IT õiguse kontrolltöö nr 2 2012 (0)

1 Hindamata

IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012

Intellektuaalse omandi mõiste.
Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus- ja leiutusõiguse normid.

Teosed, millele tekib autoriõigus .

kirjandus-,
kunsti- ja
teadusteostele

(1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele.
(2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.
(3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
1) ilukirjandus-, publitsistika -, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded , plaanid, skeemid , maketid, mudelid, testid jms);
3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;
4) kõned, loengud, ettekanded , jutlused jt. teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt ( suulised teosed);
5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
6) draama - ja muusikalised draamateosed;
7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
8) koreograafiateosed ja pantomiimid;
9) audiovisuaalsed teosed (§ 33);
11) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid ;
12) lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
13) skulptuuriteosed;
14) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid ;
15) tarbekunstiteosed;
16) disaini- ja moekunstiteosed;
17) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
18) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt. kaardid, atlased, maketid);
19) õigusaktide projektid;
191) standardid ja standardite kavandid;
20) arvamused, retsensioonid , eksperthinnangud jms.;
21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus;
22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid ). Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Käesoleva seaduse alusel kaitstakse autoriõigusega andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi
23) muud teosed.
(4) Autoril tekib autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele ( eskiis , visand , plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms.), kui need vastavad käesoleva paragrahvi 2.lõikes sätestatule.
(5) Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.
(6) Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui käesolevast seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.
3. Käesolevat seadust ei kohaldata:
1) ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
2) rahvaloominguteostele;
3) õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
4) kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele;
5) riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid , märgid jne);
6) päevauudistele;
7) faktidele ja andmetele;
8) ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
4. Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.
5. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus.

6. Autoriõiguse tekkemoment

(1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega.
(2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
(3) Autoriõiguse tekkimiseks ning teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
7. Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud.
8. Autoriõigus on tsiviilõiguse normide kogum, millega korraldatakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loomisel ning kasutamisel tekkivaid suhteid.
Autoriõigus on autori isiklike õiguste kogum – õigus autorinimele, teose avaldamisele, reprodutseerimisele (taasesitamisele, paljundamisele), levitamisele, puutumatusele ja tõlkimisele, tasu saamisele teose kasutamise eest.
Autoriõiguse sisu moodustavad

isiklikud õigused ja
varalised õigused.

9. Isiklikud õigused (12)

õigus autorsusele;
õigus autorinimele;
õigus teose puutumatusele;
õigus teose lisadele;
õigus autori au ja väärikuse kaitsele;
õigus teose avalikustamisele;
õigus teose täiendamisele;
NB! Autori kulul.
õigus teos tagasi võtta; autori kulul
nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt. NB! Ainult autori kulul!

10. Varalised õigused 13

õigus teose reprodutseerimisele;

Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil;

õigus teose levitamisele;
õigus teose tõlkimisele;
teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja teisi töötlusi (õigus teose töötlemisele);
õigus teoste kogumikele;
õigus avalikule esitamisele;
õigus teose eksponeerimisele.
õigus teose edastamisele;
õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele;
teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.

NB! Andmebaasi koopia esmane müük lõpetab õiguse kontrollida selle andmebaasi koopia edasist müüki.

Arvutiprogrammi autorile kuuluvad lisaks ülalnimetatud varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.

NB! Autor teostab oma varalisi õigusi KAS

iseseisvalt - võib, aga takistab loomingulist tegevust, aeganõudev,
kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. 13.1

11. Tasu algupärase kunstiteose edasimüümise eest 15

Algupärase kunstiteose autoril on õigus saada pärast teose omandiõiguse esmakordset võõrandamist müügihinnal põhinevat autoritasu teose igakordse müügi puhul.
Algupärane kunstiteos on visuaalkunsti teos, nagu maal, graafika, skulptuur , installatsioon, tarbekunstiteos ja foto, kui see on kunstniku valmistatud või tema nummerdatud, signeeritud või muul viisil autoriseeritud koopia.

Tasumäärad:
1) 5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on kuni 50 000 eurot /780 000 krooni/;
Tasu kuni 2500 eurot
2) 3 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 50 001 – 200 000 eurot /780 001 – 3 120 000 krooni/;
Tasu suurus 1500 - 6000 eurot
3) 1 protsent müügihinnast, kui müügihind on 200 001 – 350 000 eurot /3 120 001 – 5 460 000 krooni/; Tasu suurus 2000 - 3500 eurot
4) 0,5 protsenti müügihinnast, kui müügihind on 350 001 – 500 000 eurot /5 460 001 – 7 800 000 krooni/; Tasu suurus 1750 - 2500 eurot
5) 0,25 protsenti müügihinnast, kui müügihind on üle 500 000 euro (7 800 000 krooni).
NB! Tasu ühe algupärase kunstiteose edasimüümise eest ei tohi ületada
12 500 eurot (195 000 krooni).

12. Autoriõigus ja omandiõigus

(1) Autoriõigus teosele kuulub autorile või tema pärijale sõltumata sellest, kellel on omandiõigus sellele materiaalsele objektile , milles teos on väljendatud. Autori või tema pärija varaliste õiguste teostamise viis määratakse kindlaks autori või tema pärija ja omaniku vahelise kokkuleppega.
(2) Kujutava kunsti teose autoril on õigus nõuda oma teosest koopia valmistamiseks juurdepääsu teose originaalile, mis on teise isiku omanduses või tiitlipärases valduses.
(3) Omaniku nõusolekul võib autor parandada, täiendada või muul viisil ümber töötada oma kujutava kunsti teost, arhitektuuri-, tarbekunsti-, disaini- jms teost.

13. Autori varaliste õiguste piiramine

Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida ja tõlkida isikliku kasutamise eesmärkidel tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
14. Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta ei ole isikliku kasutamise eesmärkidel lubatud reprodutseerida:

arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteoseid;
piiratud tiraažiga kujutava kunsti teoseid;
elektroonilisi andmebaase;
arvutiprogramme, välja arvatud nende kohandamisel seadmel kasutamiseks, programmis vigade parandamiseks; käesoleva seaduse §-des 24 ja 25 ettenähtud juhtumid ;

15. Lubatud on teose vaba kasutamine
autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta,

teaduslikel,
hariduslikel,
informatsioonilistel ja
õigusemõistmise eesmärkidel 19

16. Autorsuse presumptsioon

Isiku autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal.
(1) Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust presumpeeritakse (eeldatakse), kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub autorsuse vaidlustajal.
(2) Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on autoriõigus sellele teosele. Momendini, mil autor avab oma kodanikunime ja tõestab oma autorsust, teostab autori varalisi õigusi teose õiguspäraselt avaldanud isik.
(3) Autorit käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud juhtudel esindanud isik säilitab tema poolt esindajaks olemise ajal omandatud õigused teose kasutamiseks, kui tema ja autori vahelise kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti.
17. Plagiaat (ladina keeles plagiarus "inimeseröövija, orjakaupmees") ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine omadena.
Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta
Kontrafaktsioon on omavoliline võõra teose kasutamine,autoriõiguse rikkumine .Erineb plagiaadist selle poolest kotrafaktsiooni puhul kasutab isikvõõrast teost autori, mitte oma nime all, kuid vastu autori tahtmist.
18. Ühine autorsus - ühisautorsus, kaasaautorlus.

Ühine autorsus teosele, mille on loonud kaks või enam isikut oma ühise loomingulise tegevusega, kuulub selle autoritele ühiselt. (30)
Kaasautorsusega tegemist, kui teos koosneb osadest, mille loonud erinevad autorid iseseisvalt.
Kollektiivseks teoseks (31)loetakse teost, mis koosneb erinevate autorite kaastöödest, mis on ühendatud ühtseks tervikuks füüsilise või juriidilise isiku poolt tema initsiatiivil ja juhtimisel ning mis antakse välja selle füüsilise või juriidilise isiku nime või nimetuse all (teatmeteosed, teaduslik kogumik, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms).

19. Autoriõigus kollektiivsele teosele.
* Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel sellineteos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti.* Kollektiivsesse teosesse võetud teoste (kaastööde) autoritele kuulub autoriõigus omateosele ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaksmääratud teisiti. Kaastööde autoreid ei loeta ühisteks autoriteks.
20. Autoriõigus töökohustuste täitmise korras loodud teosele.
* Töölepingu alusel või avalikus teenistuses oma otseste tööülesannete täitmise korrasloodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teosekasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kuilepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Autor võib iseseisvalt kasutada oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teost tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ainult tööandja eelneval nõusolekul, näidates ära tööandja nime või nimetuse. Sellisel juhul on autoril õigus saada autoritasu teose kasutamise eest.
(3) Autor võib iseseisvalt kasutada oma tööülesannete täitmise korras loodud teost eesmärgil, mis ei ole tema tööülesannetega ette nähtud, kui töölepingus ei ole ette nähtud teisiti. Sellisel teose kasutamisel tuleb ära näidata tööandja nimi või nimetus.
(4) Õigusaktides ettenähtud juhtudel makstakse tööülesannete täitmise korras loodud teose autorile lisaks töötasule (palgale) ka autoritasu teose kasutamise eest. Autoritasu maksmine võidakse ette näha ka tööandja ja autori vahelise kokkuleppega.
(5) Arvutiprogrammi autoril või andmebaasi autoril, kes loob programmi või andmebaasi oma tööülesannete täitmise käigus või järgides tööandjalt saadud juhiseid, tekib autoriõigus sellele programmile või andmebaasile, kuid tööandjale kuulub ainulitsents kõigi varaliste õiguste teostamiseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Varalised õigused avalikus teenistuses loodud teosele lähevad üle riigile, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Neid õigusi teostab see riigiasutus , kelle ülesandel, tellimisel või juhendamisel teos loodi.

Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (33) kuulub selle autorile või ühistele autoritele – režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule. Režissööri, stsenaariumi autori, dialoogi autori, operaatori ja kunstniku varalised õigused lähevad üle teose produtsendile, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Produtsendile ei lähe üle audiovisuaalses teoses kasutatud muusikateose autori varalised õigused, sõltumata sellest, kas see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks või mitte.

Teose produtsendiks loetakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle finantseerimisel või juhtimisel on teos loodud ja kelle nimi on fikseeritud selles audiovisuaalses teoses.

AUTORIÕIGUSE AJALINE KEHTIVUS §-d 38 - 45

Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma
Ühise autorsuse korral (39) auroiõigus kehtib teisi autoreid üleelanud ühise autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.
Autoriõigus kollektiivsele teosele (§ 31) ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele (§ 32) kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.
Autoriõigus audiovisuaalsele teosele (§ 33) kehtib 70 aastat pärast viimase teisi autoreid üleelanud autori (režissöör, stsenaariumi autor, dialoogi autor, muusikateose autor, kui see teos on loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks) surma.

NB! Autoriõiguse kehtivuse tähtaja kulgemine algab (43) järgneva aasta (paragrahv 38 lg. 2; paragrahvid 40, 41 ja 42) 1. jaanuarist .

Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
Teost,(45) mille suhtes autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides autoriõiguse seaduse paragrahv 44 ning muinsuskaitseseaduse sätteid.

24. Teose kasutamine. Litsentsid.
* Teose kasutamist teiste isikute poolt ei lubata teisiti kui autori poolt oma varalisteõiguste üleandmise (loovutamise) korral või autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, väljaarvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud .
* Autori poolt oma varaliste õiguste üleandmine või loa andmine teose kasutamiseks võibolla piiratud konkreetsete õiguste osas, samuti teose kasutamise eesmärgi, tähtaja,kasutamise territooriumi, ulatuse , viiside ja vahendite osas.
* All- litsents teose kasutamiseksTeose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul
Vastavalt § 46 teose kasutamine teiste isikute poolt võib toimuda:

autori poolt oma varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) korral või
autori poolt antud loa (litsentsi) alusel, välja arvatud käesoleva seaduse IV peatükis ettenähtud juhud.

NB! Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (anda all-litsentsi) ainult autori eelneval nõusolekul.

Varaliste õiguste üleandmine toimub autorilepingu alusel. Vt §-d 48 – 57.

Lihtlitsents - Loa andmisel võib autor endale jätta samasugused õigused, mille ta andis teisele isikule teose kasutamiseks, ning võimaluse anda samasugused õigused kolmandale isikule (lihtlitsents) või loobuda oma üleantud varaliste õiguste teostamisest lepinguga konkreetselt kindlaksmääratud ulatuses ja tingimustel (ainulitsents).

Teose kasutamiseks loa saanud isik võib lubada kolmandal isikul teost kasutada (litsentsi loovutada) ainult autori eelneval nõusolekul (sublitsents).

Vt 24

Autorilepingu mõiste
(1) Autorileping on autori või tema õigusjärglase ja teost kasutada sooviva isiku vaheline kokkulepe teose kasutamiseks, mille alusel autor või tema õigusjärglane annab teisele poolele üle oma varalised õigused või loa teose kasutamiseks lepingu tingimustega ettenähtud ulatuses ja korras.
(2) Autorilepingu võib sõlmida juba olemasoleva teose kasutamiseks või uue teose loomiseks ja kasutamiseks.
(3) Olemasoleva teose kasutamise korral litsentsilepingu alusel kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374) litsentsilepingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(4) Uue teose loomise ja kasutamise korral kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Autorilepingu vorm
(1) Autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(2) Kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm ei ole kohustuslik lihtlitsentsi andmise korral lepingute suhtes teose avaldamise kohta perioodilises väljaandes või teatmeteoses ning suuliste teoste ühekordse edastamise kohta raadios ja televisioonis ning kaabellevivõrgus.

30. Autorilepingu sisu

(1) Autorilepingus fikseeritakse:
1) teose kirjeldus (vorm, maht, nimetus jms);
2) üleantavad õigused, õigused, mille osas antakse luba, litsentsilepingu liik (liht- või ainulitsentsileping) ja all-litsentsi andmise õigus;
3) teose kasutamise viis ja territoorium ;
4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg.
(2) Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel.
31. Autoriõigusega kaasnevad õigused (§-d 62 – 75)
Teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni- ja raadioteenuse osutajal, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande , on autoriõiguse seaduses ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile).
32. Teose esitajaks loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid .
Teose esitajal tekivad teose esituse (interpretatsiooni) suhtes

isiklikud ja /õigus esituse autorsusele, esitajanimele, esituse puutumatusele, au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes
varalised õigused.

33. Fonogrammi (helisalvestise) tootja (69) on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine .

Fonogrammitootja õigused

(1) Fonogrammitootjal on ainuõigus lubada ja keelata:
1) fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline , osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) fonogrammi koopiate importimine ;
3) fonogrammi levitamine üldsusele;
4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine;
5) fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.
(2) Tasu suurus, selle maksmise viisid ja kord fonogrammi kasutamise eest määratakse kindlaks fonogrammitootja ja kasutaja vahelise kokkuleppega.

34. Autoriõigusega kaasnevate õiguste tähtaeg

(1) Käesolevas peatükis ettenähtud õigused kehtivad 50 aastat:
1) teose esitaja suhtes – teose esmakordsest esitamisest arvates. Kui selle tähtaja jooksul toimub esituse salvestise õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele suunamine, kehtivad esitaja õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele suunamist, olenevalt sellest, milline neist oli varajasem;
2) fonogrammitootja suhtes – fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates. Kui selle tähtaja jooksul toimub fonogrammi salvestise õiguspärane avaldamine, kehtivad fonogrammitootja õigused 50 aastat pärast fonogrammi esimest õiguspärast avaldamist. Kui esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul ei ole toimunud õiguspärast avaldamist ning fonogramm on õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad nimetatud õigused 50 aastat pärast fonogrammi esimest õiguspärast üldsusele suunamist;
3) televisiooni- ja raadioteenuse osutaja suhtes – saate esmakordsest edastamisest arvates, olenemata sellest, kas saade edastati või taasedastati traadi või õhu, kaasa arvatud kaabellevivõrgu või satelliidi kaudu;
4) filmi esmasalvestuse tootja suhtes – filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates. Kui selle tähtaja jooksul toimub filmi õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele suunamine, kehtivad esmasalvestuse tootja õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele suunamist, olenevalt sellest, milline neist oli varajasem.
(2) Tähtaja kulgemine algab 1.jaanuarist, mis järgneb aastale, millal toimusid käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud teod.
(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud tähtajaks lähevad autoriõigusega kaasnevad varalised õigused üle pärimise teel.
(4) Teose esitaja autorsust, esitajanime ning esitaja au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
35. Andmebaas käesoleva on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil.
Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi
36. Andmebaasi tegija on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks.

Andmebaasi tegija õigused

(1) Andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist käesoleva paragrahvi 2. lõikes ettenähtud viisil ning saada sellise kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu, välja arvatud käesolevas peatükis või poolte kokkuleppega ettenähtud juhud.
(2) Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud:
1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi;
2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel.
(3) Pärast andmebaasi koopia esmamüüki andmebaasi tegija poolt või tema loal, lõpeb käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 sätestatud andmebaasi tegija õigus kontrollida selle andmebaasi või koopia edasimüüki.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ainuõigus kuulub andmebaasi tegijale, olenemata sellest, kas andmebaasi ennast või tema sisu kaitstakse käesoleva seadusega või muude õigusaktide alusel.
(5) Avalikku laenutamist ei loeta väljavõtte tegemiseks ega andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamiseks.
(6) Andmebaasi tegija võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud õiguse üle anda (loovutada) või anda loa (litsentsi) selle õiguse kasutamiseks. Nimetatud juhtudele kohaldatakse käesoleva seaduse VII peatüki sätteid.
37. Andmebaasi tegija õiguse piiramine
Vastavalt §-le 756 üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui:
1) mitte-elektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks;
2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku äranäitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele.
NB! Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi valmimise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist.

Kollektiivse esindamise organisatsioon

(1) Autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone.
(2) Kollektiivse esindamise organisatsioon peab olema mittetulundusühing , mille asutamise, tegevuse ja lõpetamise suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.
(3) Õiguste teostamine kollektiivse esindamise organisatsiooni kaudu on kohustuslik teose ja autoriõigusega kaasneva õiguse objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus ja käesoleva seaduse § 133 7. lõikes, § 14 6. ja 7. lõikes, §-des 15 ja 27 ning § 68 4. lõikes nimetatud juhtudel.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõiget ei kohaldata teose ja autoriõigusega kaasneva õiguse objekti taasedastamisel kaabellevivõrgus, kui õiguste omaja on televisiooni- ja raadioteenuse osutaja.
(5) Kollektiivse esindamise organisatsioonil on õigus saada kõikidelt avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt isikutelt vajalikku teavet teoste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamise kohta.
38. ÕIGUSTE KOLLEKTIIVNE TEOSTAMINE (§-d 76-791)
Autoritel, esitajatel, fonogrammitootjatel, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatel ning teistel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel on õigus asutada kollektiivse esindamise organisatsioone.
Kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse printsiibid ja viisid
Kollektiivse esindamise organisatsioonid teostavad ja kaitsevad oma liikmete varalisi ja isiklikke õigusi organisatsiooni põhikirjas ja liikmelepingus ettenähtud korras, sealhulgas:

annavad nõusoleku teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti (esituse, fonogrammi, raadio- ja televisioonisaate või -programmi) kasutamiseks, sõlmides selleks kasutajaga vastava lepingu;
otsustavad autoritasu, litsentsitasu, esitajatasu või muu tasu suuruse, pidades vajaduse korral sellealaseid läbirääkimisi;
koguvad ja maksavad välja tasu teoste või autoriõigusega kaasnevate õiguste objektide kasutamise eest;
loovad ja käsutavad sihtasutusi Eesti autorite ning teose esitajate loometingimuste parandamiseks ja sotsiaalseks kindlustamiseks ning nende teoste tutvustamiseks välismaal;
kaitsevad ja teostavad autorite ning autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õigusi kohtus ja muudes institutsioonides;
arendavad muud tegevust autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise alal vastavalt autoritelt või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatelt saadud volitustele.

Oluline teada: et ajal, mil autorite või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate esindamise õigus on kollektiivse esindamise organisatsioonil kas vastavalt seadusele või lepingule, ei saa autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja oma sellekohaseid õigusi ise teostada.

Autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate õiguste ning seaduslike huvide ilmse rikkumise juhtudel on kollektiivse esindamise organisatsioonidel õigus esindada kõiki autoreid ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid ilma volituseta.

See ei kehti kaabellevivõrgus toime pandud televisiooni- ja raadioteenuse osutaja
taasedastamisõiguse rikkumise menetlemisel.
39. Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete garantiid
Vastavalt §-le 78 autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste ebaseaduslike ja põhjendamatute piirangute ärahoidmiseks:

tuleb kõik otsused tasu (autoritasu, litsentsitasu, esitajatasu või muu tasu) ja sellest tasust organisatsiooni halduskulude katteks mahaarvatava protsendi (vahendustasu) suuruse, tasu kogumise, jaotamise ja väljamaksmise viiside, samuti kogutud tasu sotsiaalsetel, kultuurilistel, sihtasutuste loomise või muudel organisatsiooni liikmete ühishuvisid puudutavatel eesmärkidel kasutamise kohta võtta vastu organisatsiooni liikmete üldkoosolekul või nende poolt volitatud liikmete poolt (volinike või juhatuse koosolekul);
tuleb kogutud tasu autorite ja autoriõigusega kaasnevate õigustega valdajate vahel jaotada võimalikult proportsionaalselt , sõltuvalt teose tegelikust kasutamisest, arvestades sellest maha organisatsiooni liikmete poolt ühiselt otsustatud protsendi halduskulude katteks ja muudeks eesmärkideks;
peab organisatsiooni liikmetel olema võimalus saada regulaarset ja täielikku informatsiooni organisatsiooni kogu tegevuse ja oma teose kasutamise ning selle eest saada oleva tasu kohta;
tuleb välisriikide autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes kohaldada samu eeskirju, mis Eesti autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate suhtes;

40. Eesti Autorite Ühing
Eesti Autorite Ühing (EAÜ) on mittetulundusühing, mis on asutatud 8. oktoobril 1991. aastal. Kuigi EAÜ asutajateks olid erinevate loomealade autorid, on käesoleval ajal peamisteks EAÜ liikmeteks heliloojad , laulutekstide autorid, kujutava kunsti teoste autorid ning muusikakirjastajad. Ühingu liikmed sõlmivad EAÜ-ga lepingu, millega loovutavad ühingule oma varaliste õiguste teostamise.
Vastavalt nendele lepingutele on EAÜ-l õigus esindada muusikateoste autoreid ja muusikakirjastajaid järgmistes valdkondades:
- teoste avalik esitamine kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes;
- teoste edastamine või taasedastamine raadio, televisiooni, kaabellevivõrgu, satelliidi ja muude tehnikavahendite vahendusel;
- teoste üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal (sh. Interneti vahendusel);
- teoste reprodutseerimine heli- ja videokandjale, filmile jms. vahendile või seadmele ja nende levitamine. Muusikateoste reprodutseerimise õiguse teostamine toimub EAÜ-s koostöös Nordisk Copyright Bureau’ga.
Kujutava kunsti teoste autoreid esindab EAÜ põhiliselt nende teoste reprodutseerimise, edastamise ja taasedastamise ning edasimüümise korral.
Lisaks oma liikmetele on EAÜ-l õigus esindada ka teiste riikide muusikaautoreid, kunstiteoste autoreid ja muusikakirjastajaid välisriikide autoreid esindavate organisatsioonidega sõlmitud vastastikuse esindamise lepingute alusel.
Vastavalt EAÜ ja Eesti Audiovisuaalautorite Liidu (EAAL) vahelisele koostöölepingule on EAÜ-l õigus esindada ka audiovisuaalsete teoste autoreid, kes on EAAL liikmed. EAÜ esindab ka välisriikide audiovisuaalsete teoste autoreid, kes kuuluvad välisühingutesse, millistega EAAL on lepingu sõlminud.
Teoste kasutajad saavad EAÜ-ga sõlmitud lepingu alusel õiguse kasutada kõiki EAÜ poolt esindatud autorite teoseid. EAÜ tegutseb autorite ja teoste kasutajate vahel nagu vahendaja . See on lihtne ja mugav meetod, mis on maailmas kasutusel olnud pikki aastaid.
Lepingute sõlmimise ja tasude kogumise kõrval on EAÜ töös üheks kulukamaks ja töömahukamaks osaks kasutajatelt saadud aruannete töötlemine ja tasude väljamaksmine. Eesti autorite teoste kasutamise eest laekunud tasud kannab EAÜ otse autorite pangakontodele; välisautorite tasud aga saadab EAÜ vastavale välisriigi ühingule, kus tasud juba konkreetsetele autoritele välja makstakse.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 10 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hely76 Õppematerjali autor

IT õiguse kontrolltöö, 40 küsimust ja vastust.
Autoriõigus, omandiõigus, litsentsid, autorileping, andmebaas, õiguste kollektiivne teostamine, Eesti Autorite Ühing.

autoriõigus omandiõigus litsentsid autorileping andmebaas õiguste kollektiivne teostamine Eesti Autorite Ühing

Sarnased õppematerjalid

pdf

Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused

ka sellised inimtegevuse tulemused, mis teoseks ei ole (faktid, andmed, päevauudised jms). Vastavalt AutÕS §-le 5 ei kaitsta autoriõigusega: ideid, fakte ja andmeid, päevauudiseid, scene a faira (“scene to be made” or “scene that must be done”). See, et nimetatud objekte ei kaitsta autoriõigusega, ei tähenda, et nad on üldse õigusliku kaitse alt väljas. Näiteks riigi ametlike sümbolite kaitse on ette nähtud avaliku õiguse normidega ja teatud juhtudel võib faktide ja andmete moonutamine kaasa tuua kriminaalvastutuse. 6. Autoriõiguse tekkimine. - slaid 10; AutÕS § 7 Autoriõiguse tekkemoment: § 7. Autoriõiguse tekkemoment (1) Autoriõigus teosele tekib teose loomisega. (2) Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

doc

Kursusetöö: Teose vaba kasutamine ja selle rikkumisega kaasnev vastutus‏

Ja ilmatemaatiliste artiklite kohta. Mida peetakse päevakajaliseks on jälle igakord tõlgendamise küsimus; 2. raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel võib edastada ja kaabellevivõrgus taasedastada päevakajalisel majanduslikul poliitilisel või religioossel teemal eetrisse antud raadio- ja televisioonisaadet; 3. kuid kõike seda võib teha siis, kui autoriõiguse omaja ei ole teinud selget klauslit, et ta on sellise reprodutseerimise õiguse endale jätnud; 4. märkida tuleb järgmised rekvisiidid: autori nimi (kui see on teosel näidatud); teose pealkiri (nimetus); teose avaldamise allikas.17 Riigikohus 02.03.2005 otsuses nr 3-2-1-167-04, Eesti Autorite Ühing vs Eesti Päevalehe AS on täheldanud, et päevasündmuse mõistet ei saa siduda kellajaliselt ööpäeva ehk 24 tunniga ja eelmise ajalehe ilmumisega ning päevasündmuseks võib olla näiteks ajalooline sündmus, kui

Õigusteadus

doc

"Autoriõigused" referaat

tähendab, et autorile jääb ka endale õigus anda see artikkel avaldamiseks teisele ajakirjale või artiklite kogumikus; b) ainulitsents teost võib kasutada ainult see isik, kellele niisugune luba on litsentsiandja poolt antud. Autoril endal puudub õigus teost kasutada. Oma olemuselt on ainulitsents võrreldav õiguste loovutamisega, kuigi õiguste omajaks on teoreetiliselt litsentsisandja. Näiteks ajakirjale ainulitsentsi andmine artikli avaldamiseks võtab autorilt õiguse anda selle artikli avaldamiseks teises ajakirjas või kogumikus; c) all-litsents on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale. All-litsentsi saab anda vaid algse litsentsiandja nõusolekul. Autori õigused Teose loomise momendist tekib sellele autoriõigus. Mingisuguseid formaalsusi pole vaja täita (teost registreerida, deponeerida jne). Autori õigustel on Eestis põhiseaduslik alus. Põhiseaduse § 39 sätestab: "Autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule

Arvuti õpetus

pdf

Intellektuaalne omand ja andmekaitse (konspekt)

org Office of Harmonization for the Internal Market (OHIM) Siseturu Ühtlustamise Amet www.oami.eu.int 4 Eesti Patendiamet Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Lisaks veel erinevad sihtasutused ja mittetulundusühingud, kes esindavad teatud valdkonnas tegutsevate isikute huvisid. Nt BSA Eesti, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Autorihüvitusfond jne. AUTORIÕIGUS Autoriõigus kui õiguse instituut arenes välja koos trükioskuse levikuga. Suurim muutus toimus 1886. aastal, kui sõlmiti Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooni. Eesti Vabariik liitus sellega 1927 ja taasliitus 1994. aastal. Nõukogude ajal reguleeris valdkonda ENSV tsiviilkoodeksi 4. osa. Eesti esimene autoriõiguse seadus (AutÕS) võeti vastu 1992. aastal. Täna kehtib sama seaduse 22. redaktsioon1. Mõistel autoriõigus on kaks tähendust: 1

Õigus

docx

Õigusõpetus informaatikutele konspekt

Graafilise kujutatavuse nõude peamiseks eesmärgiks on hoida ära kauabamärgi omanikule alusetu konkuretnsieelise andmine Näiteks toluimeja, mille tolmukogumise kast on läbipaistev ei saa kaubamärgina kaitset, sest kui oleks saanud siis tootja oleks saanud ainuõiguse toota läbipaistva tolmukastiga tolmuimejaid. Antud juhul ei olnud täpselt näha, mis on kaitsud või mis mitte (kuju poldud esitatud). Sellise konteineri registreerimine ei ole objektiivne ja piisavalt täpne. Kaubamärgi õiguse eesmärk ei ole kaitsta tehnilisi lahendusi. Selleks, et leiutisi kaitsa, on patendid, selleks, et toote väliskuju kaitsta on tööstusdisainilahendus. Kaubamärk ei saa anda kaitset tehnilisele lahendusele, selletõttu keelduti kaubamärgi andmisest sellele tolmuimeja tolmukogumise kastile. Graafilise kujutatavuse eesmärk näidata täpselt, mis on kaitstud, et oleks selge turuosalistele ja registreerimise taotluse lahendajale, mis on kaitstud.

Õigusõpetus

doc

Intellektuaalomand

koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i rahvusvahelise õiguse klassifikatsioon). Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad, toimingud (personae, res, actiones). Sarnaselt sellele jaotusele kaitseb õigus isikute elu, nende omandit ja nende tegevusvabadust. Eristada tuleb õigust ja seadust. Õiguse elemendid on õiglus, õiguskindlus ja eesmärgipärasus; õigus on midagi, mida tuleb mõista, arvestades kõikvõimalikke asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude kaalumine ja nende põhjal otsuse tegemine. Seadus on üks kaalukaid õiguslikke argumente (allikaid). Eri õigusargmentidel on eri õigussüsteemides erinev tähtsus. Õiguse täielikuks realiseerimiseks on vajalik võimu olemasolu, mida kindlal territooriumil kehastab riik. Riik esiteks tunnustab õigust ja kehtestab selle realiseerimise vormi seadusena (materiaalne ja formaalne õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist

Intellektuaalne omand ja andmekaitse

docx

Õiguse eksam

1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Põhiseaduse § 39 kohaselt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Riik kaitseb autori õigusi. Põhis

Õigus

doc

Õigusõpetuse kordamine

varalistele õigustele ainuõigus arvutiprogrammi füüsiliseks kasutamiseks ja valdamiseks ärilisel eesmärgil.  Erandid: AutÕS § 24 Arvutiprogrammi vaba kasutamine ja § 25 Arvutiprogrammi vaba pöördprojekteerimine 8. Võrdle autori varaliste ja isiklike õiguste sisu (essee küsimus). Autori varaline õigus võimaldab teose autorile loodud teose eest saada sissetulekut. Varaline õigus on äriobjekt ehk varalise õiguse rahalisel loovutamisel ehk litsentsi andmisel on õigus saada autoritasu. Varalised õigused on järgmised :  õigus teose reprodutseerimisele ehk kopeerimisele (hõlmab kõiki kopeerimisviise nagu näiteks kopeerimine, allalaadimine, üleslaadimine, printimine, salvestamine, pildistamine, skaneerimine jne.);  õigus teose levitamisele ( koopiate müümine üldsusele );

Õigusõpetus

Rohkem sarnaseid