Keskaegne kirjandus (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
Keskaegne kirjandus
1.Iseloomusta keskaega: aeg, tunnused.
-Aeg 5.-15.sajand ja tunnused on : religioon on identiteedi aluseks, hierarhilisus, eeskujuks on universumi tasakaal ehk TÕDE.
2.Nimeta vanimad keskaja kirjanduslikud mälestusmärgid. Mida nendes jäädvustati?
- Suurimad kirjanduslikud mälestusmärgid kuuluvad eepika valdkonda. Keskaegsete eepikate alla kuuluvad näiteks Keldi eepika, Islandi eepika, samuti ka Anglosaksi eepos ja kroonikad. Iga rahvas kannab meeles oma kangelaslugusid, millesse ta on talletanud mälestusi kaugemast ja lähemast ajaloost.
3.Kuidas nimetatakse keltide laulikuid-jutuvestjaid?
- Laulikuid-jutuvestjaid kutsuti Iirimaal filideks (jäädvustasid eepilistes lugudes sugukonnalugusid, müüte, uskumusi) ja bardideks (kutselised õuelaulikud , esitasid ülistuslaule muusika saatel).
4.Nimeta kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed(1, millest oskad rääkida).
- Anglosaksi eepos. X sajandi alguspoole Inglismaalt pärineb keskaja iidsemaid käsikirju – anglosaksi eepos „Beowulf”. Eepose sündmused toimuvad Taanis ja Lõuna-Rootsis, sest germaani hõimud anglid ja saksid, kes V sajandil tungisid keltide asustatud Briti saartele, tõid kaasa oma pärimused, mis elasid rahvasuus edasi. Kangelane Beowulf võidab koletis Grendeli ja võitleb lohega.
5.Kuidas nimetatakse kangelaslaulude ettekandjaid eri maades?
- Prantsusmaal nimetati žonglöörideks, Hispaanias huglaarideks ja Saksamaal spiilmannideks. Kreekas olid laulikuteks aoidid ja rapsoodid, Roomas miimid.
6.Mis ajast alates sai Lääne-Euroopas mõjukaks rüütelkonna kultuur? Iseloomusta seda.
7.Kuidas nimetatakse rüütlikirjandust?
- Kurtuaasne kirjandus rüütli ja õukonnakirjandus, sai alguse 11. ja 12. saj Lõuna-Prantsusmaal provanssaalikeelse lüürikana, viljelejateks elukutselised laulikud.
8.Kuidas nimetatakse eri maakondades/maades rüütlilaulikuid?
- Trubatuur on keskaegne rändlaulik, viljeles armastusluulet, trubatuurid võisid olla aadlikud, piiskopid, kaupmehed, käsitöölised.
9.Nimeta tähtsamad keskaegsed luulevormid.
Alba – hommikulaul, milles kujutatakse armastajate lahkumist pärast salajast öist kohtumist ; hommikune äratuslaul või daami ülistamine päeva algul.
Ballaad – algselt keskaegne tantsu- ja ringmängulaul (tänapäeval traagilis-müstilise süžee ja sünge häälestusega jutustav luuletus )
Itk – nutu-, leina- või kaebelaul, matuselaul süserääni või Kauni Daami surma puhul
Kantsoon – laul, keskaegse luule põhižanr, enamasti 3–7-salmiline refrääniga armastuslaul
Lee – lühike jutustav või lüüriline luuletus 12.–13. saj prantsuse ja inglise kurtuaasses kirjanduses, kanti ette lauluna; süžeed enamasti bretooni (keldi) legendidest (nt kuningas Arturi ja Tristani -Isolde lood); nt Marie de France “Kuslapuu”.
Pastoraal (ka pastoreel, pastorell ) – karjaselaul, rüütli idüll karjusneiuga; pastorell – rüütli ja karjusneiu kahekõne;
Romanss – romaani rahvaste lüroeepiline laul; neiu kaebelaul, kui peig on sõjas; hiljem lihtsalt armastuslaul
Sirventees – enamasti poliitiline, satiiriline laul, ka sõjalaul
Tensoon – (kahe poeedi) vaidlus armastuse, luule sõja vm üle
Vers – kantsooni lühendatud ja lihtsustatud variant
10.Kust saadi rüütliromaanide kirjutamiseks ainestikku?
-Keltide müütidest
11.Selgita, millest on juttu erinevates rüütliromaanides.
-Põhines rüütlitel ehk teisisõnu luuletajatel, kes laulsid lossidaamidele nende ilust, armastusest ja teistest maistest rõõmudest
12.Kes oli esimene prantsuse naiskirjanik ja nimeta üks tema lee.
-Esimene prantsuse naiskirjanik on Marie de France ( XII saj II pool), kes elas inglise õukonnas; temalt on teada 12 leed, tuntuim neist, “Kuslapuu”, kujutab Tristani ja Isolde salajast kohtumist metsas. Leede ainestik pärines enamasti bretooni (keldi) legendidest
13.Iseloomusta keskaja linnakirjandust.
-Kirjandus laskus rüütlikultuuri kõrgustest “maa peale”.
-Linnades lauldavad värsijutustused.
-Suunatud feodaalide ja vaimulike vastu.
-Neid kujutati rumalate ja ahnetena, ning naeruvääristati kõikvõimalikul viisi.
-Prantsusmaal eriti tuntud “Rebaserooman”, kus tegelasteks on loomad.
14.Selgita mõisted fablioo ja švank ; allegooria .
-Fablioo- värsivormiline rahvanaljand keskaegsel Prantsusmaal, lühike anekdootlik värssjutustus lõbusatest eluseikadest; tegelasteks vaimulikud , mungad, sarvekandjaist abielumehed, truudusetud naised; pilgatakse rumalust, ahnust, võltsvagadust jpm
-Švank- jämedavõitu, kohati ropu sisu ja õpetlik rahvalik naljalooke keskaja saksa kirjanduses, esines nii proosas kui värsis, tegelasteks koomilised tüübid: kelm, papp, napsivend, kuri või rumal naine.
-Allegooria- mõistukõne; proosa- või värsslugu, milles on kaks tähendustasandit: see, mida jutustatakse, ja see, mida selle all mõeldakse.
15.Kuidas nimetatakse varaseimat keskaegset draamat ?
- Varasemat keskaegset draamat nimetatakse liturgiliseks.
16.Nimeta keskaegse draama tähtsamad žanrid.
- Müsteerium – alates 14. sajandist vaimulikud näidendid, mida etendati kirikutes suurte pühade ajal; neis etendati stseene piiblist; müsteeriume kandsid ette vaimulikud ladina keeles, hiljem, kui etendus kolis kiriku ette, linnaväljakutele ja turuplatsidele, muutus müsteerium rahvakeelseks ja mängima hakkasid nt käsitöölised. Nt müsteerium “Aadama mäng”.
-Miraakel– liik keskaegseid draamasid, milles kujutatakse pühakute ja märtrite elu ja imetegusid, eriti legende, mis on seotud Jumalaemaga. Nt Rutebeuf “Miraakel Théophile’ist” – lugu oma hinge saatanale müünud inimesest, üks Fausti- lugude prototüüpe.
- Moralitee – hiliskeskaegne allegoorilis-moralistlik draama, mille tegelasteks olid isikustatud abstraktsed mõiste ja ideed, nagu Tõde, Usk, Truudus, Armastus, Meeleheide, Patt, Surm jm. Aines pärines pühakute elulugudest piiblist, moraaliõpetuslikest teostest.
-Farss – pilkeline, jämekoomika võtteid, hoogsalt arenev intriig, kiirelt vahelduvad koomilised situatsioonid ja tüüptegelased; nt “Farss isand Pathelinist”.
-Sotii- narri-või lollimäng
17.Mida käsitleb Rutebeuf oma „Miraaklis Theophile’ist“?
- Kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga.
18.Iseloomusta keskaegse teatri arengut.
-Liturgiline ehk kiriklik 10.-11.saj.
-Toimus kirikus sees, kiriku ees ja hiljem linnaplatsil.
-Keeleks oli alguses ladina keel, siis rahvakeeles
-Näitlejateks olid alguses vaimulikud, hiljem tavakodanikud
-Lavaehitus oli 3-osaline:põrgu, taevas, maa
-Lavakujundus oli tinglik; simultaanlava-tegevus liikus ühes kohast teise
-Liigid: müsteerium(piiblilood, episoodid, „Aadama mäng“)
miraakel(juttu imetegudest, „ Jumalaema “)
moralitee(õpetlik, allergoorilised tegelased)