Referaat- Vabariigi Valitsus (2)

Vabariigi valitsus
Referaat
Koostaja Juss Kärner
9. klass
2008/2009õa
Sisukord
1. Sissejuhatus lk2
2. Vabariigi Valitsus lk3
2.1 Ministeeriumid lk4
2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5
2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6
2.4 Valitsuse moodustamine lk7
2.5 Riigikantselei lk8
3. Põhiseadus lk9-12
4. Kokkuvõte lk13
5. Kasutatud kirjandus lk14
1.Sissejuhatus
Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president . Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine – valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär.
2.Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses.
2.1Ministreeriumid
Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus.
2.2Ministreeriumite moodustamine
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega.
Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub peaministri korralduse alusel.
2.3Eesti Vabariigi ministrid:
-Peaminister Andrus Ansip
- haridus - ja teadusminister Tõnis Luukas
-justiitsminister Rein Lang
- kaitseminister Jaak Aaviksoo
-keskkonnaminister Jaanus Tamkivi
-kultuuriminister Laine Jänes
-majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
-põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
-rahandusminister Ivari Padar
-regionaalminister Siim Valmar Kiisler
-siseminister Jüri Pihl
-sotsiaalminister Hanno Pevkur
-välisminister Urmas Paet
2.4Valitsuse moodustamine
Kui valitsus on tagasi astunud , siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri.
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.
Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl.
Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale.
2.5Riigikantselei
Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine – valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretär ei ole poliitiline ametnik ning tema ametiaeg ei sõltu valitsuste vahetumisest.
3.Põhiseadus
VI peatükk
VABARIIGI VALITSUS
§ 86. Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele.
§ 87. Vabariigi Valitsus:
-viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat;
-suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
-korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist;
-esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja
denonseerimiseks välislepinguid;
-koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab
riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
-annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
-korraldab suhtlemist teiste riikidega;
-kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
-täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.
§ 88. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.
§ 89. Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.
Peaministrikandidaat esitab neljateistkümne päeva jooksul, valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.
Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab seitsme päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile , kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.
Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.
Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat käesoleva paragrahvi lõigete kaks ja kolm tingimustel ja tähtaegadel ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.
Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile. Kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
§ 90. Muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus teeb Vabariigi President peaministri ettepanekul.
§ 91. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees.
§ 92. Vabariigi Valitsus astub tagasi:
Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel;
peaministri tagasiastumise või surma korral;
kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsusele või peaministrile umbusaldust.
Vabariigi President vabastab Vabariigi Valitsuse ametist uue valitsuse ametisseastumisel.
§ 93. Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.
Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister.
§ 94. Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid.
Minister juhib ministeeriumi, korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja käskkirju ning täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seadusega sätestatud alustel ja korras.
Kui minister ei saa haiguse või muude takistuste tõttu ajutiselt oma ülesandeid täita, paneb peaminister tema ülesanded selleks ajaks mõnele teisele ministrile.
Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi.
§ 95. Vabariigi Valitsuse juures on riigikantselei, mida juhib riigisekretär.
Riigisekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
Riigisekretär võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.
Riigisekretäril on riigikantselei juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks .
§ 96. Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.
Valitsus teeb oma otsused peaministri või asjaomase ministri ettepanekul.
Valitsuse määrused kehtivad, kui nad kannavad peaministri, asjaomase ministri ja riigisekretäri allkirja.
§ 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega riigikogu istungil .
Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.
Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist.
Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmise umbusaldushääletusest.
§ 98. Vabariigi Valitsus võib siduda tema poolt Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega.
Hääletamine ei saa toimuda varem kui ülejärgmisel päeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega. Kui Riigikogu ei võta eelnõu vastu, astub valitsus tagasi.
§ 99. Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse.
§ 100. Vabariigi Valitsuse liikmed võivad sõnaõigusega osaleda Riigikogu ja tema komisjonide istungitel.
§ 101. Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
Valitsuse liiget süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega lõpevad tema volitused.
4.Kokkuvõte
Vabariigi Valitsusele kuulub riigis täidesaatev võim.Valitsuses osalevad erinevad ministreeriumid mida juhivad kindlad ministrid. Portfellita ministriks kutsutakse ministrit kellel pole oma ministreeriumi. Koos Peaministriga osaleb Eesti Vabariigi valitsuse töös kolmteist ministrit.
Ministrid nimetab ametisse president. Vabariigi Valitsuse õigused kindlaks määratud põhiseaduses.
5.Kasutatud kirjandus:
http://www.eesti.ee/est/riik/vabariigi_valitsus/
http://www.valitsus.ee/?id=6521
http://www.president.ee/et/vabariik/p6hiseadus.php?gid=81891
13