2016 kevadsemester Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused II teema. Haldustegevuse õiguspärasus KOHTUPRAKTIKA (kohustuslik õppematerjal): Maa-amet, RKHKo 3-3-1-72-06; Neckman Invest, 3-3-1-44-10; Nordecon, 3-3-1-13-12, p-d 18–24; Katšan, 3-3-1-18-12, p-d 1–20; Rätsep, 3-3- 1-76-12, p-d 10–14; V. L., 3-3-1-14-13; Lilitškin, 3-3-1-34-13 3-3-1-72-06 Halduse kandja ehk avaliku-võimu kandja ehk avalik-õiguslik juriidiline isik =riik, kov, kõik kes on loodud seadusega nt rahvusooper estonia, töötukassa, advokatuur, notarite koda, kaitseliit
V ei ole tarvitanud alkoholi süstemaatiliselt. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas seejärel otsusega V relvaloa relvaseaduse (RelvS) § 36 lg 1 p 6, § 43 lg 3 p 2 ning § 44 lg-te 1 ja 6 alusel kehtetuks. Sama otsusega kohustas PPA V-d hiljemalt otsuse teatavaks tegemisele järgneval tööpäeval relvaloa, relvad ja laskemoona üle andma PPA-le ning relvad ja laskemoona alates nende üleandmise päevast hiljemalt 3 kuu jooksul võõrandama. Palun hinnake, millise haldustegevuse liigiga on PPA otsuse puhul tegemist ning hinnake selle õiguspärasust. Kas PPA-l tuli kasutada kaalutlusõigust V relvaloa kehtetuks tunnistamisel? LAHENDUS: Hüpotees:praegusel juhul minu arvates on tegemist haldusaktiga. A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Politsei- ja Piirivalveamet on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes). Antud juhul tegemist
juhul, kui käesolevas lõikes nimetatud toetuse või kuluhüvitise saaja(te)l on toetuse või kuluhüvitise maksmisele eelneva kuu viimase kuupäeva seisuga maksetähtaja ületanud võlgnevus X Vallavalitsuse või selle allasutuse ees, välja arvatud juhul kui võlgnevus on ajatatud.” Määruse § 2 lõike 1 punktis 2 on sätestatud koduse mudilase toetus ning punktis 7 õpilase sõidukompensatsioon. 6. Palun hinnake X vallavalitsuse korralduse nr 1144 õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi. LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106) Vallavalitsus on riigi haldusorgan (HMS § 8 lg 1 mõttes) ning vallavalitsust võib määratleda kui volikogu poolt moodustatud täitevorganit. Antud juhul tegemist on ka avalik-õigusliku suhtega, kuna avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab kõigepealt avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osalise poolt (antud juhul Vallavalitsus)
/.../ 2) ehitusprojektis ei ole arvestatud ehitisele esitatavaid nõudeid; 1 KAASUSE LAHENDUSKÄIK Enne kaasuse lahendamisele asumist tasub üle lugeda, millistele küsimustele on vaja vastus anda. Antud kaasuses on esitatud kaks küsimust: neist esimene puudutab menetlusnõudeid, mis on osa haldustegevuse formaalse õiguspärasuse temaatikast (vt skeemi: punkt B.I.2.) ning teine küsimus on esitatud haldustegevuse sisulise õiguspärasuse kohta (vt skeemi: punkt B.II.). Kuigi antud kaasuses ei ole küsitud, millise haldustegevuse liigiga on tegemist (vt skeemi: punkt A), tuleb kõigepealt ka sellele küsimusele vastata, sest erinevatele haldustegevuse liikidele kehtivad erinevad nõuded (vrdl nt HMS 4. ptk ja 8. ptk)
Haldusfunktsioon-ehk üleüldine kord/korrastatus riigis. Õigusmõistmise funktsioon ehk juristiktsiooniline funktsioon. Avalik haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus, tema esemeks on inimeste sotsiaalne kooselu. Haldus tegelebki ennekõike kogukonna elu reguleerimisega. Kogukond (küla;linna;üliõpilas) Haldus on alati orienteeritud avalikele huvidele – st, et avalikud huvid ja nende järgimine, ehk meie kõigi huvid, peavad olema haldustegevuse kandvateks põhimõteteks. Haldus on aktiivne ja tulevikkus suunatud tegevus. Halduse sisuks on alati konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks. Eksisteerib ulatuslik kontroll halduse tegevuse üle. (Riiklik järelevalve riigi poolt) Avalik haldus oma ül lahendamisel kulutab rahalisi vahendeid. Avaliku halduse ülesanded 1. Avaliku korra ja julgeoleku tagamine(ka keskkonna ja elutingimused) 2
Haldust teostatakse tavaliselt ühepoolselt nn ülemvõimuna e avalikule haldusele omase õigusharu - haldusõiguse järgi ja seega avalik- õiguslikult. Haldust võib teostada ka eraõiguslikus vormis. Avaliku halduse funktsioonid 1.Põhifunktsioonid on seotud halduse olemusega ja haldusliku mõjutamise sisuga ning jagunevad omakorda kaheks: a) üldfunktsioonideks ja b) erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on universaalsed ja omased igale haldustegevusele. Erifunktsioonid. Neis väljendub haldustegevuse eripära ehk spetsiifilised jooned. Metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jms. Üldfunktsioonideks on: a) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on informatsiooni ja teaduslike meetoditega sündmuste ja protsesside ettenägemine. Planeerimine on otsustusprotsess, mis koosneb üksikotsuste järjekorras menetlustest, mille tulemiks on vastav plaan. b) täitmine. See on organisatsiooniline tegevus, et tagada teatud haldusülesannete täitmine või elluviimine. c) kontroll
Haldustegevuse liik: Üld- või üksikregulatsioon? Robertallan Tuisk 08. november 2018 Nimi Perenimi ETTEKANDJA: Robertallan / [email protected] Tuisk / [email protected] LOREM IPSUM DOLOR SIT AMET, AD WISI AUGUE MEA Lorem ipsum dolor sit amet, ad wisi augue mea, cu idque causae eos. Nec an augue iudico soleat, ei habeo gubergren contentiones sed, per ut dico sensibus salutatus. Tritani eligendi vivendum ut vim. Tincidunt intellegat et est, pri omnis nostrum accommodare ne. His enim pericula ei. Ius tritani integre deleniti ea, an vero vocent suscipiantur sed, his latine deterruisset ad. Eam te alienum splendide consequuntur, ex copiosae vulputate temporibus has. Regulatsioon ehk reguleerimine on millegi korraldam...
asutuse või ametniku korraldusele, käskkirjale, otsusele, ettekirjutusele või õigusaktile, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusõigus jaguneb kaheks, üldosaks ja eriosaks. Haldusõiguse üldosas on käsitletud põhimõtted, mis on üldise tähtsusega, sinna alla kuuluvad näiteks haldusmenetlusseadus, asendustäitmise ja sunniraha seadus, riigivastutuse seadus ja halduskoostööseadus. Haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad, nagu ehitus seadus, politsei seadus, ülikooli seadus jne. Selle alla kuuluvad seadused, mille suhtes HMS on üldosa seaduseks. 4 2. Haldusmenetluse mõiste Haldusmenetluse mõiste on defineeritud HMS §2 lg 1: "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel
õiguskindlus, arukus jne). 3) õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses (seadused, määrused jne). Haldusõiguse süsteem haldusõigus on õigusnormide kogum, mi spetsiifilisel viisil determineerib haldustegevust, haldusmenetlust ja haldusorganistatsiooni. Jaguneb üld- ja eriosaks: 1) haldusõiguse üldosa kuulivad normid on üldise iseloomuga ja reguleerivad õigussuhteid, millel on läbiv iseloom kõigi haldustegevuse suundade jaoks. Üldossa kuuluvad normistikud, mis määratlevad nt: haldusõiguse põhiprintsiipe; halduskandjate ja haldusoragnite õigusliku seisundit; avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õigusliku seisundit; haldusmenetluse korda; haldusvatutust; halduskontrolli jne. 2) haldusõiguse eriosa normid reguleerivad teatud üksikute haldustegevuse valdkondi, traditsiooniliselt kuuluvad siis nt: ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, haridusõigus, kultuuriõigus, majandusõigus,
Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. haldusõiguse üldprintsiibid halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund haldusvastutus haldustoimingute sooritamine halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne Haldusorgan on asutus, kogu või isik, kes on seadusega volitatud täitma avaliku halduse ülesandeid. Haldusorganiks on ükskõik milline avalikke ülesandeid täitev asutus või üksikisik. Kui eraõiguslik isik täidab haldusorganile pandud avalikke ülesandeid, loetakse see eraõiguslik isik ülesannete täitmise ulatuses haldusorganiks. Haldusorgani tegevus
teostamisega; avaliku halduse kandjate kogum; riik, av-õi jur isikud, eraõ isikud, kes teostavad avalikku haldust. 2. materiaalses ehk sisulises mõttes haldustegevus (riikliku tegevuse liik), mida teostavad avaliku halduse kandjad ja nende organid. 3. formaalses mõttes haldusekandjate kogu tegevus, vaatamata selle materiaalsele sisule (peale materiaalselt mõistetud haldustegevuse ka teised riikliku tegevuse liigid). Riikliku tegevuse liigid: 1. legislatiivfunktsioon õigusnormide andmine parlament. 2. eksekutiivfunktioon õigusnormide rakendamine ja täideviimine halduskandjad koos oma haldusorganitega. Rakendamine jaguneb valitsemiseks (halduspoliitika väljatöötamine) ja halduseks (algab ministeeriumidest, ametid, inspektsioonid). Realiseerub eelarves, seadusandluses; tegeleb valitsus.
demokraatia põhimõte - legitimatsioon (rahvas valib, teeb ja toimetab) - legitimatsioon ei ole tähtajatu, pidevalt käib selle uuendamine - enamuse õigus otsustada - avaliku halduse teostamine on piiritletud põhiseaduse ja seaduste raamidega (§ 3 võimu teostatakse PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) - kodanike arvamusega arvestamine (nende vahetu mõju haldusotsustuste tegemisel). Rahvahääletused, küsitlused ja algatused. - informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta (§ 44) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 14 õiguspärasuse põhimõte - seaduslikkus ehk legaalsus ehk seaduse prioriteedi põhimõte - seadusliku aluse ehk seaduse reservatsiooni põhimõte - egaalsus ehk võrdsuse põhimõte 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 15 5 16.03.2010
Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus. MINISTREERIUMITE MOODUSTAMINE Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Kui minister ei saa
suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele
Asja menetlev haldusorgan peab tegutsemisvõimaluste seast välja valima sellised, mis on muudest variantidest lihtsamad ja eesmärgi saavutamist kiirendavad ning säästlikud. Et hea halduse põhimõte on Eesti õiguskorras veel suhteliselt uus, siis ei ole sel alal veel märkimisväärset kohtupraktikat, ent Riigikohus on siiski mõningates lahendites hea haldustava põhimõtet täpsustanud. Üldise suundumuse kohaselt on ka halduskohtud hakanud oma otsuseid põhjendades ja haldustegevuse eesmärke seades üha rohkem kasutama hea halduse ehk hea haldustava mõistet. 2.5. Uurimispõhimõte ja selle rakendamine Erinevalt tsiviilkohtumenetlusest tuntud põhimõttele, mille kohaselt menetlusosalised "suunavad" menetluse tulemust omal algatusel tõendeid esitades, kehtibhaldusmenetluses nagu halduskohtumenetluseski uurimispõhimõte haldusorganil lasub kohustus omal algatusel
keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus (igal eriosa valdkonnal on samuti oma üldosa) Üldosaon: Halduskorraldusõigus Haldusmenetlusõigus Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks. Materiaalõigus sätestab haldusõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise alused ning nõuded haldustegevuse sisulisele õiguspärasusele. Haldusmenetlusõigus sätestab nõuded menetlusele ja haldustegevuse vormile. Halduse välisõigus ja siseõigus Välisõigusreguleerib riigi ja teiste halduse kandjate ning halduseväliste isikute (eraisikute) vahelisi õigussuhteid. Siseõigusreguleerib avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui halduse kandjate siseseid õigussuhteid. Haldusõiguse üldosa mõiste ja struktuur
2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli;
Common law maad seevastu keskenduvad inimesele: millist mõju avaldab talle kogu haldustegevus. Isikut tuleb kaitsta mitte üksnes sisuliselt valede otsuste eest, vaid ka ebaõiglase menetluse eest. Menetluslik korrektsus ja õiglus ei ole mitte üksnes tõhusa halduse kõrvalprodukt, vaid eesmärk omaette (Parrest 2006: 24). 2 1. Õiguslik areng Euroopa Liidus peetakse väljendi ,,hea haldus" all silmas head haldusmenetlust, mitte haldustegevuse aluseks oleva materiaalõiguse õiget kohaldamist. Seejuures defineeritakse hea halduse mõistet negatiivselt, s.t väärhalduse või haldusomavoli kaudu, mis võeti kasutusele Maastrichti lepinguga Euroopa ombudsman'i institutsiooni loomisel ja mille sisustas esimene Euroopa ombudsman J. Söderman oma 1997. aasta aruandes: ,,Väärhaldusega on tegu juhul, kui haldusorgan ei käitu talle kohustusliku reegli või printsiibi kohaselt." (Parrest 2006:25)
Eesti valitsus- toimuvad valimised. Kui valitsus on tagasi astunud, siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaminister nimetab ministrid. Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond. Ülesanded: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; ) korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu
sanktsioneerimine või summi kasutamine nt ehitusjärelevalve poolt ebaseaduslike ehitise lammutamise ettekirjutuse tehemine või kauplemisloa kehtetuks tunnistamine. Asutuse ja kodaniku suhtlemine on reeglina vormivaba: nii isik kui ka asutus võivad üksteise poole pöörduda nii suuliselt, kirjalikult jui ka sidevahendide abil. 2.2 Haldusmenetluse seaduse sünd Haldusmenetluse seaduse juured Eestis ulatuvad tagasi Esimese Maailmasõja eelsesse aega. Vajadus haldustegevuse õldiste aluste määratlemiseks ning riigi ja kohalike omavalitsuste tegevusjooniste üthlustamiseks tekkis juba vahetult pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist. Eesti Vabariigi esimene haldusmenetlust üldseadusena reguleeriv seadus administratiivnemenetluse seadus. Kokkuvõtvalt võib märkida, et vaatamata haldusõiguse üldosa väljatöötamise läpetamisele ei saa haldusmenetlust lugeda lõplikult välja kujunenuks, sest haldusõigus on pidevalt arenev nähtus. 2
konkreetset elluviimist, täitmist, tal võib olla ka teatud suunitluslik funktsioon. 2. täitmine. Siia kuulub kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud teatud ülesande elluviimisele. See eeldab vastava organisatsioonilise struktuuri formeerimist, töötajate kohalemääramist, nende omavaheliste funktsioonide määratlemist, juhtimist ning reguleerimist. 3. halduse kontroll -avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele
Haldusõigus (OIAO.05.039) 2011 kevadsemester, AÜ Haldusõiguse põhikursuse seminaride kaasused I teema. Haldustegevuse liigid KOHTUPRAKTIKA: OÜ Ex Plenti, RKHK 3-3-1-64-03; M. S., RKHK 3-3-1-31-06; Kalda, RKHK 3-3-1-95-07; Annuk, 3-3-1-7-10; Laikum, 3-3-1-38-10 KAASUSED Ülesanne: Andke hinnang, millise haldustegevuse liigiga on tegemist. Seminaris tuleb oma seisukohta suuliselt põhjendada. 1. Tartu Linnavalitsus otsustab anda AS-le Kodumaja ehitusloa elamu ehitamiseks Näituse tänavale. ?tegemist on kov organiga, ehitusluba üksikregulatsioon, haldusakt?
peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus. 5 2.2Ministreeriumite moodustamine Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister
sisu anda. Nagu näiteks otsene hädaoht või hea maine. Nende mõistete puhul sõltub sisu konkreetsetest asjaoludest. Haldusorganil on kohustus kasutada ära kaalutlusõigust seadusega ettenähtud olukordades. Lisaks vastutab haldusorgan selle õiguse seaduspärase teostamise eest. Haldusmenetluse seaduse § 54 ütleb, et haldusakti õiguspärasuse eeldus on kaalutlusvigade puudumine. 5 2.4 Vormivabadus ja eesmärgipärasus Haldustegevuse eesmärk ei tohi jääda täitmata puudulike haldusmenetluse vorminõuete täitmise tõttu. Haldusmenetluse § 5 sätestab menetlustoimingu vorm tuleb haldusorganil määrata kaalutlusõiguse alusel juhul, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Siiski on paljud haldusmenetluse üksikasjad kindlaks määratud. Kindlaks on määratud näiteks taotluse esitamise vorm. Haldusorganil tuleb arvesse võttes menetluse ulatust ja eesmärki ning õiguse
2) sotsiaalriigi printsiibi järgimine (riik ei tohi kodanikku hätta jätta) 3) demokraatia printsiip (kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas) 4) õiguspärasuse printsiip (riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel) Haldusõiguse süsteem - eristatakse haldusõiguse üldosa ja eriosa. Üldosas need mõisted ja printsiibid, mis on põhimõttelise tähtsusega ja eriosa normid reguleerivad mingit haldustegevuse konkreetset valdkonda (hariduse normid, lennunduse normid, ehituse normid, politseitegevuse normid) Haldusõigusnorm - haldusõigusnorm on abstraktne ja üldkohustuslik käitumisreegel, mille esemeks on haldusõigussuhe (Haldusõigussuhtes eksisteerib haldusõigus norm ja tal on abstraktne sisu). Haldusõigusnormi struktuur: (mõtteline jaotus) (elemendid) 1) hüpotees - sisaldab juriidilisi fakte/elulisi asjaolusid. Võib olla absoluutselt või ka
ka sattuda vastuollu. Prioriteedi peavad saavutama avalikud huvid. Mõnel juhul on põhiseadus üksikisiku huvid tõstnud avaliku huvide järgu – NT PS § 28 – tervise kaitse. Haldusorganid peavad tagama põhiõiguste realiseerimise. Seadusandja ei ole vaba otsustama vaid peab lähtuma põhiseadusest. Avalikud huvid tulenevad seadustest (PS, muud seadused). 3) Haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise osa haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, rakendamine. See kõik eeldab dünaamilist ja 2 aktiivset tegevust. Oma olemuselt ei ole seaduste regulatsioonid suunatud vaid tänapäeva, vaid ka tulevikku. Need sisaldavad kui teatud plaani, tegevuskava teatud eesmärgi saavutamiseks. 4) Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite
menetlusest 2. demokraatia põhimõte toetab printsiipi, et igaühel peab olema võimalik kaasa rääkida tehtavate otsuste kujundamisel, esitada sealjuures vajadusel omapoolseid seisukohti ning vastuväiteid 3. haldusakti õigusliku aluse esiletõstmist toetab seaduslikkulse printsiip 4. halduse tegevus on põhimõtteliselt avalik ja isikul on õigus saada informatsiooni teda riivava haldustegevuse põhjuste kohta. Põhjenduse sisu Nõudeid haldusakti põhjenduse sisule kirjeldab haldusmenetluse seadus küllaltki üldiselt. Mõningane täpsustamine on võimalik eriseaduste abil. Probleem peitub siin selles, et nõudeid sisule ja ulatusele on üldnormidena raske kindlaks määrata, sest need sõltuvad väga suures osas konkreetse juhtumi asjaoludest, vastava õigusvaldkonna eripärast ning otsuse tegemise aluseks olnud põhjustest
24 Aga kuidas on õigustatud näiteks raamatukogu külastaja tellimusel tehtud koopia tegemine mõnest kogusse kuuluvast teosest? AutÕS § 20 lg 3 sätestab, et külastajal kui füüsilisel isikul on õigus tellida arhiivilt, muuseumilt või raamatukogult koopia tegemist juhul kui koopia tegemine ei kanna endas ärilisi eesmärke. Koopia tegemisele tehtavaid kulutusi ei saa võtta ärilise eesmärgina näiteks paberi ostmiseks tehtavad kulutused. · Teose vaba kasutamine haldustegevuse või õigusmõistmise käigus, sotsiaalsetel ja kultuurilistel eesmärkidel Ilma autoritasu maksmata võib autoriõiguse seaduse kohaselt teost reprodutseerida haldustegevuse ja õigusmõistmise käigus ning avaliku julgeoleku tagamise eesmärgil. 25 Teosest võib teha koopia siis kui riigi- ja kohaliku omavalitsuse seadusest tulenevate otseste ülesannete täitmiseks, kohtu ja politsei poolt õigusmõistmise, tõendite kogumise või tagamise käigus.
haldustegevust) ning seejuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerumine. Väga tuntud on ka F. Werneri määratlus: haldusõigus on konkretiseeritud konstitutsiooniõigus. Pikemalt vt K. Merusk. Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS;
Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks ja elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Haldustegevuse üle peab olemas olema ulatuslik kontroll. Internne kontroll kontrolliorganid haldusorgani enese sees. Eksternne kontroll asub väljaspool haldusorganit. Eksternset kontrolli teostab halduskohus. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. 6 §3 Avaliku halduse ülesanded
Põhifunktsioonid üldfunktsioonid prognoosimine/planeerimine täitmine kontroll erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel teatud sündmuste ja protsesside ettenägemist. Planeerimine on otsustusprotsess, mile tulemuseks on vastav plaan. Täitmine. Kogu organisatisooniline tegevus, mis on suunatud vastavate ülesannete täitmisele. Vajalik on teha stuktuur, leida ametnikud (pädevused, omavahelised funktsioonid ametijuhend)
Determineeritud seotus tähendab, et õigusnorm täpselt kirjutab ette, mida haldusametnik võib teha või ei tohi teha. Diskretsioonihalduses on haldusorganitele antud iseotsustamise õigus. Seadusvaba haldustegevus – ei ole otseselt determineeritud õigusega. Võib toimida iseotsustades. Haldusõigus Haldusõiguse mõiste Haldusõigus on õigusnormide kogu, mis kehtib spetsiifilisel viisil haldustegevuse, haldusmenetluse ja halduskorralduse jaoks ning reguleerib isikute ja halduse vahelisi suhteid. Haldusõiguse poliitiline funktsioon on isiku ja kogu ühiskonna kaitse avaliku võimu võimalike kuritarvituste eest. Avaliku võimu teostamisel kehtib printsiip: teha võib ainult seda, mis on lubatud. Avaliku õiguse eristamise vajalikkus – haldusõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusmenetluse seaduse rakendamine – seadus reguleerib haldusorgani tegevust määruse või
haldusorgan ei lange kokku. Järgnevalt toimub konkreetne sunnivahendi rakendamine Viimaseks menetluslikuks sammuks on asendustäitmise kulude ja sunniraha sissenõudmine. Sissenõudmine toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras nagu kohtuotsusest tulenev rahaline nõue, kus võlgnikuks on adressaat ja sissenõudjaks sunnivahendit rakendanud haldusorgan Halduskontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi (õiguspärasus, otstarbekus) kindlaks tegemine ja vajadusel selle parandamine. Halduse kontroll kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Halduse kontrollil on mitu eesmärki 1) haldusväliste isikute huvist lähtuvalt on eesmärgiks: a. kaitse halduse omavoli ja õiguste rikkumise eest; b. maksumaksja panuse ökonoomne ja õiguspärane kasutamine ning 2) halduse huvist lähtuvalt on eesmärgiks: a
Integreerumine EL tingib liigitamist siseriiklikuks, välismaiseks, EL ja rv-ks KOV õ-ks. Piiritlemine OVkorraldusõ ja riigiõ: sarnanevad reguleerimisobjektilt, sest nende mõlema keskpunktis asuvad organite struktuur, ülesannete sfäär ja õiguslik staatus. KOV korralduse alust regul PS-s ja konstitutsioonilistes seadustes. Riigiõ mõj OVkorraldusõ-t. see on konkretiseeritud riigiõigus. K T KOV õ ja haldusõ: KOV õ kuulub HÕ eriossa, sest normib üksnes ühte haldustegevuse valdkonda – KOV üksuste haldust. Tihe seos teiste HÕ-e eriosa valdkondadega (nt korrakaitseõ, kkõ, ehitusõ), sest nendes valdkondades teostavad KOV üksused arvukaid materiaalseid f-ne. Kuna KOV õ-e tuumaks korraldusõ, siis OVkorraldusõ-l, majandusõ-l, finantsõ-l kokkupuuted HÕ üldosaga, eriti halduskorralduse ja -menetlusõ-ga. KITSAM TÄHENDUS KOV õ laiemas tähenduses: KOV üksused võivad III isikute suhtes kasutada ka eraõiguslikke vahendid (nn valikuvabaduse prints)
Halduse sisuks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ning kindlaksmääratud plaanide teostamiseks ja elluviimiseks. Halduse sisuks on ka selliste ülesannete täitmine, mis ei ole otseselt seaduses antud. See hoiab ära halduse liiga passiivseks muutumise tingituna seadusandluse aeglasest protsessist. Halduse põhiülesandeks on konkreetsete abinõude rakendamine üksikjuhtumite reguleerimiseks ja plaanide teostamiseks. Haldustegevuse üle peab olemas olema ulatuslik kontroll. Internne kontroll kontrolliorganid haldusorgani enese sees. Eksternne kontroll asub väljaspool haldusorganit. Eksternset kontrolli teostab halduskohus. Haldusülesannete täitmiseks kasutatakse riigivõimu vahendeid. Avalik haldus eeldab võimuvolituste olemasolu. §3 Avaliku halduse ülesanded - avaliku korra ja julgeoleku tagamine (nt politsei, liikluse korraldamine)
1) sissejuhatus; 2) eelnõu sisu; 3) eelnõu võrdlev analüüs; 4) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; 5) määruse mõjud; 6) määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud; 7) määruse jõustumine; 8) eelnõu kooskõlastamine. 44. Määrusandluse õiguspärasuse põhimõtted Haldusorganile määrusandlusõiguse andmise eesmärk on vähendada seadusandja koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine üle haldusorganile. See tagab paindliku haldustegevuse ning väldib seaduse koormamist üksikregulatsioonidega. 45. Põhiseaduslik seadus ja lihtseadus. PS 1)kodakondsuse seadus; 2) Riigikogu valimise seadus; 3) Vabariigi Presidendi valimise seadus; 4) kohaliku omavalitsuse valimise seadus; 5) rahvahääletuse seadus; 6) Riigikogu kodukorra seadus ja Riigikogu töökorra seadus; 7) Vabariigi Presidendi ja Riigikogu liikmete tasu seadus; 8) Vabariigi Valitsuse seadus;
liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale. Ministeeriumide moodustamine Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub
Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Koosneb avaliku halduse kandjatest, haldusorganitest jt. haldusinstitutsioonidest. Avaliku halduse kandjaks võib olla riik või mõni muu avaliku võimu kandja, näiteks kohalik omavalitsus. Avaliku halduse tunnused: I. Lähtutakse avalikust huvist „enamuse arvamus“ II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusülesannete täitmisel Avaliku halduse ülesanded: I. Juhtida ja arendada kultuuri, majandust ja sotsiaalvaldkonda II. Avaliku korra, julgeoleku ning personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks III. Toetada üksikisikut IV. Kindlustada riigi rahalised vahendid Avaliku halduse funktsioonid: 1) Prognoosimine ja planeerimine 2) Täitmine 3) Kontroll
Millised on haldusakti funktsioonid? töövahenditega. o Reguleerib 29. Mis on haldusõigus? Kuidas ta jaguneb? o Lõpetab haldusmenetluse Õigusnormide kogum, nii kirjutatud kui kirjutamata normid, mis kehtivad haldustegevuse suhtes. o Annab õiguse esitada õiguskaitsevahendeid Üldosa: põhireeglid, ei ole kodifitseeritud ühtseks seadustikuks: HMS, AtSS, RVS, HKS o Haldustäite funktsioon
asjaajamist. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumite moodustamine 11 Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev- korraldav tegevus). Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu
Ilma prognoosimiseta pole võimalik riiki juhtida, nt majandusministeerium peab prognoosima nt majanduselu käiku 10 aasta pärast. ii. Täitmine kogu organisatsiooniline tegevus, mis on suunatud konkreetse ülesande elluviimiseks. Eeldab organisatsioonilise struktuuri formeerimist, juhtimist, töötajatekohtadele määramist jne. iii. Kontroll eesmärgiks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlaks tegemine. Selles tähenduses omab tagasiside funktsiooni. Annab teavet operatiivsusest, 6 b. Erifunktsioonid väljenduvad vastavad haldustegevuse erisused. Nt majandusministeeriumil on oma erilised funktsioonid 2. Abistavad funktsioonid - pole otseselt seotud haldusliku mõjutamisega
omavalitsuste õigustloovate aktide Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 1 Ajalooliselt on õiguskantslerit peetud nii täitevvõimu institutsiooniks kui ka seadusandliku võimu osaks. Tänapäeval peetakse õiguskantslerit sõltumatuks institutsiooniks, kuigi tema tegevuses võib leida sarnasusi nii seadusandliku-, täidesaatva- kui ka kohtuvõimuga. Seadusandliku võimu funktsioonidest on tal kontrollifunktsioon, täidesaatvast võimust on talle omistatud järelevalve haldustegevuse üle ning kohtuvõimuga sarnaselt on õiguskantsler täiesti sõltumatu oma tegevuses.2 Õiguskantsleri institutsioon on loodud Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi “PS”), kuid institutsiooni täpsem funktsiooni ja pädevust reguleerib õiguskantsleri seadus3. Õiguskantsleri seadus annab ka detailse loetelu õiguskantsleri mitmekülgsetest funktsioonidest, milleks on: 1) seaduste muutmise, uute seaduste vastuvõtmise ja riigiasutuste töö kohta ettepanekute
Avaliku huvi saab mõõta valimistega (osalusprotsent). Teema 2. Avalik võim ja avalik haldus 5. Avaliku halduse mõiste, tunnused, ülesanded ja funktsioonid Avalik halduse mõiste õpetus riigi täidesaatev võimust, on riik oma igapäevastes toimingutes, klassikaline juhtimistegevus 6 Avaliku halduse tunnused: (4) LT-UR I. Lähtutakse avalikust huvist (,,enamuse arvamus", erahuvide ühisosa) II. Tegevus on tulevikku suunatud ja sotsiaalselt kujundav III. Ulatuslik kontroll haldustegevuse üle IV. Riigivõimu vahendite kasutamine haldusül-ide täitmisel Avaliku halduse ülesanded: (4) JATK I. Juhtida ja arendada kultuuri, majandust ja sotsiaalvaldkonda II. Avaliku korra, julgeoleku ning personali ja vahendite tagamine haldusül-ide täitmiseks III. Toetada üksikisikut IV. Kindlustada riigi rahalised vahendid Avaliku halduse funktsioonid: (3) PTK 1) Prognoosimine ja planeerimine 2) Täitmine 3) Kontroll 6. Avaliku halduse põhimudelid
1) mitteelektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks; 2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina õppe või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke; 3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele. NB! Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kollektiivse esindamise organisatsioon (1) Autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Halduskontroll MÕISTE: Halduse kontroll on avaliku halduse üle teostatav järelevalve, mille eesmärk on haldustegevuse kvaliteedi kindlakstegemine ja vajadusel selle parandamine ning mis kujutab endast erinevate vormide ja institutsioonide ning meetodite kogumit. Liigitatakse: 1. internne ehk sisemine kontroll, mida teostavad halduse enda asutused ja ametnikud. Sellise kontrolli võib omakorda jaotada: - teenistuslikuks järelevalveks; - riiklikuks järelevalveks ja - enesekontrolliks. 2. eksternne ehk väline kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad asutused ja isikud
valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega. 23. Millised on Kohaliku Omavalitsuse üksused ja nende volituste tähtaeg? Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. (Perioodi võib lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.)
teostavate organite moodustamist ja funktsioneerimist ning sealjuures tekkinud suhteid eesmärgiga tagada avalike huvide realiseerimine. Haldusõiguse süsteem: Üldosa: näit. · haldusõiguse üldprintsiibid · halduskandjate ja haldusorganite õiguslik seisund · avaliku teenistuse ja avalike teenistujate õiguslik seisund · haldusvastutus · haldustoimingute sooritamine · halduskontroll jne. Eriosa: teatud üksikud haldustegevuse valdkonnad. Näit. ehitusõigus, maanteeõigus, lennundusõigus, liiklusõigus jne. 42. Avaliku halduse organisatsioon. 43. Avaliku halduse kandjad. Avaliku halduse kandja on õigussubjekt, kellele õiguskorra poolt on antud teatud hulk õigusi ja peale pandud kohustused avaliku halduse teostamisel. Iga iseseisev avaliku halduse kandja on samaaegselt ka avalik-õiguslik juriidiline isik.
Esimees esindab advokatuuri kõigis õigustoimingutes ning korraldab juhatuse tööd ja juhatab juhatuse istungeid. Esimees sõlmib advokatuuri nimel lepinguid ja teeb advokatuuri nimel tehinguid vastavalt seadusele ja kodukorrale,esindab advokatuuri kui tööandjat, annab käskkirju, mis on advokatuuri liikmetele täitmiseks kohustuslikud, kehtestab advokatuuri asjaajamise korra, tagab üldkogu ja juhatuse otsuste täitmise, tagab advokatuuri haldustegevuse kaasaegse ja otstarbeka korralduse. Esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid aseesimees. Juhatus on advokatuuri alaliselt tegutsev juhtorgan. Juhatuses on vähemalt seitse liiget. Juhatuse liige ei või kuuluda revisjonikomisjoni, aukohtusse ega kutsesobivuskomisjoni. Juhatus võtab otsuseid vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Istungil mitteosalev juhatuse liige võib hääletada sidevahendi vahendusel, mille kohta tehakse protokolli märge
Siin võib välja tuua ka selle dialektilise seose teise aspekti: riik kaitseb üksikisiku põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kuigi need on näiteks teatud inimkogumi huvidega (üldiste huvidega) vastuolus. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus; 3) haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise osa haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, seaduste rakendamine, mis eeldab dünaamilist ja aktiivset tegutsemist. Haldus ei piirdu aga üksnes konkreetsete seaduste täitmisega, vaid tema sisuks on ka nende ülesannete elluviimine, mis otseselt ei ole 7 seadusega kindlaks määratud. See puudutab tegevust, mida A.T. Kliimann nimetab materiaalseks ehk faktiliseks tegevuseks. Oma kodanike heaolu huvides ehitab riik koole, teadus- ja kultuuriasutusi, haiglaid, teid, sildu jne
Siin võib välja tuua ka selle dialektilise seose teise aspekti: riik kaitseb üksikisiku põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi, kuigi need on näiteks teatud inimkogumi huvidega (üldiste huvidega) vastuolus. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus; 3) haldus on eelkõige aktiivne, tulevikku suunatud tegevus. Olulise osa haldustegevuse sisust moodustab seaduste täitmine, seaduste rakendamine, mis eeldab dünaamilist ja aktiivset tegutsemist. Haldus ei piirdu aga üksnes konkreetsete seaduste täitmisega, vaid tema sisuks on ka nende ülesannete elluviimine, mis otseselt ei ole 7 seadusega kindlaks määratud. See puudutab tegevust, mida A.T. Kliimann nimetab materiaalseks ehk faktiliseks tegevuseks. Oma kodanike heaolu huvides ehitab riik koole, teadus- ja kultuuriasutusi, haiglaid, teid, sildu jne
annaabi.ee 
