IT õiguse kontrolltöö nr 2 2012 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

pdf

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

ka sellised inimtegevuse tulemused, mis teoseks ei ole (faktid, andmed, päevauudised jms). Vastavalt AutÕS §-le 5 ei kaitsta autoriõigusega: ideid, fakte ja andmeid, päevauudiseid, scene a faira (“scene to be made” or “scene that must be done”). See, et nimetatud objekte ei kaitsta autoriõigusega, ei tähenda, et nad on üldse õigusliku kaitse alt väljas. Näiteks riigi ametlike sümbolite kaitse on ette nähtud avaliku õiguse normidega ja teatud juhtudel võib faktide ja andmete moonutamine kaasa tuua kriminaalvastutuse. 6. Autoriõiguse tekkimine. - slaid 10; AutÕS § 7 Autoriõiguse tekkemoment: § 7. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

26

doc

Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏

Ja ilmatemaatiliste artiklite kohta. Mida peetakse päevakajaliseks on jälle igakord tõlgendamise küsimus; 2. raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel võib edastada ja kaabellevivõrgus taasedastada päevakajalisel majanduslikul poliitilisel või religioossel teemal eetrisse antud raadio- ja televisioonisaadet; 3. kuid kõike seda võib teha siis, kui autoriõiguse omaja ei ole teinud selget klauslit, et ta on sellise reprodutseerimise õiguse endale jätnud; 4. märkida tuleb järgmised rekvisiidid: autori nimi (kui see on teosel näidatud); teose pealkiri (nimetus); teose avaldamise allikas.17 Riigikohus 02.03.2005 otsuses nr 3-2-1-167-04, Eesti Autorite Ühing vs Eesti Päevalehe AS on täheldanud, et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellajaliselt ööpäeva ehk 24 tunniga ja eelmise ajalehe ilmumisega ning päevasündmuseks võib olla näiteks ajalooline sündmus, kui

Õigusteadus

10

doc

"Autoriõigused" referaat

tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; b) ainulitsents ­ teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; c) all-litsents on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Autori õigused Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita (teost registreerida, deponeerida jne). Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse § 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule

Arvuti õpetus

36

pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

org Office of Harmonization for the Internal Market (OHIM) Siseturu Ühtlustamise Amet www.oami.eu.int 4 Eesti Patendiamet Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Lisaks veel erinevad sihtasutused ja mittetulundusühingud, kes esindavad teatud valdkonnas tegutsevate isikute huvisid. Nt BSA Eesti, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Autorihüvitusfond jne. AUTORIÕIGUS Autoriõigus kui õiguse instituut arenes välja koos trükioskuse levikuga. Suurim muutus toimus 1886. aastal, kui sõlmiti Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni. Eesti Vabariik liitus sellega 1927 ja taasliitus 1994. aastal. Nõukogude ajal reguleeris valdkonda ENSV tsiviilkoodeksi 4. osa. Eesti esimene autoriõiguse seadus (AutÕS) võeti vastu 1992. aastal. Täna kehtib sama seaduse 22. redaktsioon1. Mõistel autoriõigus on kaks tähendust: 1

Õigus

27

docx

Õigusõpetus informaatikutele konspekt

Graafilise kujutatavuse nõude peamiseks eesmärgiks on hoida ära kauabamärgi omanikule alusetu konkuretnsieelise andmine Näiteks toluimeja, mille tolmukogumise kast on läbipaistev ei saa kaubamärgina kaitset, sest kui oleks saanud siis tootja oleks saanud ainuõiguse toota läbipaistva tolmukastiga tolmuimejaid. Antud juhul ei olnud täpselt näha, mis on kaitsud või mis mitte (kuju poldud esitatud). Sellise konteineri registreerimine ei ole objektiivne ja piisavalt täpne. Kaubamärgi õiguse eesmärk ei ole kaitsta tehnilisi lahendusi. Selleks, et leiutisi kaitsa, on patendid, selleks, et toote väliskuju kaitsta on tööstusdisainilahendus. Kaubamärk ei saa anda kaitset tehnilisele lahendusele, selletõttu keelduti kaubamärgi andmisest sellele tolmuimeja tolmukogumise kastile. Graafilise kujutatavuse eesmärk näidata täpselt, mis on kaitstud, et oleks selge turuosalistele ja registreerimise taotluse lahendajale, mis on kaitstud.

Õigusõpetus

50

doc

Intellektuaalomand

koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon). Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on üks kaalukaid õiguslikke argumente (allikaid). Eri õigusargmentidel on eri õigussüsteemides erinev tähtsus. Õiguse täielikuks realiseerimiseks on vajalik võimu olemasolu, mida kindlal territooriumil kehastab riik. Riik esiteks tunnustab õigust ja kehtestab selle realiseerimise vormi seadusena (materiaalne ja formaalne õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

34

docx

Õiguse eksam

1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhis

Õigus

44

doc

Õigusõpetuse kordamine

varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.  Erandid: AutÕS § 24 Arvutiprogrammi vaba kasutamine ja § 25 Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus).  Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused on järgmised :  õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise nagu näiteks kopeerimine, allalaadimine, üleslaadimine, printimine, salvestamine, pildistamine, skaneerimine jne.);  õigus teose levitamisele ( koopiate müümine üldsusele );

Õigusõpetus

Kommentaarid (0)