitset,
tagades nende väärikas kohtlemine. Antud seaduse raames soovitakse
korraldada ka ümbermatmist juhul, kui matmispaik on välistest
asjaoludest tulenevalt ebasobiv.
MITTETÄIELIKUD NORMID
Mittetäielikud
õigusnormid toovad kaasa õigusliku tagajärje üksnes koos täielike
õigusnormidega, sest nendes ei sisaldu enamasti vajalikke
struktuurielemente ( hüpotees ja dispositsiooni või sanktsiooni).
SHKS sisaldab mittetäielike normidena nii seletavaid, viitavaid kui
ka kitsendavaid õigusnorme.
„Seletavad
õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis määratlevad
faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku
õigusnormi õiguslikku tagajärge.“16
SHKS § 1 lg 1 on deklaratiivne: „Käesoleva seadusega määratakse
kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, korrashoid,
avalik ligipääs sõjahaudadele ning sõjahaudade tähistamise kord,
samuti käesolevas seaduses sätestatud kaitse eesmärgil Eestis
asuvatest sõjahaudadest säilmete kalmistule ümbermatmise alused ja
kord.“ Seletavate õigusnormide alla võib liigitada ka SHKS §
2, mis sisaldab definitiivseid norme (nt SHKS § 2 lg 3 „ kalmistu on inimsäilmete, surnukehade või tuhastatud surnukehade matmiseks ettenähtud, planeeritud ja vajalike ehitistega maa-ala“).
Kollisiooninormiks võib pidada SHKS § 1 lg 2 teist lauset: „Teiste
riikide relvajõududesse kuulunud isikute ja teiste riikide kodanike
säilmete ja sõjahaudade suhtes kohaldatakse käesolevat seadust
niivõrd, kuivõrd välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.“
„ Viitavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis viitavad mõnes
muus normis sisaldavale faktilise koosseisu elemendile või
õiguslikule tagajärjele.“17
SHKS sisaldab nii viitelisi ( viide seaduse siseselt) kui ka
blanketseid (viide muule õigusaktile) viitavaid õigusnorme. SHKS §
7 lg 1 on mõlemat: „Kui käesoleva seaduse §-s 3 ettenähtud
sõjahaua säilimisõiguse tagamine raskendab oluliselt maatüki
sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja
sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnisasja
sundvõõrandamist omaniku taotlusel.“
Kitsendav õigusnorm on mittetäielik õigusnorm, mis välistab olukorra, kus
õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada ka
nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.18
Juba eespool näitena toodu § 7 teine lõige on kitsendav õigusnorm:
„Kohaliku omavalitsuse üksused ei saa nõuda maatüki võõrandamist
riigi poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.“
TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID
Täielikud
õigusnormid toovad kaasa vahetu õigusliku tagajärje. Selleks
peavad olema nad kantud rangest loogilisest struktuurist: „Kui…,
siis…, vastasel juhul…“ ehk hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon . Hüpoteesiks nimetatakse elulisi asjaolusid, abstraktset
faktilist koosseisu, mis õigusnormis leidub. Dispositsioon
(regulatiivse normi korral) või sanktsioon (õigustkaitsva normi
korral) kehtestab õigusliku tagajärje. Neid kolme normi
struktuurielementi võime omakorda liigitada lihtsaks (üks eluline
asjaolu või õiguslik tagajärg), keeruliseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, mis esinevad korraga) ja
alternatiivseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku
tagajärge, millest esineb üks). Järgnevalt on analüüsitud viite
SHKS-s esinevat täielikku õigusnormi, lähtudes õigusnormide
loogilisest struktuurist.
§
3 lg 2 ls 1: „Selle kinnisasja omanik, millel on sõjahaud, on
kohustatud tagama sõjahaua ja selle tähistuse säilimise.“ Tegu
on kohustava regulatiivse õigusnormiga, millel on lihtne hüpotees
(kui kinnisasjal asub sõjahaud) ja keeruline dispositsioon (siis on
kinnisasja omanik kohustatud tagama sõjahaua kaitse JA selle
tähistuse säilimise).
§
4 lg 3: „Igaüks, kelle valduses on teavet sõjahaudade kohta, on
kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile ühe aasta
jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest või kohe pärast
sõjahaua leidmist või vastava uue teabe saamist.“ Tegu on
regulatiivse õigusnormiga, millel on lihtne faktiline koosseis (kui
inimese valduses on teavet sõjahaudade kohta) ning lihtne õiguslik
tagajärg (siis on ta kohustatud teatama; tegu ei ole alternatiivsega
kuna sidesõnaga „või“ ühendatud loetelu ei väljenda õiguslike
tagajärje alternatiive, variante : igal on kohustatud teatama).
§ 6 lg 3 ls 2: „ Kaitseministeeriumil on õigus eraisiku
hooldatava sõjahaua hooldamise kohustus senise hooldaja nõusolekul
üle võtta.“ Tegu on õigustava regulatiivse normiga, millel on
lihtne faktiline kooseis (kui on olemas senise hooldaja nõusolek)
ning lihtne õiguslik tagajärg (siis on ministeeriumil õigus
sõjahaua hooldamise kohustus üle võtta).
§
8 lg 1 ls 1: „Käesoleva seaduse alusel kuuluvad säilmed
ümbermatmisele, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas.“ Tegu on regulatiivse normiga, millel on lihtne hüpotees (kui sõjahaud asub
ebasobivas kohas) ning lihtne dispositsioon (siis kuuluvad säilmed
ümbermatmisele).
§10
lg 3 ls 2: „Kui monument on oma suuruse tõttu säilmete uude
matmispaika teisaldamiseks sobimatu, samuti monumendi puhul, mille
teisaldamine uude matmispaika pole muul põhjusel võimalik, otsustab
valdkonna eest vastutav minister sõjahaudade komisjoni ettepanekul
hauamonumendi kohandamise või hauamonumendi põhiliste elementide
paigaldamise uude matmispaika või uue hauamonumendi rajamise uude
matmispaika ja senises asupaigas oleva hauamonumendi demonteerimise.“
Tegu on samuti regulatiivse õigusnormiga, millel on alternatiivne hüpotees (kui suuruse tõttu VÕI muul põhjusel pole teisaldamine
võimalik) ning alternatiivne dispositsioon (siis otsustab minister
hauamonumendi kohandamise VÕI hauamonumendi põhiliste elementide
paigaldamise uude matmispaika VÕI uue hauamonumendi rajamise uude
matmispaika ja senises asupaigas oleva hauamonumendi demonteerimise –
kusjuures uue monumendi rajamine ja vana demonteerimine on üks
võimelik alternatiiv; „ja“ ei tähenda siinkohal kahe
alternatiivi tekkimist, kuigi see on mõningatel juhtudel keeleliselt võimalik).
HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI
Vabariigi
Valitsuse määrus „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“
(HÕNTE) hakkas kehtima 01.01.2012. Uuritav õigusakti, SHKS, on aga
vastu võetud varem (2007. aastal). Siinkohal ei saa uurida, kas
õigustloova akti koostamisel on arvestatud nimetatud määrusega,
seepärast analüüsime, kas HÕNTE ja SHKS juhinduvad samadest
printsiipidest seaduse eelnõu keele, vormistuse ja ülesehituse
osas.
Käesoleva
töö autor ei suutnud tuvastada ühtegi normi SHKS-s, mis oleks
vastuolus HÕNTE keelenõuetega. SHKS tekst vastab eesti kirjakeele
normile, selle keel on selge, ühetähenduslik ja täpne, vastates
nii HÕNTE §-le 15. Kindlustamaks terminite ühetähenduslikkust,
esitab SHKS § 2 seaduses kasutatud mõistete selgitused ,
mis järgivad HÕNTE §-s 18 toodut. HÕNTE § 19 lg 1 reguleerib
lühendite, sulgude ja tähiste kasutamist: „Seaduseelnõu tekstis
välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid.“ Sulgusid on
kasutatud SHKS § 1 lg 2 tekstis, kuid siinkohal tundub, et
täpsustava väljendi „metsavendlus“ sulgudes lisamine on asjakohane , sest aitab mõista seadusandja eesmärki käesoleva normi
loomisel.
SHKS
sisaldab seaduseelnõule kohustuslikest elementidest (HÕNTE § 20)
seaduse pealkirja, teksti, märget seaduse vastuvõtmise koha ja aja
kohta. Esimeses SHKS avaldatud redaktsioonis on toodud ka seaduse
allkirjastaja „Riigikogu esimees Toomas VAREK“. Seaduse pealkiri
„Sõjahaudade kaitse seadus“ väljendab suhteliselt lühikeses ja
üldistavas sõnastuses seaduse reguleerimise ala (reguleeritud HÕNTE
§-ga 21), kuigi seaduse pealkiri oleks võinud olla ka „Sõjahaudade
seadus“. Tundub, et seadusandja on rõhunud rahvusvahelisest
õigusest tulenevale kohustusele kaitsta ning täpsuse huvides
lisanud „kaitse“. „Sõjahaudade seadus“ oleks tõenäoliselt
eksitav nimetus, kuna reguleeritavat valdkonda käsitlevad ka teised
õigusaktid (nt Kalmistuseadus). SHKS ülesehitus vastab HÕNTE-le:
koosneb paragrahvidest, mis on korrektselt pealkirjastatud ning
vajadusel lõigeteks jagatud; muude struktuuriosadena on kasutatud
peatükke (nt 1. peatükk „Üldsätted). Muuhulgas esineb
SHKS preambulis kaudne viide (HÕNTE § 28 lg 3) Genfi konventsiooni
lisaprotokollile.
Kokkuvõtvalt
võib öelda, et SHKS ja HÕNTE 2. jaos toodud nõuded ei ole üheski
aspektist lähtuvalt vastuolus. See omakorda kinnitab põhimõtet, et
kehtiv õigus peegeldab õiguslikku tegelikkust ehk hiljem vastu
võetud akt korrastab normid, millest juba kinni peetakse.
MUUDATUSED
Juba
teises peatükis nentisime, et SHKS on juba neljal korra muudetud.
See tõsiasi tuleneb põhimõttest, et õigusnormid peavad olema
kaasaegsed, ajaga kaasas käima. Kuna SHKS näol on tegemist pärast
Eesti EL-ga liitumist vastu võtud seadusega, suhestub õigustloov
akt reaalsusega. Kui soovida midagi muuta, ajakohastada, tuleks üle
vaadata sõjahaudade kaitsevöönd.
SHKS § 3 lg 4 sätestab, et väljaspool kalmistuid asuvate
sõjahaudade kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd kuni 25 meetri
ulatuses sõjahaua väliskontuurist või piirist arvates. See
tähendab, et tervelt 0,2 ha ulatuses piiratakse maa kasutamist. De
lege lata n-ö kompenseeritakse maa väärtus SHKS § 7 lg-ga 1:
„Kui käesoleva seaduse §-s 3 ettenähtud sõjahaua säilimisõiguse
tagamine raskendab oluliselt maatüki sihtotstarbelist kasutamist
omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse §
3 lõikes 2 sätestatud kinnisasja sundvõõrandamist omaniku
taotlusel.“ Muidugi on 25 meetrit maksimaalne võimalik määr,
kuid sellegipoolest on tegi olulise õiguste piiramisega. Siinkohal tasuks kaaluda kahjude hüvitamist saamata jäänud kasu põhimõttest
lähtuvalt. Vaevalt tahab põllumees, kellel läheb keset põldu 0,2
ha raisku, selle hoolimata võõrandamise võimalusest loovutada ning
„lõhkuda“ maatüki terviklikkust. Ligipääsu võimaldamisest
tulenevad kitsendused mõjutavad mõlemal juhul, nii võõrandades
kui ka hüvitist saades .
KOKKUVÕTE
Objektiivsesse
õigusesse kuuluv „Sõjahaudade kaitse seadus“ on koostatud
eesmärgiga tagada Eesti territooriumil peetud sõjategevuses
hukkunud isikute säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine
ning viia Eesti õiguskord vastavusse rahvusvahelise õiguse osaks
olevate Genfi konventsioonide lisaprotokollidega. Sealjuures on
arvesse võetud kõiki õigusaktile kohustuslikke elemente, aga ka
õiguse ideele vastavust.
SHKS
on õiglane, õiguslikult garanteeritud ning eesmärgipärane.
Analüüsitud õigustloov akt ei ole vastuolus temast õigusallikate
vertikaalses struktuuris kõrgemal asuvatega. SHKS sisaldab heale
normitehnikale omaseid jooni ning allub süsteemidoktriinile.
KASUTATUD KIRJANDUS
Eerola, R., Mylly, T., Saarinen P. Euroopa Liidu õigus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001.
Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT 1992, 26, 349 … RT I, 15.05.2015, 2.
Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. VVm. - RT I, 29.12.2011, 228.
Kalmistuseadus. – RT I, 15.03.2011, 14 … RT I, 23.03.2015, 104.
Kaugia, S. Õiguse entsüklopeedia. [Seminaride konspekt]. Tartu: TÜ õigusteaduskond 2015. ( Käsikiri autori valduses).
Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004.
Riigi Teataja võrguväljaandest. Lisatavad andmed.– Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/abiLeht.html?id=1 (08.12.2015).
Sõjahaudade kaitse seadus. – RT I 2007, 4, 21 … RT I, 13.03.2014, 61.
Sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu. 21.09.2006. – Arvutivõrgus: https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/uudised/taustamaterjalid/s_jahaudade_kaitse_seadus.pdf (07.12.2015).
1 Kalmistuseadus § 1 lg 3: „Kaitseväe kalmistute rajamisele, haldamisele ja matmiseks sulgemisele kohaldatakse sõjahaudade kaitse seadust.“
2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39.
3 Narits, R. op. cit., lk 70.
4 Narits, R. op. cit., lk 73-74.
5 Eerola, R., Mylly, T., Saarinen P. Euroopa Liidu õigus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk 75.
6 Eerola, R. jt. loc. cit.
7 Riigi Teataja võrguväljaandest. Lisatavad andmed.– Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/abiLeht.html?id=1 (08.12.2015).
8 Narits, R. op. cit., lk 33.
9 Narits, R. op. cit., lk 35.
10 Vt. ka ptk 9. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri.
11 Narits, R. op. cit., lk 37.
12 Narits, R. op. cit., lk 89.
13 Narits, R. op. cit., lk 90.
14 Narits, R. op. cit., lk 92.
15 Ńarits, R. op. cit., lk 94-95.
16 Narits, R. op. cit., lk 107.
17 Narits. R. op. cit., lk 107.
18 Narits. R. op. cit., lk 107.
Kõik kommentaarid