ÜH töö (0)

AT 2.
1.Avalik sektor e. Esimene sektor- sektori tuumaks on riik- institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest tulenevad ka riigi tunnused: *riik teostab võimu, mis on ülimuslik ja sõltumatu.*riigi otsused on õigusnormid e.seadused ja kõikde jaoks kohustuslikud.*riik kontrollib oma territooriumi.*riigi institutsioonid on avalikud-in.on ülevaade, mida riigivõimu organid teevad. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises- ülesannete jaotamine institutsioonide vahel. Juba Rooma Vabariigis kujunes välja kohus- seaduslikkuse järelvalve institutsioon. Valgustusajal esitasid John Locke(ingl.filos) ja Charles de Montesquieu(pr. valgustaja ) võimude lahususe teooria.St. et võimu erinevad liigid ei sõltu teineteisest.
Riigi institutsioonide hulka kuuluvad veel järelvalveinst-> riigikontroll, inspektsioonid,ambudsman. Riigiasutuse tunnused: *sisemine struktuur ja hierarhia e.alluvussüsteem.*moodustatakse seaduste alusel.*rahastatakse eelarvest.*töötajaskonna moodustavad riigiametnikud .
20.saj. muutus termini valitsemise sisu-selle asemel hakati kasutama oskusõna avalik haldus v. Haldusjuhtimine.halduse all mõistetakse teatud valdkonna v.objekti igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus on seega poliitikast püstitatud eesmärkide elluviimine .
Palju avalikud õiguslikud asutused ei allu otse riigile, vaid korraldavad oma tööd iseseisvalt. Avalik sektor tänapäeval koosneb nii riiklikest kui avalikõiguslikest instit.
2.Erasektor e. Teine- tegeleb majandusega, st.tootmise ja jaotamisega. Nende ühisjoon on kasumi teenimine ja eraomandus. Seda sektorit nim ja turundus -ja ärisektoriks. Erasektoris on eestis hõivatud 2/3 ja avalikus sek. 1/3 tööjõust. Riik reguleerib sektorit-maksu, tegevusload, kauplemise kord,keskkonnahoid. Riik pehmendab turutõrkeid vajadusel ning kogub makse ja jaotab raha ümber riigi eelarve kaudu.
On olemas 2 seisukohta: 1)tung juhib majandust iseseisvalt, riigil pole vaja sekkuda. 2) ilma vigadeta, konkurentsita toimivat turgu pole olemas st.aeg ajalt esinevad turutõrked-riik peab aeg-ajalt majandusse sekkuma. Tänapäeval polearenenud tööstusmaade hulgas ühtegi niisugust, kus riik majandusse ei sekku.
3.Kodanikuühiskond-ühiskonnasektor, kus eesmärgiks pole valitsemine v.kasumi teenimine.Selles ühiskonnas pole kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises. Nüüdisüh. Demokraatia vaatleb KÜ-d:*poliitilises tähenduses, st tõeline dem.vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevuseleteisi mooduseid rahva kaasamiseks riigi valitsemisel.*kui majanduslikku mõõdet-sel puhul kasutatakse terminit mittetulundussektor v. Kolmas sektor-see näitab paremini, et KÜ asub avaliku sektori ja teise sektori vahel.
Kodanikuühendusi on 3: MTÜ-d, seltsingud, Sihtasutused.Kod. organisats .mõjutavad poliitilisi otsuseid, lahendavad sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, pakuvad teenuseid ja töökohti. KÜ aluseks on kodanikualgatus , tegevuson vabatahtlik ja oma algatusel , selle kaudu in.teostavad end ja sisutavad vaba aega. Organisats. Ei tohi kasumit teenida. Kolmas sektor on oluline tööandja paljudes maades, nt. SB,Sm,Usa.Eestis on hõivatud 4-5% tööjõust.
Kuna kolmas sektor on seotud kõigi töösfääridega, siis KÜ väljajätmisel riik ei toimiks enam. Moodne riik tunnustab kodanikuühendusi oma partneritrena, kaasab neid seadusloomesse, rahastab neid, aitab luua infrastruktuuri ja tugivõrgustikke.
PARTNERLUSEST JÄI KIRJUTAMATA
4.Ühiskonna kihistus : mõiste, klassid ja staatused .
Sotsiaalne kihistumus e. Stratikatsioon- teatud üh.tüübile iseloomulik rahvastikujaotus, kus teatavate sotsiaalsete tunnustega inimrühmad on järjestatud kihtidesse e.straatumitesse vastavalt neile kuuluvatele majanduslikele, kultuurilistele v poliitilistele ressurssidele.
Klassid ja staatused. Räägitakse sotsiaalsest klassist , mille üheks tüüpiliseks näiteks on keskklass , keda iseloomustab teatav elatustase ning hõivatus kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga. Kihistumus on seotud haridusega,väikese haridusega inimene kuulub madalamasse kihti, tal on halvem töö ja madalam elatustase. Üh.kihistumist mõjutab veel vabameelsus ja võrduse väärtustamine.Põlvkondade vaheline mobiilsus- lastel on teine eluktuse ja väärtussüsteem kui nende vanematel.
Üh. On ka tänapäeval olemas hierarhilisus üh.sõltuvusest, st et ühtedel on ühiskonnas kõrgem positsioon kui teistel. Sellised gruppe nim. Eliidiks e.kõrgklassiks. Kõige madalam sots.staatus on alamklassid, kellel on üh.tõrjutud positsioon(st lihtne töö,väike palk,haridus ja kuluursus madal).
5. Üh.kihistus: inimgruppide eritumise alused; sotsiaalsed rollid.
Eliidist räägitakse pos., massist, aga neg. St et staatus on in.kujundatud ja hinnanguline.
Muutumatut tunnust nim.omistatud staatuseks(nt.iga kunungatütar on printsess ).teatavate valikute, teenete v pingutuste tulemusel saavutatakse omandatud staatus. Igale sotsiaalsele käitumisele vastab teatud sobiliku käitumise mall , mis määratleb selle staatusega in.suhted teistega . Staatusega sobivat käitumisstandardit nim. sotsiaalseks rolliks. Et ühel inimesel on samaaegselt mitu staatust ja ta peab täitma nendega kaasnevaid sotsiaalseid rolle, mis võivad põhjustada konflikte. Rollikonflikt on olukord, kus staatusega kaasnevad nõudmised ei sobi omavahel kokku.
Kihistumus toob kaasa inimgruppide eristumise üksteisest. Eristumise alused:
*varanduslik *regionaalsed, sh linna ja maa v pealinna vahel *rahvulikud *ideoloogilised, sh usulised.
6. Mis on võim? Võimu ressursid .
Võim on suhe in.vahel, võimusuhe on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhe- domineerimine e.valitsemine,ülekaalus olemine.
Võimu ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed.
*Ainelised:omand ja kapital *Vaimsed:teadmised ja kogemused. *inimkapital (teadmised-oskused) *sotsiaalne kapital(suhted,usaldus,koostöö).
7. Riigivõimu tunnused, komponendid.
Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased e.monopoolsed.
*seaduste kehtestamine *maksude kogumine *vägivalla kasutamise õigus *otsuste kohustuslikkus *avaliku halduse teostamine *riigi esindamine .
Riigivõimu rangest korraldusest annavad tunnistust ka tema komponendid.
*võimuinstitutsioonid, mille kaudu võimu teostatakse
*riigibürokraatia-valitsemiseks koolitatud ametnikud
*kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstit.vahel.
8.Sotsiaalne partnerlus, võrgustikud.
NÜ on probleem see, et huvigrupid ei ole võimu teostamisse kaasatud. Seepärast on hakatud väärtustama sotsiaalset partnerlust, st et seadusloomesse kaasatakse lisaks riigiametnikele ka huvigrupid, keda poliitika huvitab . Nüüdisajal on partnerluse idee laienenud ja jõudnud paljusid osapooli koondavate võrgustikeni. Võrgustikuvalitsemise abil loodetakse muuta valitsemine paindlikumaks ja kodanikele lähedasemaks. Võrgustikuidee levikule on kaasa aidanud mitmed muutused NÜ-s, nagu avaliku ja erasektori piiride hägustumine ning sotsiaalse kihistumuse kirjumaks muutumine.
Erinevalt jäigast hierarhiast rõhutab võrgustikuvalitsemine, et valitsemine ei peaks olema ülemuste ja alluvate, vaid võrdsete osalejate suhe. Võrgustiku tugevuseks on selle paindlikkus , võimalus kasutada isa osalise tugevaid külgi ja saavutada niimoodi parem lõpptulemus.