Eksami konspekt (0)

1.Rahvatervise valdkonna mõisted/ definitsioonid rahvatervis – sektoritevaheline valdkond, mis hõlmab kõiki rahvastiku tervist parandavaid ja  ebasoovitavat tervisemõju ennetavaid ja vähendavaid organiseeritud tegevusi eesmärgiga  pikendada elanike eluiga, parandada nende elukvaliteeti ning vähendada tervisealast ebavõrdsust; tervis – inimese füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult puuete ja haiguste  puudumine; rahvastiku tervis – kindla territooriumi elanike füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund  ning selle jagunemine erinevate rahvastikurühmade vahel; tervisekaitse – inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga  seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevus;  tervisekasvatus – teabe sihipärane levitamine ja inimese harjumuste kujundamine tervise  säilitamiseks ja tugevdamiseks;  elukeskkond – inimesega kokkupuutuva loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna tegurite  kogum, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist;  tervisemõjur – sotsiaal-majanduslik, käitumuslik, psühhosotsiaalne või keskkondlik tegur, mis  võib omada rahvastiku tervisele soovitavat või ebasoovitavat mõju; haiguste ennetamine – inimese haiguseelsete seisundite varasele avastamisele suunatud tegevus  ja meetmed haigestumise vältimiseks;  tervise edendamine – inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi  kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine;  tervise- ja heaoluprofiil – strateegilise planeerimise alusdokument, milles on kirjeldatud ja  analüüsitud kindla territooriumi elanike tervise ja heaolu seisundit ning neid mõjutavaid  tegureid;  tervist toetav teenus – iga teenus, millel on rahvastiku tervisele otsene või kaudne positiivne  mõju või mis on vajalik rahvastiku tervise seisundi säilitamiseks. Tervis -  on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või  füüsilise vea puudumine (Maailma Terviseorganisatsioon WHO 1948).


 Tervist võib indiviidi tasandil defineerida – heaolu ning kaebuste ja haigussümptomite  puudumist.   Nii tervist kui haigust tuleb mõista ühelt poolt kui personaalsete, teisalt aga kui  sotsiaalsete vaadete süsteemi. Mõiste võib olla kattuv heaolu või õnnetundega, samas  võib tähendada tervis organismi suutlikkust toime tulla ülemäärase stressiga.   Tervise definitsioonide erisus sõltub ka sellest, milliseid vahendeid peetakse teatavates  sotsiaalses ning kultuurikontekstis sobivateks ja vajalikeks tervise taastamisel,  säilitamisel ja edendamisel.   Tulenevalt sellest vastutuse määratlus – kas vastutab indiviid (üksikisiku vastutus) –  sotsiaalne vastutus (kogukonna vastutus) – poliitiline vastutus (riigi vastutus).  On välja kujunemas uus teadusharu – SALUTOLOOGIA e. terviseõpetus – mis uurib  neid protsesse ja mehhanisme, mis loovad, arendavad ja toetavad inimese tervist  samalaadsena nagu haigusõpetus e. patoloogia, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte  ning organismi haiguslikke muutusi. Rahvastiku tervise arengut mõjutavad eelkõige:   riigipoliitilised otsused,   sotsiaalpsühholoogilised ja   sotsiaalmajanduslikud tervisemõjurid. Tervislik eluviis - inimene töötab vastavalt võimetele ja puhkab vastavalt vajadusele, toitub  tervislikult ja teeb sporti.   motivatsioon - miks on parem elada tervislikult?   teadmised - kas ma tean, mis on tervislik ja mis ebatervislik?   oskused - kas ma oskan teha õigeid valikuid?   lähedaste toetus - kas perekonnas peetakse oluliseks tervislikke eluviise?   ümbritsev keskkond - kas elupaik (mikro- ja makrokeskkond) ja suhtlusringkond jne.  soodustavad tervislikke eluviise? Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet.   Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut.  Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent kasvu 


mõjutavad ka mitmed muud tegurid, nagu töö ja puhkus, kehaline koormus, toit ja  haigused.   Riskitegurid on: kõrge verereõhk, suitsetamine, alkohol, väheliikuv eluviis, ülekaalulisus  jne. 2. Tervise- ja heaoluprofiil Terviseprofiil on maailmapraktikas laialdast kasutust leidnud võimalus saada hea ülevaade  paikkonna inimeste terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest.  Profiili koostamisel on sisendiks nii indikaatorite alusel kogutud statistilised andmed kui ka  kogukonnaliikmetelt, otsusetegijatelt ning terviseja muude valdkondade spetsialistidelt kogutud  arvamused ja info. Alates 2018. a on Rahvatervise seaduse § 10 kohaselt maakonna või piirkonna tervise- ja  heaoluprofiili koostamine kohalike omavalitsuste ühiselt täidetav kohustuslik ülesanne. Terviseprofiili koostamise eesmärk on:   juhtida tähelepanu omavalitsuses või maakonnas tehtavate otsuste tervisemõjudele;  tagada tervise arendamise temaatika integreerimine omavalitsuse ja maakonna  arengukavasse;  anda terviseküsimustele laiem kõlapind nii elanike kui ka otsusetegijate hulgas;  aktiviseerida kogukonna liikmeid tegutsema paremate tervisetulemite saavutamiseks ning luua eeldused rahvastiku tervise parendamiseks. Terviseprofiili abil saab:   koondada tervist puudutava olulise info;   selgitada välja terviseprobleemid ja –vajadused;   selgitada välja tervist mõjutavad tegurid;   selgitada välja tervise parendamist võimaldavad tegevused;  stimuleerida tervisemuutusi;   edendada valdkondadevahelist koostööd;   anda avalikkusele, poliitikutele, erinevate valdkondade spetsialistele ja otsusetegijatele  kergesti arusaadaval viisil teavet tervisemõjuritest; 


 muuta tervise temaatika nähtavamaks. Tervise- ja heaoluprofiilis esitatakse järgmine teave:   haldusüksuse või piirkonna elanike üldandmed ning ülevaade haldusüksuse või piirkonna rahvastiku tervise ja heaolu seisundist ning tervisemõjuritest;  eelnimetatud andmete analüüs;   kokkuvõte haldusüksuse või piirkonna prioriteetsetest tervise- ja heaolunäitajatest ning  peamistest tervisemõjuritest.   Tervise- ja heaoluprofiili koostaja uuendab terviseja heaoluprofiili vähemalt kord nelja  aasta jooksul.   Maakondlikud tervise-ja heaoluprofiilid on kättesaadavad Terviseinfo veebilehe 3.   TAI toitumispõhimõtted ja liikumispõhoimõtted TAI liikumispüramiid: Iga päev tuleb vähemalt 30 minutit liikuda.  Liikumise 4 põhimõtet:  nii lapse kui täiskasvanu kehalises aktiivsuses on igapäevane liikumine! See on liikumine kooli, tööle, trenni. Liikumine vahetundides ja tööl puhkepauside ajal. Liikumine kodus  majapidamis- või aiatöid tehes. Igapäevast liikumist ei ole kunagi liiga palju.   on südame treening ehk kõik see mis tõstab pulssi, paneb natuke hingeldama ja  higistama. Siia alla kuuluvad kehalise kasvatuse tund, jalgrattaga sõitmine, sörkjooks.   on lihastreening. Venitusharjutused, jõuharjutused nt kõhulihaste harjutused või  kätekõverdused ja ka osavust arendavad harjutused, kus me õpime oma lihaseid paremini  koordineerima ja osavamaid liigutusi tegema.   kõik see, mida võiks üldse mitte teha või igal juhul nii vähe kui võimalik: pikad  istumispausid, vähene kehaline aktiivsus. Toitumisepõhimõtted:  "Halva" kolesterooli taset mõjutab ka igapäevane toit: küllastunud rasvad ja rasvhapped  ning toidu kõrge kolesteroolisisaldus kipuvad seda suurendama. Õnneks saab inimene  oma igapäevase toiduvalikuga vere kolesteroolitaset mõjutada. 


 Iga täiskasvanud inimene peaks oma kolesteroolitaset teadma ning kontrollima seda  vähemalt korra viie aasta jooksul. Normaalseks üldkolesteroolitasemeks täiskasvanu  organismis loetakse kuni 5.0 mmol/L  Söö iga päev midagi 5 põhigrupist, joo vett,  Kõige olulisem põhimõte on süüa  mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitainerikkad ja samas võimalikult vähese  kalorisisaldusega toidud. Vaidlen vastu sellele pm.. Kõrgvererõhu- ehk hõpertooniatõbi tekib siis, kui arteriaalse vererõhu kontrollmehhanismid  on häiritud ja arteriaalne vererõhk on liiga kõrge: süstoolne rõhk suurem kui 140 ja  diastoolne suurem kui 90 mmHg.   Normaalseks loetakse vererõhku 120/80 mmHg, kui see on püsivalt üle 130/85, siis  loetakse seda kõrgenenud vererõhuks.  Vere glükoosisisaldust reguleerivad hormoonid: insuliin, glükagoon, adrenaliin, kortisool ja kasvuhormoon. Tugev füüsiline koormus, stress, põletused ja infektsioonid võivad  põhjustada füsioloogilist veresuhkru tõusu.   Tavalise toidukorra järgselt taastub glükoosi esialgne tase veres 2 – 4 tunni jooksul.  Kõrged väärtused viitavad suhkruhaigusele. Diabeet I-II aste  I tüüpi diabeeti nimetatakse autoimmuunhaiguseks. See tähendab, et  immuunsüsteem, mis tavaliselt aitab teie organismil võidelda bakterite ja viiruste  vastu, ründab nüüd teie enda organismi.  II tüüpi diabeet on krooniline haigus, mille korral on veresuhkur pikema aja  jooksul normist kõrgem. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest, insuliini  toime nõrgenemisest või mõlemast. Diabeedi tunnused:  Pidev janu  Sage urineerimine  Väsimus  Pidev nälg  Ootamatu kaalulangus


 Aeglaselt paranevad haavad  Ähmane nägemina Suitsetamine ja alkohol  Suitsetamine on oluline riskitegur terve rea haiguste tekkimisel ning lühendab  märkimisväärselt eluiga.   Suitsetamine suurendab oluliselt näiteks mitmesuguste vähivormide ja kopsuhaiguste  teket, samuti insuldi- ja infarktiohtu. Tekkida võib luude hõrenemine ja tõus  Alkoholi kahjulik mõju nii kehalisele kui vaimsele tervisele on samuti hästi teada.  Näiteks suu- ja seedetrakti vähivormide riskitegurina on alkohol pärast tubakat teisel  kohal. Enamus nendest, kel on liigse alkoholitarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole  alkohoolikud vaid pigem need, kes aastate vältel alkoholi kuritarvitavad.   Regulaarne liigjoomine pika aja jooksul (mehed rohkem kui 4 alkoholiühikut päevas ja  naised rohkem kui 2) võivad viia näiteks järgmiste tervisehädadeni: 4. Rahvatervise poliitika eesmärgid riiklikul ja kohalikul tasandil Tervisepoliitika eesmärk:   väärtustada inimese tervist ühiskonnas   üks peamine riiklik prioriteet   elanike tervise paranemine ja elukvaliteedi tõus   vastutus oma tervise eest   riigi ja omavalitsuslike struktuuride kohustus luua võimalused ja tingimused rahva tervise hoidmiseks ja säilitamiseks   tervis kui väärtus ja ressurss   füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund   terved inimesed on riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu üheks peamiseks allikaks.   üksikisiku ja perekonna heaolu soodustab loovust, tootlikkust ja sotsiaalset harmooniat. Vabariigi Valitsuse ülesanded on:   riigi tervisekaitse ja tervise edendamise poliitika üldine juhtimine;   tervisekaitse riikliku järelevalve tagamine; 


 tervisele ohutu elukeskkonna loomisele, tervisehäirete ja haiguste ennetamisele ning  tervise edendamisele suunatud riiklike programmide kinnitamine. Kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetavad ülesanded on:   elanike tervist, heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine;   maakonna või piirkonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine ning selles sisalduva  teabega arvestamine maakonna või piirkondliku arengustrateegia koostamisel;   rahvastiku tervist toetavate tegevuste elluviimine ja tervist toetavate teenuste pakkumine  maakonnas või piirkonnas vähemalt tervise- ja heaoluprofiilis kajastatud prioriteetsete  tervisemõjurite ohjamiseks;   riiklike rahvatervisealaste tegevuste toetamine maakonnas või piirkonnas;   maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud  valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine  tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine  kohaliku omavalitsuse maa-alal;   elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevuse  korraldamine kohaliku omavalitsuse maa-alal. 5. Arengudokumendi põhiteemad (valdkond; problemaatika; lahendusstrateegiad) Valdkond: Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem  sotsiaalne kaasatus naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused,  kohustused, võimalused ja vastutus.  Probleem: Teavitus- ja analüüsitegevusi eesmärgiga suurendada teadlikkust soolisest  palgalõhest, selle põhjustest ja mõjudest Lahendus  Pannakse Tööinspektsioonile kohustus teha riiklikku järelevalvet sama ja võrdväärse töö  eest naistele ja meestele makstava tasu võrdsuse põhimõtte järgimise üle.   Viiakse ellu laiaulatuslik meediakampaania elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks  soolistest stereotüüpidest ja nende negatiivsest mõjust igapäevaelule, otsustele ning  majanduse ja ühiskonna arengule.   Korraldatakse iga-aastased teavitustegevused võrdse palga päeva raames


6. Uurimisreferaadi põhiteemad (meetmed; teenused; ravi; ennetus jms). Tervislik ja tasakaalustatud toitumine:  Tervisliku toidu püramiid, kalorite lugemine,  lchf/paleo ja dna toitumine – parem elustiil kui Tai  Rootsis on ametlikult tunnustatud, et LCHF- toitumine on sobiv ja teaduspõhine ravi 2.tüüpi diabeedi ja ülekaalu vastu ning seal on antud välja riiklikud toitumissoovitused ülekaalulistele, mis kinnitavad, et just LCHF on kõige efektiivsem toitumisviis kaalu alandamiseks  Paleo   põhimõte  on  enam-vähem   sama  mis   LCHF,  aga   keskendub  rohkem   taimsetele toitudele. Madala suhkrusisaldusega dieet aitab vältida insuliini ja veresuhkru kõikumist. Stabiilsem   veresuhkur   aitab   hoida   organismi   energiataseme   stabiilsena   ja   vähendab väsimustunnet  DNA   toitumine   põhineb   geenitesti   põhjal.  .   Geenid   võivad  mõjutada   kehakaalu kujunemist   mitut   moodi   –   geneetilised   variatsioonid   võivad   tekitada eripärasid ainevahetuses, näiteks rasvade imendumisel, rasva lõhustumisel, rasvarakkude moodustamisel, samas võivad geenid mõjutada ka meie isu, aga samuti ka näiteks seda, kui palju meie keha üldse energiat kulutab.  Toidutalumatus   on   mitteallergiline   ülitundlikkus   mõne   toidu   või   joogi   suhtes,   mille tulemusel   võivad   esineda   erineva   raskusastmega   tervisehäired   alates   kõhuvalust   kuni verise väljaheiteni.  Laktoositalumatuse   ehk   hüpolaktaasia   põhjuseks   on   inimorganismi   võimetus   toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi.   Tsöliaakia   ehk   gluteenanteropaatia   ehk   gluteenitalumatus on   päriliku   eelsoodumusega haigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et enamikel juhtudel ka kaerast valmistatud toit. 7.  Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna vahelised seosed (sotsiaalteenused meditsiinilise  probleemiga klientidele)


Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist võib spetsialiseeruda tööle intellektihäire ja vaimse  tervise probleemidega täiskasvanu, sõltuvushäirega isiku, abivajadusega (tervisest tuleneva  erivajadusega) lapse, toimetulekuraskustes isiku, rahvusvahelise kaitse saaja, väärkoheldud isiku  või toimetulekuraskustes perega.  Eluruumi tagamise teenus / Eluasemeteenus    ; Isikliku abistaja teenus  Koduteenus    ; Varjupaigateenus / Kodutute öömaja teenus  Lapsehoiuteenus    ; Perekonnas hooldamine  Proteesid, ortopeedilised ja muud abivahendid      Puudega inimeste hooldus      Muud   kohaliku   omavalitsuse   üksuse   korraldatavad   sotsiaalteenused   /   Päevakeskuse     teenused  Tugiisikuteenus    ; Erihoolekandeteenused  Väljaspool   kodu   osutatav   üldhooldusteenus   /   Täiskasvanute   hooldamine     hoolekandeasutuses  Lastekaitse / Vanemliku hoolitsuseta ja abivajavad lapsed      Hoolekandeasutus    ; Sotsiaaltransporditeenus  Võlanõustamisteenus