maksavähk). Nakkavad on kõik B-hepatiidi haige verd või plasmat sisaldavad eritised veri, sülg, seemnevedelik, tupeeritis, ka rinnapiim. Viirus võib püsida väliskeskkonnas mitmeid kuid. Läbi terve, vigastamata naha ja limaskesta see ei lähe. C-hepatiit levib samamoodi kui B-hepatiit. Igasse võõrasse kehavedelikku tuleb suhtuda kui ohtlikku. Esikohal on nakkuse saamine ühiste süstalde või nõelte kasutamisel. Millised võivad olla sümptomid? Tüüpilisteks kaebusteks on iiveldus, isutus, kõhuvalu ja palavik, harvem lihaste ja peavalu. Uriini tumenemisel esmased kaebused kaovad ning tekib esmalt silmavalgete ja seejärel naha kollasus, mis kaob tavaliselt kahe nädalaga. Kaasnevad haigused (krooniline B- või C- hepatiit, HIV infektsioon, alkoholi kuritarvitamine, südame-veresoonkonna haigused) tõstavad haiguse tõsiduse riski, seetõttu põevad just vanemaealised raskemini. Kuidas hepatiidi vastu vaktsineerida?
peavalu, halb enesetunne, neuralgilised valud lihastes Kliinilistekshaigusnähtud: herpeetilised kolded, düsuuria, valu, kubeme lümfadenopaatia, naistel ka tupevoolus Viiruse ülekanne toimub tiheda füüsilise kontakti korral viirust eritava isikuga Viirus võib ülekanduda ka inimeselt, kes on ilma kliiniliste haigustunnusteta Ravi hõlmab valu leevendamist, villide- haavandite ravimist Situatsioon 26-aastane meespatsient pöördus perearsti vastuvõtule kaebusteks valu ja sügelustunne genitaalide piirkonnas. Patsiendi sõnul on peenisele paari päeva jooksul tekkinud villid. Samuti kaebab patsient üldist halba enesetunnet ning õhtuti esinevat palavikku. Sellesarnaseid kaebusi varem ei ole esinenud. Õendusplaan Probleem: Valu tingituna villidest peenisel. Valu 6 palli. Eesmärk: LE: Valu leevendub 2 pallini. KE: Valu puudub. Tegevus: - Soovita valu leevendamiseks kasutada valuvaigisteid. - Valu leevendamiseks urineerimise ajal
Insomnia ehk unetus Mis on insomnia? Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvaliteedi/kvantiteediga uni märkimisväärse perioodi vältel. Insomniat klassifitseeritakse vastavalt kas ajutiseks, vahelduvaks või krooniliseks. Insomnia korral on peamisteks kaebusteks uinumisraskused, katkendlik uni (une säilitamisraskused) või liigvarajane ärkamine hommikul. Kellel esineb insomniat? Insomnia ilmneb tüüpiliselt tugeva püsiva stressi perioodil ning tundub olevat sagedasem naistel, Unehäired segavad igapäevaelu, vähendavad töövõimet ning võivad põhjustada töö- ja liiklusõnnetusi. Mis põhjustab insomniat? Ligikaudu iga kolmas inimene põeb unetust ehk insomniat, seda ise teadmata. Insomnia sagedasemad põhjused on:
Hiljem ei suuda maks enam oma ülesandeid täita ja juba väikesed alkoholiannused tekitavad mürgitusseisundi. Maksa suurenemine Maksa suurenemine on vajalik erinevate ainete tootmiseks või toksiliste ainete kahjustamiseks muutunud tingimustes. Maks suureneb maksarakkude arvu ja mahu suurenemise arvel. Hepatomegaalia ehk maksasuurenemus on maksa ebaloomulik suurenemine, mis on alati seotud haigustega. Tavaliselt inimene ise ei tunne, et maks on suurem, kaebusteks on aga valulikkus paremal ülakõhus ja täiskõhu tunne. Maks suureneb ka verevoolu häirete korral (trombil) või verehaiguste (sirprakuline aneemia) korral. Kolmandaks maksa suurenemise põhjuseks on sapi tootmise ja ringluse häired. Kui maksa rakud on kahjustunud, on vajalik organismi normaalse töövõime tagamiseks uute rakkude tootmine ning seega suurenevad ka maksa mõõtmed. Faktorid, mis kutsuvad esile maksa suurenemist Hepatiit Maksatsirroos Maksa alkoholtõbi Ravimid
ÕENDUSLUGU Praktikatöö kliinilise õenduse toimingutes. Meessoost patsient. 56. aastat vana, kaalub 65 kg ning on 185 cm pikk. KMI 19, Suitsetab paki sigarette päevas. Alkoholi ei tarbi. Ravimitest, mida tema praegune raviarst pole määranud, võtab Trentaali ning Imovani. Saabus osakonda plaanilise haigena, kaebusteks jala tuimus ja valud rahuolekus. Patsiendile tehti vasaku jala reiearterite trombendarterektoomia ning reiearterite veenilapi plastika. Eelnevaid operatsioone pole olnud. Kaasuvateks haigusteks ajuvereringe häired ning halvatus, mis on tingitud eelnevalt läbipõetud ajurabandusest. Samuti on patsient varem põdenud närvipõletikku. Silmanägemine on patsiendi enda sõnul kehva, soovib minna silmaarsti vastuvõtule. Samuti kaebab pearinglust. Regulaarselt kasutab Diklofenaki 100 mg....
Jalgadel varbaliigesed, hüppe - ja põlveliiges. Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul. Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks. Esineb ulnaarne deviatsioon (reumatoidne käsi) - labakäsi kaldub ulnaarsele. Liigespilu kitseneb. Hiljen lihaste atroofia ja liigeste püsivad deformatsioonid : 6 Diagnoosimine Esmalt viitavad diagnoosile iseloomulikud kaebused ning haigusilmingud. Röntgenuuringuga püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. Vereanalüüsist määratakse põletikunäitajad ning reunatoidfaktor, mis aga paljudel haigetel puudub.
Diagnoosimine Diagnoosimiseks võetakse veenist vereproov, mida laboratoorselt uuritakse. Ravi Spetsiifilist hepatiit-B ravimit ei ole. Inimene paraneb ise teatud aja jooksul ja pärast seda ei ole ta enam nakkusohtlik. Hepatiit B Seenhaigused Tekitajad Tekitajaks on Candida albicans või teised Candida seenetüved. Seennakkuse ägenemisele võivad põhjustada antibiootikumide tarvitamine, elustiili muutused (nt. kitsad teksad, liiga sage suguelu jms.). Kaebused Kaebusteks on kipitustunne ja sügelemine välissuguelundite piirkonnas, millega tihti kaasneb punetus ja turse. Diagnoosimine Diagnoositakse kliinilise pildi alusel. Seennakkuse kordumine on väga sage ja seetõttu on mõnikord vajalikud ka pikemad ravikuurid. Ravitakse tablettide või kreemidega. Seenhaigused Allikad *http://spatravel.ee/upload/t%C3%BCdrukud_0.JPG * http://www.durex.com/ee-EE/SexualLifestyle/STI%27s/PublishingImages/STI%20Intro/Syphilis.png *http://www.hot
Suguelunditel võivad sõlmed kasvada küllalt suureks, neid nimetatakse laiadeks kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired. Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Kolmandane süüfilis. Kolmandase süüfilise korral tekivad nahas, suus, luudes või mistahes organis suured valutud sõlmed, mida nimetatakse gummadeks. Need hiljem haavanduvad ja paranevad armiga. Gummad võivad lõhkuda kõiki kudesid lihaseid, närve, veresooni. Suus võib tekkida suulae kahjustus ja keele liikuvuse halvenemine
liigesevalu, mille ajal kogu varvas muutub punetavaks, kuumaks ja tundlikumaks. Tekib liigese turse, nahk on välja venitatud ja läikiv. On võimalik kehatemperatuuri tõus. Tema diagnoosi võib üsna usaldusväärselt panna iseloomulike haigustunnuste ja vere suurenenud kusihappesisalduse alusel. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. Äratundmine Kaebusteks on äge liigespõletik ning valu, turse ja punetus suures varbas, põlve- või hüppeliigeses. Tavaliselt algab suurvarba tüviliigesest ning tavaliselt öösel. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti ons ee üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära
väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired (esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon). Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Retsidiveeruv ja latentene süüfilis. Peale teisese süüfilise esimest episoodi jõuab haigus faasi, milles analüüsid on positiivsed ja inimene nakkusohtlik, kuid puuduvad sümptomid. Aeg-ajalt esineb haiguse ägenemisi ehk retsidiive, kuid iga retsidiiviga on lööve tagasihoidlikum. >90% ägenemisi tekib esimese 2 aasta jooksul
Joonis 3. Röntgenil nähtavad uurded. 7 3. DIAGNOOSIMINE Esmalt viitavad diagnoosile iseloomulikud kaebused ning haigusilmingud nagu tursunud, valulikud liigesed ning iseloomulik on ka kuumus, punetus ja häiritud funktsioon. Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks. Vereanalüüsid Põletikunäitajad: Erütrotsüütide settereaktsioon (ESR), C- reaktiivne valk (CRV) jt. Põletikunäitajad osutavad organismis esinevale põletikule või koekahjustusele, kuid ei selgita selle iseloomu. Reumatoidfaktor (RF) on antikeha (immuunsüsteemi poolt toodetud valgumolekul), mis reumatoidartriidi puhul esineb 75 - 80%-l haigetest. Röntgen Tavaliselt tehakse RA puhul röntgenipilt labakätest ja -jalgadest. RAle iseloomulikud
Ravima peab kõiki kolmandane süüfilis, mis kahjustab juba oluliselt partnereid. närvisüsteemi ja südant. Kahjustused võivad tekkida ka luudesse ja kõhrkoesse, mille tagajärjel need koed hävivad. Parasiidid Kandidoos Tekitajaks on seen Candida albicans. Sügeliste põhjustajaks on algloom . Kaebusteks on kipitustunne ja sügelemine Sügelisi uuritakse mikroskoobi abil. välisgenitaalide piirkonnas, millega tihti kaasneb 2-6 nädalat pärast nakatumist tekib naha intensiivne punetus ja turse. Naistel võib olla kohupiimataoline sügelemine, mis öösiti süveneb. Nahal on nähtavad voolus tupest. väikesed sõlmekesed, villikesed või ka sügelemisest Väga paljudel inimestel on seenetüved osaks tingitud kriimustused
· Lööve ilmneb tavaliselt sümmeetriliste, väikeste, punaste ja sügelevate kühmukestena vistrike või putukahammustuste sarnased), tüüpiliselt randmete piirkonnas, sõrmede vahel, küünarnukkidel, mehe sugutil. · Kratsimise tagajärjel võivad lisanduda punetus ja koorikud. · hallikas-pruuid, 2-3 mm sügeliskäike, mille lõpus on väike villike või kühmuke · Lastel võib mõnikord leida mädavillikesi, tavaliselt peopesades ja talla all. Kaebused · Põhilisteks kaebusteks on patsientidel naha sügelemine. · Sügelemine on eriti intensiivne öösel, soojas keskkonnas (ka peale sooja dussi). Naha hoolduse aspektid (1) Sügeliste puhul tuleb patsiente õpetada kuidas süptomeid leevendada. · õhutada tube, jahe õhk leevendab sügelust;' · sügeluse korral hoiduda nahka küüntega vigastamast; · lõigata küüned lühikeseks; · hõõruda nahka kergelt masseerivate liigutustega läbi riideeseme. Naha hoolduse aspektid (2)
kondüloomideks ning on väga nakkusohtlikud. Harva esineb mädavillilist või haavandunud löövet. Sõlmede paranemiskohtades võivad tekkida pigmendihäired (esineb nii hüper- kui hüpopigmentatsioon). Umbes 8-12 haigusnädalal võib tekkida juuste, kulmude ja ripsmete väljalangus. Kolmandikul isikutest võib esineda angiinisarnane haiguspilt, kuid tavaliselt puudub palavik. Kõigest hoolimata on enesetunne küllalt rahuldav, vahel on kaebusteks väike palavik, isutus, nõrkus. Paljudel on probleemiks peavalu ja kaelakangus (sageli kuklas ja öösiti). Mõnedel esinevad luu- ja liigesvaevused. Retsidiveeruv ja latentene süüfilis. Peale teisese süüfilise esimest episoodi jõuab haigus faasi, milles analüüsid on positiivsed ja inimene nakkusohtlik, kuid puuduvad sümptomid. Aeg-ajalt esineb haiguse ägenemisi ehk retsidiive, kuid iga retsidiiviga on lööve tagasihoidlikum. >90% ägenemisi tekib esimese 2 aasta jooksul. Peale 4
hingamisseisak une ajal. Haiguslikuks loetakse, kui esineb üle 5 uneapnoe episoodi tunnis. Uneapnoe tekitab tõsist töövõime langust. Põhiliseks algseks tekkepõhjuseks on norskamine, mille järgselt tekib pehme suulae vibratsioonitrauma ja närvikahjustus. Pehme suulagi muutub lõdvemaks ning une ajal langevad hingamisteed kokku, põhjustades uneapnoe. Soodustavateks teguriteks on veel tüsedus, alkohol ja anatoomilised kaela ja nina iseärasused. Kaebusteks on rahutu uni, hommikune peavalu ja päevane unisus. Võib esineda hingamisteede põletikke. Diagnoosimise aluseks on kliiniline leid, lisaks kasutatakse polüsomnograafiat. Esmane ravi on eluviisi muutmine, lisaks kasutatakse une ajal CPAP maski, mille kaudu antakse positiivne vasturõhk, mis hoiab mehhaaniliselt hingamisteed lahti. Kirurgilise ravi eesmärgiks on hingamisteede avardamine neelu ja nina projektsioonis.
immuunsüsteemi. Negatiivsed emotsioonid pärsivad ja positiivsed emotsioonid tõstavad immuunaktiivsust. Uuringud on näidanud, et emotsionaalne konflikt võib sageli olla reumatoidartriidi alguse või ägenemise tõukeks. Stress tõstab, kas otseselt või kaudselt, organismi vastuvõtlikkust immuunsüsteemi haigustele ja kutsub esile liigesepõletike ägenemisi. 6.6 Stress ja neuroos Neuroos on psühhogeenne haigus, mille iseloomulikeks kaebusteks on ülitundlikkus, erutuvus, emotsionaalne muutlikkus, norutunne, ärevus, kindlusetus, teotahte nõrgenemine, kiire väsimine, vähenev teovõime ja mõningad talituslikud häired. Neuroos on sage haigus, mis kujuneb välja negatiivsete emotsioonide küllaste psüühiliste elamuste (näiteks psühhotrauma) tagajärjel, mille mõjul erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalus tekib olulisi häireid. Neuroosi esimeses faasis on patsient kärsitu, kergesti ärrituv ja tal on raske end vaos hoida
anisometroopia ei vaja prillide määramisel erimeetmete kasutuselevõttu. Kui silmade vahel on erinevus ligikaudu kaks dioptrit peab uurija arvestama, et võrkkestakujutised võivad olla erinevate suurustega e tegemist võib olla aniseikooniaga. Liiga suur võrkkestakujutiste erinevus tekitab aju nägemiskeskuses raskusi parema ja vasaku silma piltide ühildamisega e fusiooniga. Inimene ei näe kahe silmaga ühte kujutist e silmade binokulariteet on häritud. Kaebusteks võivad olla topelt pilt või ühe silma kujutise kadumine e supressioon. Kui võrkkesta kujutiste erinevus on ligikaudu 2% või suurem, võib see tekitada fusiooni e binokulariteedi probleeme. Ühe dioptri suurune erinevus kahe silma vahel annab umb 1% suuruse erinevuse. Erinevates uurimustes on saadud viiteid, et aksiaalne ametroopia ei põhjusta nii suurt aniseikooniat, kui refraktiivneametroopia. Uuria peaks välja selgitama, milal on tegemist aksiaalse ja millal refraktiivsea metroopiaga
4 Unehäired Düssomniad Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg (1). Insomnia Insomnia ehk unetus on unehäire, mida iseloomustab võimetus uinuda. Insomnia on sündroom, millele on iseloomulik ebarahuldava kvantiteedi ja/või kvaliteediga uni märkimisväärse perioodi vältel (1). Insomnia korral on peamisteks kaebusteks: 1) uinumisraskused; 2) katkendlik uni (une säilitamisraskused); 3) liigvarajane ärkamine hommikul. Insomnia diagnoosimisel ei saa alati lähtuda une tegeliku kõrvalekalde astmest, kuna esinevad olulised individuaalsed erinevused unevajaduses. Insomnia levik: Erinevatel põhjustel tekkivat insomniat võib lugeda üheks kõige sagedasemaks inimesel esinevaks tervisehäireks (1). Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2
Eestis haigestub insulti iga aasta jooksul 65-74 aastaste hulgas iga sajakahekümne viies, 75-84- aastaste hulgas iga viiekümnes ja üle 85-aastaste hulgas iga kolmekümneviies inimene. Insuldi vältimiseks tuleks teha sama, mida ka infarkti ennetamisel. Kõrgvererõhutõbi on vererõhk, mis korduvatel mõõtmistel ületab normi piiri. Hüpertoonia esineb ligi pooltel üle 65-aastastel inimestel, kuid vähestel põhjustab seda mõni haigus. Kaebusteks on väsimus, närvilisus, nägemise halvenemine, peavalu ja ringlus, üldine halb enesetunne koos peavaluga, südame kloppimine ja töövõime langus. Hüpertoonia on süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Sellest pole võimalik vabaneda, aga on võimalik leevendada. Järjekordselt tuleb järgida samu samme. (Delfi, 2011) (Tartu Ülikooli Kliinikum) (Terviseportaal Inimene) Kokkuvõte Referaati tehes sain teada, mis juhtub inimese kehaga, kui ta vananeb. Minu jaoks üllatavalt
sisalduvatele ainetele. Toiduainete talumatus oleneb sellest, milliste õietolmude vastu on inimene allergiline. Allergiline kontaktdermatiit Allergiline kontaktdermatiit ehk allergiline ekseem ehk allergiline nahapõletik on allergia liik, mille puhul on nahk tundlik mingi allergeeni suhtes. Nahk võib reageerida nii vahetule kokkupuutele allergeeniga kui ka allergeenidele, mis jõuavad organismi näiteks toiduga. Tüüpilisteks kaebusteks on naha sügelus, punetus, lööve või isegi kublad (nõgestõbi). Kontaktallergeenid on kemikaalid, mis on võimelised pärast nahaga kokkupuutumist esile kutsuma allergilist reaktsiooni nahal. Tänapäeval on teada rohkem kui 3500 keemilist ühendit, mis võivad allergilist kontaktdermatiiti põhjustada. Allergilise kontaktdermatiidi kujunemine on pikaajaline protsess, s.t allergiline reaktsioon ei teki kohe esmakordsel kokkupuutel ainega.
valmistatud toitudest. Peaks elimineerima või oluliselt piirama toitusid, mis stimuleerivad neerupealseid." SUHKUR JA NEERUPEALSED 1940ndatel taasavastas John Tintera endokriinsüsteemi elulise tähtsuse ja eriti tema tähtsuse "patoloogilises mentaalsuses" ehk "[brain boggling]". Uurides 200 hüpoadenokortitsismi (adekvaatse neerupealse kortisoolhormooni [adrenal cortical hormone] loomise puudulikkus või nende hormoonide ebasobiv kogus) juhtumit, leidis ta oma patsientide põhilisteks kaebusteks olevat samad, mis inimestel, kelle organism ei suuda omastada suhkrut: väsimus, närvilisus, depressioon, kartus, iha magusa järele, alkoholitalumatus, suutmatus kontsentreeruda, allergiad, madal vererõhk. See on ju suhkrupohmelus! Lõpuks nõudis dr Tintera, et kõik tema patsiendid teeksid läbi neljatunnise glükoosi tolerantsi testi (GTT), et teada saada, kas nad suudavad suhkrut omastada. Tulemused olid niivõrd üllatavad, et nad pidid testi uuesti tegema
Jalgadel varbaliigesed, hüppe ja põlveliiges. Tekkida võivad nahaalused reumatoidsõlmed haaratud liigeste piirkonnas. Põhiliseks kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab, et hommikuti on liigesed kanged ning raske on liikuma hakata. Tavaliselt taoline seisund laheneb tunni kuni paari jooksul. Üldsümptomitest võivad esineda väsimus, nõrkus, isutus ning halb enesetunne. Need ilmingud võivad vahel olla ka esmasteks reumatoidartriidi kaebusteks. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Esmalt viitavad diagnoosile iseloomulikud kaebused ning haigusilmingud. Röntgenuuringuga püütakse selgitada liigeste kahjustuse ulatust ning iseloomu. Vereanalüüsist määratakse põletikunäitajad ning reunatoidfaktor, mis aga paljudel haigetel puudub. Ravivõimalused Puhkus ja toitumine haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju puhata.
või ei ole see tendents tugevalt väljendunud (s.t. see on vabalt lainetav ärevus). Etioloogia: bioloogilised teooriad(pärilikkus mõõduka mõjuga, 70% seotud keskkonna teguritega; neurobioloogilised teooriad) ja käitumuslikud (õppimisteooria) ja kognitiivsed mudelid. GÄH vallandub tavaliselt stressorite korduva toime tulemusena. Mida rohkem stressoorseid elusündmusi, seda suurem tõenäosus GÄH tekkeks. Oluline osa varasel elukogemusel. Sagedasemateks kaebusteks on: püsiv närvilisus, värisemine, lihaspinge, hingistamine, peapööritus, südamekloppimine, nõrkustunne, suurenendu ohutunne. Keskmine vanus haigestumisel 21 eluaastat. Krooniline haigus. Depressiooni sümptomitega segatüüpi ärevushäire Esinevad ärevuse- ja depressiooni sümptomid määral, mis ei võimalda diagnoosida depressiooni (F32) ega muud ärevushäiret (generaliseerunud ärevushäire); Erinevalt kohanemishäiretest sümptomite teke ei ole seotud stressiga
Muutlik – kõrge komplekssus, madal ennustamatus (kaitsja) Lokaalselt tormine – madal komplekssus, kõrge ennustamatus (uurija) Turbulentne – kõrge mõlemal skaalal (analüüsija) Väljakutsed struktuuri kujundamiseks Organisatsioon peab valima vertikaalse ja horisontaalse diferentseerumise ja integreerumise tasandid ja viisid Juhtimisprintsiip Juhtimisliin – ametlik kord korraldusteks, väljakutseteks, kaebusteks, delegeerimiseks Üks liin (Fayol) – igal alluval ainult üks ülemus ja tal ei tohi olla rohkem alluvaid, kui ta ise kontrollida suudab – käskude ühtsuse printsiip o Selgus, lihtsus, ülevaatlikkus o Puudused: Tipp on ülekoormatud koordineerimisega Horisontaalse koostöö probleem Ei suudetta kiirelt reageerida väliskeskkonna muutustele Mitmeliinisüsteem (F
siis polüneuropaatiate põhjuseid on oluliselt rohkem. Paljusid närve korraga võib kahjustada teine süsteemne haigus (nt diabeet, erinevad reumatoloogilised haigused), infektsioonid (HIV, puukborrelioos, herpesviirus), ainete puudus (B1, B6, B12 vitamiinid), mürgid (alkohol, ravimid, metallid), organismi enese immuunsüsteem (Guillain-Barré sündroom, multifokaalne motoorne neuropaatia) või geneetiline defekt, mis takistab närvi normaalset funktsioneerimist. Kaebusteks on tundlikkushäired, valu, nõrkus, aga võib esineda ka südametöö, higistamise ja sooletegevuse häireid. Kõige sagedasem polüneuropaatia põhjustaja on diabeet - umbes 2/3 diabeediga patsientidest esineb ka polüneuropaatia. Perifeerne halvatus: • Lihasjõu langus • Lihase toonuse langus • Reflekside madaldumine või kadumine • Lihaste kõhetumine Perifeerne neuropaatia, mis on tingitud aju ja seljaaju (perifeersete närvide) väliste närvide
hoida vererõhk normis (130/80 mmHg), vajadusel eridieet (valgupiirang), medikamentoosne ravi. Väljendunud neerupuudulikkuse esinemisel saab kasutada vere puhastamist jääkainetest nn kunstneeru või peritonaaldialüüsi abil. Suhkruhaigetele on võimalik teha ka neerusiirdamist. Eestis tehakse seda suuremates keskustes, Tallinnas ja Tartus. 11.3 Närvikahjustused ( diabeetiline neuropaatia) Neuropaatia on haigus, mille põhjuseks on verevarustuse ja ainevahetuse häired. Kaebusteks on tavaliselt: jalgade valu, puute-ja temperatuuritundlikkuse häired, "sipelgate jooksmine" tunne, jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired; kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki; urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus; impotentsus; madala veresuhkru ehk hüpoglükeemia tundemärkide vähenemine või kadumine. 11.4 Diabeetiline jalg
seaduslik kohtuinstants taolise kurja hävita-miseks. Kuid sellest tuleneb, et vähegi eduka võitluse jaoks ettevõtjaga ja tema kontsentreeritud jõuga peab tööline välja astuma mitte kui üksikisik, muidu ei saa juttugi olla võidust. Selge, et ametiühinguorganisatsioon võiks viia sotsiaalsete ideede tugevnemisele praktilises elus ja sellega nende ka põhjuste kõrvaldamisele, mis kutsuvad esile masside ärritusi ja sünnitavad alaliselt põhjuseid rahulolematuseks ja kaebusteks. Kui see pole praegu nii, siis suuremat osa süüst kannavad selle eest need, kes segavad ühiskondliku kurjuse kõrvalda-mist seadusandlikkuse teel. Süü lasub neil, kes kasutavad kogu oma poliitilist mõju et takistada sellist seadusandlikkust. Mida vähem kodanluse poliitikud mõistsid, või õigemini ei soovinud mõista ametiühinguorganisatsiooni tähtsust ja
Kas te oskate need nimetada? 346 24. Iiveldus, pearinglus, nõrkus Õpieesmärgid Erakorralise meditsiini tehnik: oskab nimetada iivelduse, pearingluse ja nõrkuse erinevaid põhjusi ning suudab kirjeldada nende seoseid, teab iivelduse, pearingluse ja nõrkusega kulgevate ohtlike haiguste tunnuseid ning teab kuidas neile õigesti reageerida. Üldine sissejuhatus Erakorralise meditsiini tehnikud kohtavad oma töös sageli patsiente, kelle kaebusteks on ebaselged ja ebamäärased „nõrkus“, „pearinglus“ ja „halb olla“. Kuigi kaebused ja nende nimetused võivad olla erinevad, on nendel sümptomitel tihti täiesti selge põhjus. Ebaselgetes olukordades tuleks igal juhul tõsiste haigusseisundite välistamiseks teha täiendavad uuringud. Erakorralise meditsiini tehniku jaoks on kõige keerulisem see, kuidas ohtlikud olukorrad nende paljude ebamääraste sümptomite seast välja filtreerida. Käesolev peatükk peaks andma juhised
annaabi.ee 
