Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded (0)

TALLINNA ÜLIKOOL
Õigusakadeemia
Õigusteaduskond

Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded
Referaat
Õppejõud: Kalle Liiv
Koostaja : Anna Vinogradova
Tallinn 2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
Vabariigi Valitsus 4
Valitsuse moodustamine 4
Ministreeriumid 6
Ministreeriumite moodustamine 6
Eesti Vabariigi ministrid : 7
Vabariigi Valitsuse funktsioonid 8
§ 87. Vabariigi Valitsus: 8
Poliitilise juhtimise funktsioon 8
Haldusfunktsioon 9
Kokkuvõtte 10
Kasutatud allikad 11

Sissejuhatus

Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid . Ministri kinnitab ametisse president . Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei , mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine – valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär.

Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses.

Valitsuse moodustamine

Kui valitsus on tagasi astunud , siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima . Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri.
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl.
Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale.

Ministreeriumid

Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus.

Ministreeriumite moodustamine

Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid . Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega.
Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi.

Eesti Vabariigi ministrid:

• peaminister –  Taavi Rõivas;
  
• haridus - ja teadusminister –  Jevgeni Ossinovski;
  
• justiitsminister – Andres Anvelt ;
  
• kaitseminister – Sven Mikser;
  
• keskkonnaminister – Keit Pentus-Rosimannus;
  
• kultuuriminister –  Urve Tiidus ;
  
• majandus- ja kommunikatsiooniminister; – Urve Palo;
  
• põllumajandusminister – Andres Anvelt;
  
• rahandusminister – Jürgen Ligi;
  
• sise- ja regionaalminister –  Hanno Pevkur;
  
• sotsiaalminister  – Helmen Kütt;
  
• välisminister – Urmas Paet ;
  
• minister (väliskaubandus- ja ettevõtlusminister) - Anne Sulling
  
• minister (Eesti tervise- ja tööminister) - Urmas Kruuse
  

Vabariigi Valitsuse funktsioonid

§ 87. Vabariigi Valitsus:

-viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
-suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
-korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
-esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja
denonseerimiseks välislepinguid;
-koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab
riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
-annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
-korraldab suhtlemist teiste riikidega;
-kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
-täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
Vabariigi Valitsuse funktsioonid võib jaotada kaheks: pollitilise riigijuhtimise ning administreerimise funktsioonideks.

Poliitilise juhtimise funktsioon

Põhiseaduses kasutatud väljend „täidesaatmine“ viitab otseselt seaduste tätmisele. Poliitilise riigijuhtimise funktsioon väljendub esiteks poliitika elluviimises (§87 p 4). Elluviimisega saab poliitikat oluliselt mõjutada. Teiseks on Vabariigi Valitsuse ülesandeks poliitika kujundamine. Põhiseaduse sõnastuse kohaselt ei ole Vabariigi Valitsusel pealtnäha sellist funktsiooni. Siiski on kogu maaiimas poliitika alternatiivide analüüsi ning väljatöötamise ülesanne traditsiooniliselt täidesaatval võimul. Põhiseaduses väljendub poliitika väljatöötamise funktsioon vähemalt kahel moel:

• seadusalgatus (§87 p 4). Seaduste ettevalmistamine ongi ellkõige valitsuse ülesanne, sest Vabariigi Valitsusel on kasutada aparaat , mis Riigikogul puudub. Eelnõude ettevalmistamisega mõjutatakse aga seadusandlust põhjapanevalt. Riiklik poliitika kajastubki eelkõige seadustes ;
  
• riigieelarve eelnõu koostamine (§87 p 5). Riigieelarve koostamine on seatud üldise seadusandliku funktsiooniga, kuid eelarve kui ühe kõige poliitilisema dokumendi koostamine näitab selgelt Vabariigi Valitsuse poliitilist rolli.
  

Poliitilist võimutäiust Vabariigi Valitsusel ei ole, otsused peab tulenevalt demokraatlikust olulisuse printsiibist kinnitama Riigikogu. See, et Vabariigi Valitsusel otsuste lõpliku langetamise õigust pole, ei tähenda siiski seda, et tema mõjujõud poliitiliste otsuste langetamisel väike oleks. Kuna Vabariigi Valitsus on paika pandud Riigikogu enamuse poolt, on tõenäoline, et Riigikogu kiidab suurema osa Vabariigi Valitsuse ettepanekutest heaks.

Haldusfunktsioon

Administreerimisel on põhiseaduslikud ülesanded sätestatud §87 punktides 2, 3, 6, 7 ja 8. Nende punktide kohaselt Vabariigi Valitsus suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust, korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, korraldab suhtlemist teiste riikidega ning reageerib loodusõnnetustele ja katastroofidele. Kuna Vabariigi Valitsus on kollegiaalorgan, kuhu kuuluvad poliitikud , pole otseste administratiivküsimuste lahendamine siiski tema üleasanne. Administreerimisfunktsiooni täidavad enamasti ministeeriumid oma valitsemisala piires. Vabariigi Valitsusel on täita eelkõige jagaja ja järelevalvaja roll.

Kokkuvõtte

Vabariigi Valitsuse õigused kindlaks määratud põhiseaduses. Valitsuse ülesandeks on valitseda e. realiseerida riigi sise- ja välispoliitikat. Täidesaatva võimu asjaajamise korrashoidmiseks on valitsuse juures riigikantselei, mida juhib riigisekretär. Kantsler on oma valitsemisalas ministri järel tähtsuselt teine ametisik, kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumi igapäevast
asjaajamist. Valitsuse moodustamine võib aset leida:
1) pärast Riigikogu valimist, mille järel on eelmine valitsus oma volitused maha pannud .
2) pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile.

Kasutatud allikad

www.eesti.ee/est/riik/vabariigi_valitsus

www. riigiteataja .ee

Taavi Annus „Riigiõigus“ (2006)