Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riigi ja haldusõiguse konspekt (1)

3 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Riigi ja haldusõiguse konspekt #1 Riigi ja haldusõiguse konspekt #2 Riigi ja haldusõiguse konspekt #3 Riigi ja haldusõiguse konspekt #4 Riigi ja haldusõiguse konspekt #5 Riigi ja haldusõiguse konspekt #6 Riigi ja haldusõiguse konspekt #7 Riigi ja haldusõiguse konspekt #8 Riigi ja haldusõiguse konspekt #9 Riigi ja haldusõiguse konspekt #10 Riigi ja haldusõiguse konspekt #11 Riigi ja haldusõiguse konspekt #12
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 203 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor calipse Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
22
doc

Eesti Põhiseadus

ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla

Ühiskonnaõpetus
thumbnail
47
doc

Riigiõigus

Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on

Riigiõigus
thumbnail
15
doc

Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta

Riigikantselei, kaitsevägede juhataja /ülemjuhataja/. Põhiseadusest tulenevad seadused jagunevad PS §104 loetletud kvalifitseeritud enamust nõudvaiks /konstitutsioonilisteks/ ja muudeks põhiseaduses nimetatud ja selle täpsustamiseks antud seadusteks. 6.Põhiseaduse demokraatia printsiibi mõiste ja tähtsus. Põhiseaduse demokraatia printsiip väljendub selle III peatükis "Rahvas", mille kohaselt kogu riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu. Sellega on tagatud riigi kodanikkonna poolt esindatava koosluse - rahva ­ kõrgeim tahe riigi tulevikku puudutavates küsimustes. 7.Vabariikluse, riigi territoriaalse ühtsuse ja seaduslikkuse printsiibid. PS esimene peatükk sätestab Eesti kui "iseseisva ja demokraatliku vabariigi" staatuse, sellega määratletakse riikluse "vabariiklik korraldus" (PS §1). PS §2 kohaselt on riigi maa alad, territoriaalveed ja õhuruum lahutamatu ja jagamatu tervik ning Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik

Õigus
thumbnail
32
docx

Riigiõigus

Seadused, mis ei ole kooskõlas põhiõigustega, on põhiseadusega vastuolus. 6 Teiseks on § 14 kohaselt kohustatud põhiõigusi tagama täidesaatev võim. "Täidesaatev võim" hõlmab nii valitsuse kui ka halduse, see hõlmab kogu institutsionaalses ja funktsionaalses mõttes riigivõimu, mis ei ole seadusandlus ega kohtumõistmine. Seetõttu on Vabariigi Valitsus ja kõik keskvõimu allasutused seotud põhiõigustega. Lisaks on riigi täidesaatvaks võimuks ka kõik riigist alamal seisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Täitevvõim peab põhiõigusi tagama nii avalik-õiguslikes kui ka vajadusel eraõiguslikes suhe- tes, nt üldhuviteenuste osutamise üle järelevalvet tehes. Avaliku võimu kandjad peavad põhiõigusi järgima ka siis, kui nad tegutsevad eraõiguslikult. Riigikohus on rõhutanud, et avaliku võimu osalemisel eraõiguslikes suhetes peab viimane "arvestama põhiõigustega,

Õigusteadus
thumbnail
33
doc

Riigiõigus

vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid;

Riigiõigus
thumbnail
66
doc

Riigiõigus

vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida.  riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid;

Riigiõigus
thumbnail
5
docx

Võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond

ISEISEV KODUNE TÖÖ NR.1 Teema märksõnad, võimude lahusus, 3 võimuharu, demokraatlik ühiskond TÖÖ EESMÄRK: tutvuda Põhiseaduse kui Eesti riigi õigusliku alusdokumendiga HINDAMISE ALUS: vajaliku info leidmise ja sellest arusaamise oskus, võrdlus- ja arutlusoskus ESITAMISE TÄHTAEG: 25. oktoober 2014 aadressile [email protected] 1.TÖÖ PÕHISEADUSEGA (PABERKANDJAL VÕI VAATA www.eesti.ee) Tutvu Põhiseaduses Riigikogu, EV valitsust, presidenti, kohust, seadusandlust, õiguskantslerit ja riigikontrolli puudutavate peatükkidega. Kui vastus piirneb loetlemisega, siis võib küsimuse järele panna ka ainult

Ühiskond
thumbnail
19
docx

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem

Õiguse alused




Kommentaarid (1)

jannyrull profiilipilt
jannyrull: hea ja lihtne
10:23 22-03-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun