Seminaritöö: Sõjahaudade kaitse seadus (0)

TARTU ÜLIKOOL
ÕIGUSTEADUSKOND
Võrdleva õigusteaduse õppetool
Triinu Hordo
triinu.hordo@ gmail .com
ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS
Seminaritöö
Juhendajad
Prof . R. Narits
Lektor S. Kaugia
Tartu 2015

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS 4
2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA 5
3.EL ÕIGUS 6
4.ÕIGUSE IDEE 8
5.SÜSTEEMITEOORIA 10
5.1.MITTEAMORFSUS JA TERVIKLIKKUS 10
5.2.HIERARHILISUS JA ISESISVUS 11
5.3.ORGANISEERITUS 11
6.ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 13
7.MITTETÄIELIKUD NORMID 14
8.TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID 16
9.HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI 18
10.MUUDATUSED 19
KOKKUVÕTE 20
KASUTATUD KIRJANDUS 21

SISSEJUHATUS

Õigustloov akt peab vastama mitmetele kriteeriumitele: ühilduma õigusnormide hierarhias temast kõrgemal asuvatega, aga ka Euroopa Liidu (EL) õigusega; olema kantud õiguse ideest ( õiglus , õiguskindlus ja eesmärgipärasus); lähtuma süsteemiteooria printsiipidest ning olema loogilise struktuuriga; kandma kindlat eesmärki, õiguslikku ideoloogiat; juhinduma hea õigusloome eeskirjadest. Tegu ei ole lõpliku loeteluga, ent eeltoodud printsiipidel põhineb käesolev töö: „Sõjahaudade kaitse seaduse“ (SHKS) kui õigustloova akti analüüs.
Antud seminaritöö eesmärgiks ongi analüüsida ühte Eesti objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigustloovat akti, mis oleks vastu võetud pärast 2005. aastat, võttes aluseks seminaritöö juhendis toodud küsimused. Viimaste põhjal on kirjalik töö liigendatud peatükkidesse, mille järjekorranumbrid ühtivad küsimuste omadega.
SHKS, millel käesolev töö põhineb, oli viies „seaduste vihiku“ jaoks loetud õigustloov akt. Tegu oli ühe esimese seadustekstiga, mille valik ei olnud juhuslik: eelnevalt läbi töötatud „Kalmistuseadus“ sisaldas viidet valitud õigustloovale aktile.1 Loomaks enda jaoks valdkonnast terviklikumat ülevaadet, valisin nii antud töö kui ka „seaduste vihiku“ jaoks „Sõjahaudade kaitse seaduse“. Kuigi sümpatiseerib pigem perekonnaõigus eraõiguse osana , on tegu intrigeeriva valdkonnaga, kuna õigusloomet mõjutavad siinkohal paljud tava- ja moraalinormid : lahkunutesse ning nende mälestamisse tuleb suhtuda austusega ja delikaatselt.

OBJEKTIIVNE ÕIGUS

Objektiivne õigus kui kehtiv õigus on kehtivate õigusnormide kogum, mis positiveeritakse seadusandlikus protsessis.2 Positiviseerimise protsess on formaalne tee, millest lähtuvalt saame välja tuua argumendid, et õigustloov akt kuulub objektiivsesse õigusesse: seaduse nimi (pealkiri), väljaandmise aeg, väljaandmise koht, avaldamise koht ning jõustumise aeg. Juba „Eesti Vabariigi põhiseaduse“ (PS) § 3 lg 2 sätestab, et seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. See omakorda kinnitab, et eelmainitud kriteeriumite olemasolul saame kindel olla, et õigustloov akt kuulub objektiivsesse õigusesse.
„Sõjahaudade kaitse seadus“, omades talle ainuomast pealkirja Eesti normatiivsete aktide seas, on esmakordselt Riigikogu poolt (väljaandja) vastu võetud 10.01.2007 (vastuvõtmise aeg) ning avaldatud Riigi Teatajas (RT I 2007, 4, 21). SHKS jõustus 20.01.2007. Hiljem on seda muudetud neljal korral, kusjuures viimane muudatus jõustus 01.07.2014 (RT I, 29.06.2014, 109), millega „Vabariigi Valitsuse seaduse“ § 1073 lõike 4 alusel asendati ministrite ametinimetused jõus olevas redaktsioonis.

EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA

Eesti õiguskorrale on omane hierarhiline iseloom, sellest tulenevalt võib õiguse allikate liigituse aluseks olla nende koht õiguskorras, lähtudes juriidilisest jõust.3 Saadav vertikaalne liigitus ongi „rahvusliku õiguskorra püramiid“ ehk õigusallikate hierarhia (joonis 1). Sellise hierarhilise süsteemi üldine nõue on, et iga aste peab olema kooskõlas temast kõrgemal asuvatega. Õiguskord tervikuna (kõik püramiidi astmed ) peab arvestama loomuõiguse ehk „ülipositiivse õigusega“.
Põhiseadus
Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa
Konstitutsioonilised seadused
Seadused
Seadlused ja määrused
KOV
Joonis 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid.
Allikas: Kaugia, S. Õiguse entsüklopeedia.
Konkreetne analüüsitav õigustloov akt, SHKS, asub rahvusliku õiguskorra püramiidi ülevalt neljandal astmel: seadused. Kuigi Riigi Teataja liigitab käesoleva akti märksõna „seadused“ alla, ei tehta sealjuures vahet „konstitutsioonilistel seadustel“ ja „seadustel“. Selleks, et lõigu esimeses lauses toodud väidet motiveerida , tuleb analüüsida märksõna „seadused“, kui sellist.
Seadlused ja määrused on haldusorganite aktid . Kuna SHKS on Riigikogu poolt vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused , mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt.4 Toodud määratlus ei erista täpselt konstitutsioonilisi seadusi nn lihtseadustest, vaid pigem kordab eelmises peatükis käsitletud kuuluvust objektiivsesse õigusesse, ent on siinkohal siiski definitiivse määratlusena oluline. Konstitutsiooniliste seaduste lõpliku loetelu leiame PS §104 lg 2. Antud nimekirjas puudub SHKS, seega on tegu püramiid neljandal astmel asuva seadusega.

EL ÕIGUS

Euroopa Ühenduse õiguskorda tuleb rakendada kõikides liikmesriikides.5 Olles alates 2004. aastast EL liige, peab Eesti õiguskord vastavuses olema EL õigusega. Seost SHKS ja EL õigusega tuleks vaadelda kahes osas, kuna õigusallikate järgi rühmitatuna võime EL õiguses eristada primaarset ja sekundaarset õigust. Primaarse õiguse moodustavad asutamislepingud ja neid täiendavad lepingud . Teisese õiguse moodustavad ühenduse organite poolt välja antud õigusaktid.6
SHKS eelnõu seletuskirja viies punkt „Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele“ tõdeb: „Eelnõuga reguleeritavas valdkonnas ei ole vastu võetud Euroopa Liidu üldisi õigusakte.“ Sellest lähtuvalt võime väita, et seaduse välja andmise hetkel puudusid sellekohased aluslepingutest tulenevad nõuded ja teisese õiguse allikad (määrused, direktiivid). Ka järgnevad neli SHKS redaktsiooni ei sisalda muudatusi, mis oleksid ajendatud EL õigusest: õigusakti on ajakohastatud, viidud vastavusse kehtiva korraga (tervisekaitsetalitusest sai Terviseamet ; konkreetsete ministrite nimetused asendati väljendiga „valdkonna eest vastutav minister“; seoses uuenenud „Muinsuskaitseseadusega“ korrigeeriti viidatud paragrahve). Riigi Teataja elektrooniline versioon avaldab ka õigusakti seosed EL õigusaktidega7, SHKS puhul neid tuvastatud ei ole. Nõue märkida õigustloova aktiga seotud EL õiguse allikaid on märgitud ka „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas“ §-s 27.
Kõike eelnevat arvesse võttes, jään seisukohale, et SHKS reguleerimisala ei ole EL õiguses käsitletud, puudub otsene seos nii esmase kui ja teisese õigusega. Saame väita, et antud õigustloov akt ei ole vastuolus EL õigusega, seega ta vastab EL õigusele.
Kuigi SHKS ei ole otseselt EL õiguse poolt mõjutatud, lähtub õigustloov akt siiski rahvusvahelisest õigusest. SHKS preambulis märgitakse järgmist: „[---] võttes aluseks 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide 1977. aasta 8. juuni (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 34, mille kohaselt on Eesti riik kohustatud tagama Eesti territooriumil sõjategevuse tõttu surnud isikute säilmete ja matmispaikade austamise ning
viimaste tähistamise ning mille järgi on Eesti riik õigustatud säilmeid ümber matma avalikest huvidest lähtudes, võtab Riigikogu vastu käesoleva seaduse.“ Ka SHKS § 1 lg-d 2 ja 3 sätestavad, et lähtuda tuleks välislepingutest. Seega juhindutakse otseselt rahvusvahelisest õigusest.

ÕIGUSE IDEE

Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: õiglus, õiguskindlus ehk õiguslik garanteeritus ning eesmärgipärasus. Õiguse ideest peaks olema lähtunud ning nimetatud printsiipidele tuginenud ka SHKS.
Õiglus kui inimeste kooselu põhiväärtus8 loetakse realiseerunuks, kui igaüks on saanud oma, talle määratu. SHKS §-st 4 lg 3 leiame esimese sätte, mis on selgelt kantud õigluse printsiibist, kuna kohustab igaüht (võrdsustav õiglus): „ Igaüks, kelle valduses on teavet sõjahaudade kohta, on kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile ühe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest või kohe pärast sõjahaua leidmist või vastava uue teabe saamist.“ Kahju hüvitamine kui õigluse osa määratletakse nt §-s 17: „Kui [---] kinnisasja omanik on kandnud kulutusi [---] ja ta kannab kahju [---], hüvitab tekkinud kahju riik riigivastutuse seaduse alusel.“ Toodud näidetest järeldub, et antud õigusloov akt on õiglane: igaüks saab oma (kahju hüvitamine) ja kõik on seaduse ees võrdsed (igaüht kohustatakse).
Õiguskindluse all mõeldakse võimalikult kvaliteetset, heatasemelist õiguse realiseerimist selle rakendamise kaudu.9 Õiguskindlus koosneb seega kolmest elemendist: õiguse rakendamisest, heatasemelisest normiloomingust ning üldkohustuslikkusest. SHKS 5. peatükk „Seaduse rakendamine“ sätestab, kuidas käesolevat õigusakti ellu viia. Muuhulgas luuakse §-ga 15 sõjahaudade komisjon ning määratakse selle ülesanded, luues nõnda õigust realiseeriv organ. PSHKS leiduvad piisavalt üldised ja selged ettekirjutused: § 1 annab seaduse reguleerimisala, § 2 sätestab mõisted, garanteerimaks õiguse „täpsust“. Lisaks sellele on SHKS ka loogiliselt struktureeritud, kinnitades veelkord, et tegu on kvaliteetse normiloominguga.10 Õiguskindluse viimane element, üldkohustuslikkus, eeldab, et seadus on täitmiseks neile, keda see puudutab. Üldkohustuslikkus tähendab, et muuhulgas hõlmab õigustloov akt kõike ja kõiki: katab kogu territooriumi (SHKS § 1 lg 1) ning käsitletakse samal viisil. Üldkohustuslikkuse tagab kuulumine objektiivsesse õigusesse, mis annab omakorda õiguse nõuda õigusakti järgimist. Sellega oleme tõestanud, et SHKS on kantud ka õiguskindluse ideest.
Õigus on inimese teadliku tegevuse tulemus, millega taotletakse teatavat tulemust, eesmärki. Kui õiguse abil saavutatakse ühiskonnas käitumine, mida sooviti, on see märgiks, et eesmärgi saavutamisel on teadvus olnud aktiivne ja hinnanud ning kasutanud vahendeid, mis aitasid esialgse taotluse realiseerida.11 SHKS § l lg-s 1 on kirjas antud õigusakti eesmärk: „Käesoleva seadusega määratakse kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, korrashoid , avalik ligipääs sõjahaudadele ning sõjahaudade tähistamise kord, samuti käesolevas seaduses sätestatud kaitse eesmärgil Eestis asuvatest sõjahaudadest säilmete kalmistule ümbermatmise alused ja kord.“ Seaduses sätestatut on eelnevalt mainitud ka seaduseelnõu seletuskirjas (täpsemalt ptk-s 6). Eesmärgist juhindub ka õigusakti struktuur, mis on jagatud viieks peatükiks: üldsätted; sõjahaudade kaitse; ümbermatmisele kuuluvad säilmed, ümbermatmise otsustamine ja korraldamine; mälestiseks tunnistatud hauaga seotud erisuses; seaduse rakendamine. Eesmärgipärase rakendumise näitena võib siinkohal tuua pronkssõduri teisaldamise kaitseväe kalmistule, milleks õigusliku aluse andis SHKS § 8 lg 1.
Kokkuvõtvalt võime öelda, et SHKS arvestab kõikide õiguse idee elementidega: see on seotud nii õiguskindluse, õigluse kui ka eesmärgipärasusega.

SÜSTEEMITEOORIA

MITTEAMORFSUS JA TERVIKLIKKUS

Igale süsteemile, ka õigusnormide süsteemile, kuhu kuulub SHKS, on omane mitteamorfsus ja terviklikkus. „Mitteamorfsus tähendab, et temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest.“12 Lähtudes nendest definitsioonidest on järgnevalt analüüsitud SHKS süsteemiteooria elementide – mitteamorfsuse ja terviklikkuse – põhjal.
Mitteamorfsus peaks väljenduma õigusnormide sisemises ühtsuses ehk selle erinevad osad peaksid olema omavahel mitte ainult kooskõlas, vaid ka ühendatud. Õigusloomes realiseerub seotus läbi mittetäielike õigusnormide, eelkõige läbi viiteliste ja definitiivsete normide. Viitelised normid sisaldavad viidet samas õigusaktis sisalduvale normile , legaaldefinitsioonid definitiivsete normidena ühtlustavad ning täpsustavad õigusterminite kasutust . Järgides ühtset terminite süsteemi, sidudes viidete abil õigustloova akti erinevaid struktuuriosasid, tagatakse akti mitteamorfsus. Mitteamorfsusega võib siduda ka seadusteksti eesmärgipärasuse, sest samast ideest, samast eesmärgist peaks olema kantud kogu tekst, seeläbi ühendades erinevad elemendid. SHKS-s leidub kõiki tuvastatud mitteamorfsuse elemente, sisaldades mittetäielike normidena nii viitelisi, definitiivseid kui ka deklaratiivseid (vt ptk 7). Neist viimased aitavadki selgemalt määratleda, mis on õigusakti eesmärk ning jälgida sellega kooskõlas olemist.
Terviklikkuse tuvastamiseks tuleb kontrollida, kuidas seondub SHKS teiste õigustloovate aktidega ja kuidas on see teistest süsteemidest eraldatud. Juba sissejuhatus mainitud „Kalmistuseadus“ sisaldas viidet SHKS-le. Sellest võime järeldada, et mingil moel on SHKS seotud teiste õigustloovate aktidega ning pole seetõttu täielikult eraldatud. Terviklikkuse elemendina on SHKS-s tuvastatav konkreetse valdkonna reguleerimine: kui „Kalmistuseadus“ reguleerib kalmistutega seonduvat eraldi, siis SHKS on konkretiseeritud sõjahaudade kaitsele. Muuhulgas kinnitavad süsteemiteooriast tuleneva terviklikkuse järgimist ka legaaldefinitsioonid „käesolevas seaduses kasutatakse“ sõnastuses (SHKS § 2), mis näitavad, et mujal võib kasutada ka teises tähenduses, ent antud õigusloovas aktis kasutatakse just sellises, eristades nii SHKS teistest õigusaktidest.

HIERARHILISUS JA ISESISVUS

Hierarhilisus tähendab seda, et süsteemi element on süsteemi terviklik osa, aga ka iseseisev madalamat järku süsteem.13 Teises peatükis käsitletud Eesti õigusallikate hierarhia iseloomustab SHKS ka süsteemiteooriast lähtuvalt. „Rahvusliku õiguskorra püramiidis“ seadusest kõrgemal asetsevad õiguse allikad – põhiseadus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa ning konstitutsioonilised seadused – on need, millele SHKS on allutatud, millega kooskõlas see peab olema. SHKS ei ole tunnistatud põhiseaduse vastaseks ning üks eesmärkidest on tagada Genfi konventsiooni lisaprotokolliga võetud kohustusi. SHKS kui seaduseteksti sisemine struktureeritus ( jaotumine peatükkideks, paragrahvideks, lõigeteks jne.) kinnitab, et käesolev õigustloov akt on iseseisev madalamat järku süsteem ehk omab süsteemile omast iseseisvust (süsteem eksisteerib iseseisvalt ning ei sõltu teistest süsteemidest).

ORGANISEERITUS

Organiseeritus ehk korrastatuse aste näitab, kui raske või lihtne on ühte või teist süsteemi mõjutada väljastpoolt. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab teda väljastpoolt mõjutada.14 Sealjuures on õigusvälised sotsiaalsed normid need, mis teevad seaduse kui inimkäitumist reguleeriva akti muutmise keerukaks.
SHKS seletuskirjas kui ka õigustloova akti preambulis on kirjutatud järgmist: „Järgides ja tunnistades Eesti Vabariigi kohustust tagada Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine; leides, et sõjategevuses hukkunud isikute matmine ebasobivatesse kohtadesse ei vasta euroopalikule kultuurile ning surnute mälestuse ja säilmete austamise traditsioonile; võttes aluseks [---]“ Sellest võime järeldada, et loomise hetkel viidi õigustloov akt kooskõlasse (euroopalike) kultuuri- ja tavanormidega, aga ka austamist ja väärikat kohtlemist taotlevate moraalinormidega. Olles juba kord peegeldus tegelikust olukorrast, on SHKS paremaks muutmine raskendatud, kuna see tähendaks kaugenemist õiguslikust tegelikkusest.
Kõrget organiseerituse taset kinnitab ka PS § 103, mis sätestab, et SHKS laadsete seaduste algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil, Vabariigi
Valitsusel. See aga tähendab, et tavakodanik ainuisikuliselt ei saa algatada ega muuta SHKS ehk SHKS on kõrge organiseerituse tasemega, ent võrreldes põhiseaduse või konstitutsiooniliste seadustega madalama organiseerituse tasemega.

ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA

Õigusnormi ülesanne on anda küllaldaselt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kohtunikud ja kodanikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil tuleb probleem lahendada.15 Lähtudes nimetatud printsiipidest on seadusandja poolt loodud SHKS kui õigustloova akti õiguslik ideoloogia, eesmärk, reguleerida sõjahaudade kaitset ning säilmete ümbermatmise korda, et probleemidele, mis võivad esile kerkida, leiduks õiguskorras lahendus õigusnormides.
SHKS eelnõu seletuskiri teises punktis sõnastatakse õigustloova akti eesmärk järgmiselt: „Käesoleva seaduse eesmärk on reguleerida sõjategevuse tagajärjel surnud isikute säilmete kaitset vastavalt Eesti rahvusvahelistele kohustustele. Muuhulgas reguleerib eelnõu ka selliste säilmete ümbermatmist ja sellega koos hauamonumentide ja -tähiste teisaldamist juhul, mille hauad asuvad ebasobivates kohtades või kui säilmete ümbermatmine on muul põhjusel vajalik avalikes huvides. [---] sõjahaudade kohaseks tähistamiseks ja austamiseks ning sõjahaudades olevate säilmete austamiseks võib tingida ka säilmete ümbermatmise vajaduse olukorras, kus sõjahauad asuvad kohas, mis ei võimalda piisavalt tulemuslikult sõjahaudade ja säilmete väärikat kohtlemist ning mida ei saa käsitleda väärika viimse rahupaigana. [---] Eelnõuga nähakse ette Vabariigi Valitsuse õigus anda sellisel juhul korraldus säilmete ümbermatmiseks.“
Analüüsitava õigustloova akti eesmärgiks olekski täita rahvusvahelisi kohustusi, mille kohaselt tuleb reguleerida sõjahaudade kaitset, tagades nende väärikas kohtlemine. Antud seaduse raames soovitakse korraldada ka ümbermatmist juhul, kui matmispaik on välistest asjaoludest tulenevalt ebasobiv.

MITTETÄIELIKUD NORMID

Mittetäielikud õigusnormid toovad kaasa õigusliku tagajärje üksnes koos täielike õigusnormidega, sest nendes ei sisaldu enamasti vajalikke struktuurielemente ( hüpotees ja dispositsiooni või sanktsiooni). SHKS sisaldab mittetäielike normidena nii seletavaid, viitavaid kui ka kitsendavaid õigusnorme.
„Seletavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis määratlevad faktilist koosseisu, faktilise koosseisu elementi või täieliku õigusnormi õiguslikku tagajärge.“16 SHKS § 1 lg 1 on deklaratiivne: „Käesoleva seadusega määratakse kindlaks Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, korrashoid, avalik ligipääs sõjahaudadele ning sõjahaudade tähistamise kord, samuti käesolevas seaduses sätestatud kaitse eesmärgil Eestis asuvatest sõjahaudadest säilmete kalmistule ümbermatmise alused ja kord.“ Seletavate õigusnormide alla võib liigitada ka SHKS § 2, mis sisaldab definitiivseid norme (nt SHKS § 2 lg 3 „ kalmistu on inimsäilmete, surnukehade või tuhastatud surnukehade matmiseks ettenähtud, planeeritud ja vajalike ehitistega maa-ala“). Kollisiooninormiks võib pidada SHKS § 1 lg 2 teist lauset: „Teiste riikide relvajõududesse kuulunud isikute ja teiste riikide kodanike säilmete ja sõjahaudade suhtes kohaldatakse käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.“
„ Viitavad õigusnormid on mittetäielikud õigusnormid, mis viitavad mõnes muus normis sisaldavale faktilise koosseisu elemendile või õiguslikule tagajärjele.“17 SHKS sisaldab nii viitelisi ( viide seaduse siseselt) kui ka blanketseid (viide muule õigusaktile) viitavaid õigusnorme. SHKS § 7 lg 1 on mõlemat: „Kui käesoleva seaduse §-s 3 ettenähtud sõjahaua säilimisõiguse tagamine raskendab oluliselt maatüki sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnisasja sundvõõrandamist omaniku taotlusel.“
Kitsendav õigusnorm on mittetäielik õigusnorm, mis välistab olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida.18 Juba eespool näitena toodu § 7 teine lõige on kitsendav õigusnorm: „Kohaliku omavalitsuse üksused ei saa nõuda maatüki võõrandamist riigi poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.“

TÄIELIKUD ÕIGUSNORMID

Täielikud õigusnormid toovad kaasa vahetu õigusliku tagajärje. Selleks peavad olema nad kantud rangest loogilisest struktuurist: „Kui…, siis…, vastasel juhul…“ ehk hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon . Hüpoteesiks nimetatakse elulisi asjaolusid, abstraktset faktilist koosseisu, mis õigusnormis leidub. Dispositsioon (regulatiivse normi korral) või sanktsioon (õigustkaitsva normi korral) kehtestab õigusliku tagajärje. Neid kolme normi struktuurielementi võime omakorda liigitada lihtsaks (üks eluline asjaolu või õiguslik tagajärg), keeruliseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, mis esinevad korraga) ja alternatiivseks (kaks või enam elulist asjaolu või õiguslikku tagajärge, millest esineb üks). Järgnevalt on analüüsitud viite SHKS-s esinevat täielikku õigusnormi, lähtudes õigusnormide loogilisest struktuurist.
§ 3 lg 2 ls 1: „Selle kinnisasja omanik, millel on sõjahaud, on kohustatud tagama sõjahaua ja selle tähistuse säilimise.“ Tegu on kohustava regulatiivse õigusnormiga, millel on lihtne hüpotees (kui kinnisasjal asub sõjahaud) ja keeruline dispositsioon (siis on kinnisasja omanik kohustatud tagama sõjahaua kaitse JA selle tähistuse säilimise).
§ 4 lg 3: „Igaüks, kelle valduses on teavet sõjahaudade kohta, on kohustatud selle tasuta edastama Kaitseministeeriumile ühe aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest või kohe pärast sõjahaua leidmist või vastava uue teabe saamist.“ Tegu on regulatiivse õigusnormiga, millel on lihtne faktiline koosseis (kui inimese valduses on teavet sõjahaudade kohta) ning lihtne õiguslik tagajärg (siis on ta kohustatud teatama; tegu ei ole alternatiivsega kuna sidesõnaga „või“ ühendatud loetelu ei väljenda õiguslike tagajärje alternatiive, variante : igal on kohustatud teatama).
§ 6 lg 3 ls 2: „ Kaitseministeeriumil on õigus eraisiku hooldatava sõjahaua hooldamise kohustus senise hooldaja nõusolekul üle võtta.“ Tegu on õigustava regulatiivse normiga, millel on lihtne faktiline kooseis (kui on olemas senise hooldaja nõusolek) ning lihtne õiguslik tagajärg (siis on ministeeriumil õigus sõjahaua hooldamise kohustus üle võtta).
§ 8 lg 1 ls 1: „Käesoleva seaduse alusel kuuluvad säilmed ümbermatmisele, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas.“ Tegu on regulatiivse normiga, millel on lihtne hüpotees (kui sõjahaud asub ebasobivas kohas) ning lihtne dispositsioon (siis kuuluvad säilmed ümbermatmisele).
§10 lg 3 ls 2: „Kui monument on oma suuruse tõttu säilmete uude matmispaika teisaldamiseks sobimatu, samuti monumendi puhul, mille teisaldamine uude matmispaika pole muul põhjusel võimalik, otsustab valdkonna eest vastutav minister sõjahaudade komisjoni ettepanekul hauamonumendi kohandamise või hauamonumendi põhiliste elementide paigaldamise uude matmispaika või uue hauamonumendi rajamise uude matmispaika ja senises asupaigas oleva hauamonumendi demonteerimise.“ Tegu on samuti regulatiivse õigusnormiga, millel on alternatiivne hüpotees (kui suuruse tõttu VÕI muul põhjusel pole teisaldamine võimalik) ning alternatiivne dispositsioon (siis otsustab minister hauamonumendi kohandamise VÕI hauamonumendi põhiliste elementide paigaldamise uude matmispaika VÕI uue hauamonumendi rajamise uude matmispaika ja senises asupaigas oleva hauamonumendi demonteerimise – kusjuures uue monumendi rajamine ja vana demonteerimine on üks võimelik alternatiiv; „ja“ ei tähenda siinkohal kahe alternatiivi tekkimist, kuigi see on mõningatel juhtudel keeleliselt võimalik).

HEA ÕIGUSLOOME JA NORMITEHNIKA EESKIRI

Vabariigi Valitsuse määrus „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (HÕNTE) hakkas kehtima 01.01.2012. Uuritav õigusakti, SHKS, on aga vastu võetud varem (2007. aastal). Siinkohal ei saa uurida, kas õigustloova akti koostamisel on arvestatud nimetatud määrusega, seepärast analüüsime, kas HÕNTE ja SHKS juhinduvad samadest printsiipidest seaduse eelnõu keele, vormistuse ja ülesehituse osas.
Käesoleva töö autor ei suutnud tuvastada ühtegi normi SHKS-s, mis oleks vastuolus HÕNTE keelenõuetega. SHKS tekst vastab eesti kirjakeele normile, selle keel on selge, ühetähenduslik ja täpne, vastates nii HÕNTE §-le 15. Kindlustamaks terminite ühetähenduslikkust, esitab SHKS § 2 seaduses kasutatud mõistete selgitused , mis järgivad HÕNTE §-s 18 toodut. HÕNTE § 19 lg 1 reguleerib lühendite, sulgude ja tähiste kasutamist: „Seaduseelnõu tekstis välditakse lühendeid, sulgusid ja tähiseid.“ Sulgusid on kasutatud SHKS § 1 lg 2 tekstis, kuid siinkohal tundub, et täpsustava väljendi „metsavendlus“ sulgudes lisamine on asjakohane , sest aitab mõista seadusandja eesmärki käesoleva normi loomisel.
SHKS sisaldab seaduseelnõule kohustuslikest elementidest (HÕNTE § 20) seaduse pealkirja, teksti, märget seaduse vastuvõtmise koha ja aja kohta. Esimeses SHKS avaldatud redaktsioonis on toodud ka seaduse allkirjastaja „Riigikogu esimees Toomas VAREK“. Seaduse pealkiri „Sõjahaudade kaitse seadus“ väljendab suhteliselt lühikeses ja üldistavas sõnastuses seaduse reguleerimise ala (reguleeritud HÕNTE §-ga 21), kuigi seaduse pealkiri oleks võinud olla ka „Sõjahaudade seadus“. Tundub, et seadusandja on rõhunud rahvusvahelisest õigusest tulenevale kohustusele kaitsta ning täpsuse huvides lisanud „kaitse“. „Sõjahaudade seadus“ oleks tõenäoliselt eksitav nimetus, kuna reguleeritavat valdkonda käsitlevad ka teised õigusaktid (nt Kalmistuseadus). SHKS ülesehitus vastab HÕNTE-le: koosneb paragrahvidest, mis on korrektselt pealkirjastatud ning vajadusel lõigeteks jagatud; muude struktuuriosadena on kasutatud peatükke (nt 1. peatükk „Üldsätted). Muuhulgas esineb SHKS preambulis kaudne viide (HÕNTE § 28 lg 3) Genfi konventsiooni lisaprotokollile.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et SHKS ja HÕNTE 2. jaos toodud nõuded ei ole üheski aspektist lähtuvalt vastuolus. See omakorda kinnitab põhimõtet, et kehtiv õigus peegeldab õiguslikku tegelikkust ehk hiljem vastu võetud akt korrastab normid, millest juba kinni peetakse.

MUUDATUSED

Juba teises peatükis nentisime, et SHKS on juba neljal korra muudetud. See tõsiasi tuleneb põhimõttest, et õigusnormid peavad olema kaasaegsed, ajaga kaasas käima. Kuna SHKS näol on tegemist pärast Eesti EL-ga liitumist vastu võtud seadusega, suhestub õigustloov akt reaalsusega. Kui soovida midagi muuta, ajakohastada, tuleks üle vaadata sõjahaudade kaitsevöönd.
SHKS § 3 lg 4 sätestab, et  väljaspool kalmistuid asuvate sõjahaudade kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd kuni 25 meetri ulatuses sõjahaua väliskontuurist või piirist arvates. See tähendab, et tervelt 0,2 ha ulatuses piiratakse maa kasutamist. De lege lata n-ö kompenseeritakse maa väärtus SHKS § 7 lg-ga 1: „Kui käesoleva seaduse §-s 3 ettenähtud sõjahaua säilimisõiguse tagamine raskendab oluliselt maatüki sihtotstarbelist kasutamist omaniku poolt, rakendatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud kinnisasja sundvõõrandamist omaniku taotlusel.“ Muidugi on 25 meetrit maksimaalne võimalik määr, kuid sellegipoolest on tegi olulise õiguste piiramisega. Siinkohal tasuks kaaluda kahjude hüvitamist saamata jäänud kasu põhimõttest lähtuvalt. Vaevalt tahab põllumees, kellel läheb keset põldu 0,2 ha raisku, selle hoolimata võõrandamise võimalusest loovutada ning „lõhkuda“ maatüki terviklikkust. Ligipääsu võimaldamisest tulenevad kitsendused mõjutavad mõlemal juhul, nii võõrandades kui ka hüvitist saades .

KOKKUVÕTE

Objektiivsesse õigusesse kuuluv „Sõjahaudade kaitse seadus“ on koostatud eesmärgiga tagada Eesti territooriumil peetud sõjategevuses hukkunud isikute säilmete kaitse, austamine ja väärikas kohtlemine ning viia Eesti õiguskord vastavusse rahvusvahelise õiguse osaks olevate Genfi konventsioonide lisaprotokollidega. Sealjuures on arvesse võetud kõiki õigusaktile kohustuslikke elemente, aga ka õiguse ideele vastavust.
SHKS on õiglane, õiguslikult garanteeritud ning eesmärgipärane. Analüüsitud õigustloov akt ei ole vastuolus temast õigusallikate vertikaalses struktuuris kõrgemal asuvatega. SHKS sisaldab heale normitehnikale omaseid jooni ning allub süsteemidoktriinile.

KASUTATUD KIRJANDUS

Eerola, R., Mylly, T., Saarinen P. Euroopa Liidu õigus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001.

Eesti Vabariigi põhiseadus. – RT 1992, 26, 349 … RT I, 15.05.2015, 2.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. VVm. - RT I, 29.12.2011, 228.

Kalmistuseadus. – RT I, 15.03.2011, 14 … RT I, 23.03.2015, 104.

Kaugia, S. Õiguse entsüklopeedia. [Seminaride konspekt]. Tartu: TÜ õigusteaduskond 2015. ( Käsikiri autori valduses).

Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004.

Riigi Teataja võrguväljaandest. Lisatavad andmed.– Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/abiLeht.html?id=1 (08.12.2015).

Sõjahaudade kaitse seadus. – RT I 2007, 4, 21 … RT I, 13.03.2014, 61.

Sõjahaudade kaitse seaduse eelnõu. 21.09.2006. – Arvutivõrgus: https://www.riigikantselei.ee/valitsus/valitsus/et/uudised/taustamaterjalid/s_jahaudade_kaitse_seadus.pdf (07.12.2015).
1 Kalmistuseadus § 1 lg 3: „Kaitseväe kalmistute rajamisele, haldamisele ja matmiseks sulgemisele kohaldatakse sõjahaudade kaitse seadust.“
2 Narits, R. Õiguse entsüklopeedia. 2. tr. Tallinn: Juura 2004, lk 39.
3 Narits, R. op. cit., lk 70.
4 Narits, R. op. cit., lk 73-74.
5 Eerola, R., Mylly, T., Saarinen P. Euroopa Liidu õigus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2001, lk 75.
6 Eerola, R. jt. loc. cit.
7 Riigi Teataja võrguväljaandest. Lisatavad andmed.– Arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/abiLeht.html?id=1 (08.12.2015).
8 Narits, R. op. cit., lk 33.
9 Narits, R. op. cit., lk 35.
10 Vt. ka ptk 9. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri.
11 Narits, R. op. cit., lk 37.
12 Narits, R. op. cit., lk 89.
13 Narits, R. op. cit., lk 90.
14 Narits, R. op. cit., lk 92.
15 Ńarits, R. op. cit., lk 94-95.
16 Narits, R. op. cit., lk 107.
17 Narits. R. op. cit., lk 107.
18 Narits. R. op. cit., lk 107.