SKA esitluspõhi 2016 (0)

Haldustegevuse liik:
Üld- või 
üksikregulatsioon?
Robertallan  Tuisk
08. november  2018
ETT
T E
T KA
K NDJA
J : N
A: Rim
ob i P
er e
 Pt r
a e
rll n
a im
n Ti / n
uiski
 / n m
 /  i.p
. ere
r nimi@siseka
k i
a ts
t e.ee
robertallan.tuisk@kad. sisekaitse .ee
LOREM IPSUM DOLOR SIT AMET, AD WISI
AUGUE MEA
Lorem ipsum dolor sit amet, ad wisi augue mea, cu idque causae eos. 
Nec an augue iudico soleat, ei habeo gubergren contentiones sed, per 
ut dico sensibus salutatus. Tritani eligendi vivendum ut vim. Tincidunt 
intellegat et est, pri omnis nostrum accommodare ne.
His enim pericula ei. Ius tritani integre deleniti ea, an vero vocent 
suscipiantur sed, his latine deterruisset ad. Eam te alienum splendide  
consequuntur, ex copiosae vulputate temporibus has.
Regulatsioon  ehk reguleerimine on millegi korraldamine, 
kordaseadmine, korrastamine, täpsustamine. (nt üles ehitatud reisja 
kui lepingu nõrgema poole õiguste kaitsele sätestades 
reisikorraldaja detailsed kohustused ja vastutuse  reisija  
suhtes. )
Üld- või üksikregulatsioon?
 Üldregulatsioon:
 Konkreetne adressaat (adressaadid)
 Üldregulatsiooni korral: määrus või üldine  haldusleping
 Üksikregulatsioon:
 Üldkorraldus  
 a) Määratlemata adressaatide ringi puhul üksikjuhtumi 
reguleerimine 
 b) Asja avalik-õigusliku seisundi reguleerimine
 Üksikregulatsiooni korral:  haldusakt  või konkreetne haldusleping
Üld- või üksikregulatsioon ja Ühe- või mitmepoolne 
regulatsiooni võrdlusetabel
Eristused 
Ühe- või 
Üld- või 
mitmepoolne 
üksikregulatsioo
regulatsioon
n
Ühepoolne 
Haldusakt või 
Haldusakt või 
regulatsioon:
määrus
konkreetne 
haldusleping
Mitmepoolne 
Haldusleping
Haldusleping või 
regulatsiooni korral: 
määrus
MÄÄRUS on vormiks, millega  haldusorgan  kehtestab 
õigusnorme.
o Määrusi annavad Vabariigi Valitsus, ministrid ja teised 
haldusorganid (KOV volikogud, valitsused, kellel on 
määrusandlusõigus). 
o Määrused erinevad formaalsetest  seadustest  siduvuse, 
sisu ja väljaandja poolest. Vaatamata erinevustele on nad 
adressaatide jaoks samal viisil  siduvad  kui seadusedki. Kui 
lisada siia ka  hunnik   printsiipe , on võimalik määruste 
andmine vaid piiratud ulatuses ja volitusnormi alusel, 
kooskõlas volitusnormi piiride ja mõtte eesmärgiga.
o Määruste eesmärgiks on vähendada seadusandja 
koormust ja anda normide tehniline detailiseerimine 
üle  haldusorganile , et tagada seeläbi paindlik 
haldustegevus ja vältida seaduste ülekoormamist 
üksikregulatsioonidega.
o Määruste puhul halduskohtusse pöörduda ei saa. 
Haldusaktidega saab. Kui määrus on seotud üksikjuhtumiga, 
võib isik kohtus taotleda määruse/seaduse PS-vastaseks 
tunnistamist. Kui inimese isiklik sfäär jääb puutumata, saab 
pöörduda vaid õiguskantsleri poole.
Õigusnormid koondatakse õigustloovasse akti 
teatud loogika alusel, kasutatakse 
struktureerimist (õigusaktid liigendatakse). 
Õigusakti sõnastusliku struktuuri osad on : 1) 
paragrahv; 2) artiklid; 3) punktid; 4) osad; 5) 
peatükid; 6)  jaod ; 7) jaotised; 8) alljaotised jne. 
Peale selle kuuluvad siia veel märkused, viited, 
akti pealkiri, preambul ja lisad. 
Haldusakt
Haldusakt on üheselt selge ja mõistetav. Ühene arusaamine, millised 
on haldusaktiga pandud kohustused ja sellega seotud 
õigused. 
o Õigusselgusest tulenevalt peab olema põhjendatud - sisaldama 
andmise  faktilisi  ja õiguslikke aluseid. 
o Kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb põhjenduses ka kaalutlused ära 
märkida. Isikul peab olema arusaadav, miks otsus tema suhtes 
tehti või kuidas akt tema õigusi mõjutab.
o Planeeringute kehtestamisel tuleb põhimotiivid esitada haldusaktis, 
s.o otsuses endas. Ülejäänud motiivid võivad sisalduda ka muudes 
materjalides, kuid on oluline, et neile tuleb põhiotsuses viidata.
o Täiendavad motiivid peavad olema kättesaadavad. Kui  haldusakti  
motiveerimisel kasutatakse määratlemata õigusmõisteid (nt avalik 
huvi), peab haldusorgan esitama tavapärasest põhjalikuma 
motivatsiooni. 
o Selgusetu seletus on tühine. Suuliselt tuleb samuti õigusselgus 
säilitada, näiteks politseiõiguses.
Haldusleping sõlmitakse haldusülesande täitmiseks 
haldusorgani ja eraisiku vahel. Teatud ülesannete puhul on ette 
nähtud, et seda peab täitma eraõiguslik isik. Siia alla kuulub nt 
akadeemilise hariduse andmine.
Haldusleping on leping, mis on sõlmitud avaliku võimu 
kandja ja eraõigusliku juriidilise või füüsilise isiku vahel ning 
sellega on eraõiguslikule isikule antud avaliku võimu volitusi 
või kui leping reguleerib kolmandate isikute subjektiivseid 
avalikke õigusi.
TÄNAN!

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10