Parlamentarism (0)

Parlamentarism -rahvas valib parlamendi. Parlament valib presidendi. Riigipeal eelkõige esindusfunktsioonid. Valitsuse koosseis sõltub parlamandi toetusest . Uus valitsus astub ametisse peale parlamendivalimisi. Parlamentaarse riigikorralduse puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastatikus sõltuvuses. Inglismaa, eesti, saksamaa, šveits, iirimaa . Presidentalism-rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. Riigipea täidab nii riigi esindaja kui ka valitsusjuhi ülesandeid. president komplekteerib valitsuse oma äranägemise järgi. Uus valitsus astub ametisse peale presidendivalimisi. Presidentaalse riigikorralduse puhul on president tihedamalt seotud täidesaatva võimuga.Võimuharude autonoomia on teiste demokraatia vormidega suurim. USA, egiptus , gruusia, mehhiko , argentiina. Poolpresidentalism -rahvas valib parlamendi. Rahvas valib presidendi. President vastutab välis-kaitse ja meediapoliitika eest, peaminister aga sotsiaal ning majandusküsimuste eest. Parlmendivalimised ei mõjuta valitsuse kooseisu otseselt. Poolpresidentaalse riigikorralduse puhul on president seotud tugevamini täidesaatva võimuga. Seadusandliku ja täidesaatva võimu autonoomia teineteise suhtes on küllaltki suur.prantsusmaa, island , portugal, leedu, venemaa. Ühe – ja kahekohalisus Kuigi üldine arengutendents soosib ühekojalisi parlamente, on tänapäeval ligi pooled parlamentidest kahekojalised. Euroopas koosneb kahest kojas näiteks Suurbritannia , Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tšehhi , Norra, Poole ja Venemaa parlament. Ühekojalisus on iseloomulik Skandinaaviale ( v.a Norra) ja Balti riikidele.Sageli nimetatakse kodasid ülem- ja alamkojaks, kuigi see ei tähenda, et ülemkoda oleks tähtsam või mõjukam kui alamkoda . Pigem on see vastupidu – riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega . Seaduse järgi on kojad võrdsed, mis tähendab, et õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud. Kodade erinevused: *komplekteerimise viis *töövaldkondade jaotus. Alamkoda moodustatakse kõikides riikides otseste üldvalimiste teel. Kujunenud, et olulised poliitilise otsused vaieldakse ja sõnastatakse alamkojas .Ülemkoda-2 erinevat põhimõtet.I juhul, nt UK-s, kujutab ülemkoda endast seisuslikku esindusorganit.valimisi ei korraldata, eluaegne õigus osaleda parlamendi töös saadakse päritud või omandatud tiitliga. UK parlamendi Lordide kojas 1200 aadlitiiti kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. II juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus , seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve.Venemaa föderatsioonikoda, Prantsusmaa ja USA senat . Ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus - Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid ,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusga. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu . Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks. Üks isik võib olla Vabariigi Presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Vabariigi President peab olema sõltumatu ametialaselt kui ka erakonnapoliitiliselt. ülesanded:1) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises;2) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud diplomaatiliste esindajate volikirjad ; 3) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised) 4.kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu 5.kuulutab välja seadused 6) ) algatab põhiseaduse muutmist 7)määrab peaministrikandidaadi. Kohtusüsteem - kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu võimu kõrval 3 võim. Kohtuvõim on sõltumatu võim.KOLMEASTMELINE VÕIM-viimane aste- maakohtud (harju, viru, pärnu, tartu) ja halduskohtud (TLn, tartu, pärnu, jõhvi), teine aste-ringkonnakohtud(tln, tartu)arutavad kaebusi esimeses astmes theud otsuste peale.esimene aste- riigikohus Tartus.RIIGIKOHUS-19 kõrgemat kohtunikku. Riigikohu esimees-Märt Rask . Riigikohus arutab kassatsioonikaebusi-asi võetakse menetlusse, kui selle menetlemist nõuab vähemalt 1 riigikohtunik. Põhiseaduslikkuse järelvalve . RINGKONNAKOHUS -toimub asjade läbivaatamine, kohust ei toimu.3 kohtunikku otsustavad. Selle asjaga tegeleb eestis 46 kohtunikku. Ringkonnakohus peab jälgima maakohtude otususeid. MAAKOHTUS-arutatakse tsiviil-kirimaal-ja väärteoasju. Süüdistaja -prokuör. hageja -kes süüdistuse esitab kostja -kelle vastu süüdistus esitatakse. Maakohtute juurde kuuluvad-kinnistuosakonnad(maa, maja kinnisturaamat, abieluvararegister)-registriosakond ( äriregister , MTÜ register , laevakinnisturaamat- kriminaalhooldusosakond -vangid(järelvalve) USA KOHUS-kogu kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Kohtnikes nähakse kodanike kaitsjat. Pole konstitutsioonikohust. Kohtunikkond moodustatakse valimiste teel. Kohtunikul ei pea tinigimata olema juriilidst haridust.EUROOPA KOHUS-kohutnikes nähakse valitseva režiimi kaitsjat.on konstitusioonikohus, mille ülesandeks on põhiseaduslikku järelvalve. Kohtunikul peab olema õigusalane ülikooliharidus.Kohtunikud nimetab ametisse valitsus.MITMEHARULINE SPETSIALISEERITUD KOHTUSÜSTEEM. kriminaal -tsiviilkohtud, halduskohtud.kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda.
Eesti parlament-rahvas valib otse parlamendi.101 liiget. Iga 21 a. hääleõiguslik eesti kodanik võib kandideerida. parlament valib vabariigi presidendi. Riigikogu valib oma liikmete hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. formaalõiguslik struktuur-parlmandi tööd juhib Riigikogu esimees e.spiiker. ülejäänud parlamendi liikmed on saadikud, kes kuuluvad fraktsioonidesse ja komisjonidesse . Parlmendi liikmetest valitakse ministrid , kes siis peavad Riigikogu liikme kohast lahti ütlema. Parlament jaguneb koalisatsiooniks ja opositsiooniks. Koalisatsiooni moodustavad need parteid,kes kuuluvad valitsusse. Ref, IRL. Opositsiooni kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Keskerakond , SDE, rohelised, rahvaliit. Opositsiooni kohuseks on kritiseerida valitsuse ettepanekuid ja pakkuda neile alternatiive.ni koalitsiooni kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi parlamendis/volikogus.ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist. Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlmendi põhitegevuseks on seadusloome , mis hõlmab uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist kui ka rahvusvaheliste õigusakitde ratifitseerimist. Parlamendi tööd seaduse kallal nim. menetelmiseks. SEADUSEELNÕU MENETLEMINE -seaduse algatamise õigus on valitsusel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja üksiksaadikul. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes määrab eelnõu menetlemiseks juhtivkomisjoni. Juhtivkomisjoniks saab see alatine komisjon , kelle töövaldkonda menetletav seadus kuulub. Täiskogu arutab eelnõud.I lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindaja ettekanded ning otsustakse, kas menetlemist jätkata,st saata teise lugemisse. Seadusprojekti kallal töötavad kõik fraktsioonid ja juhtivkomisjon II lugemisel toimuvad peamised vaidlused eelnõu üle, kõik muudatusettepanekud hääletatakse täiskogus läbi.II lugemis käigus otsustakse, kas eelnõu pannakse lõpphääletusele, arutelu katkestatakse või suunatakse III lugemisele.III lugemiselt läheb automaatselt lõpphääletusele ja seal parlamandisaadikud hääletavad kas seaduse vastuvõtmise poolt või vastu.tavaliselt piisab lihthäälte enamusest, raskematel vaja ka Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seaduse saadetake presidendile , tema otsustab, kas saadab seaduse riigikogusse tagasi või kuulutab välja seaduse. Kui kuulutab välja , sis se avaldatakse Riigi Teatajas. Riigikogu: valib Vabariigi Presidendi; annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks; võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja. Eesti valitsus- toimuvad valimised. Kui valitsus on tagasi astunud , siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Peaminister nimetab ministrid. Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid . Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond . Ülesanded: viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; ) korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Vabariigi Valitsus astub tagasi: 1) Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel; 2) peaministri tagasiastumise või surma korral; 3) kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust. Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel. Parlamendi kontroll:parlmendi kontroll täidesaatva võimu üle-ministrite ametikohustus parlamendi ees, parlamendi fraktsiooni surve oma erakonna ministrile. Riigikontroll , mis peab jälgima riigi rahaliste ja materiaalsete ressurside haldamist.ta kontrollib riigiasutuste majandustegevust, riigi vara kasutamist ja omavalitsuste valdusesse antud riigivara kasutamist. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei , mille eesotsas riigsekretär.valitsuse kestus-kui kaua valitsus püsib, sõltub valitsemise põhiseaduslikust ülesehitusest, parlamendi erakondlikust jaotusest, parteispektri iseloomust ning ministrikohtade jaotusest erakondade vahel. Enamusvalitsus kontrollib vähemalt pooli saadikukohti parlmendis(st need kohad kuuluvad valitsuspartei saadikutele). Enamjaolt on enamusvalitsusel vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees.