TALLINNA ÜLIKOOL Haldus- ja ärikorraldus AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis Õppejõud: Sulev Lääne 2014 SISUKORD Sissejuhatus .................................................................................... 3 1. Avaliku halduse tunnused ...................................................... 4 1.1 Halduse ülesanded ja eesmärgid ........................................................... 4 1
dokumentide loetelu ja tähtajad, tulenevad muudest seadustest või nende alusel antud rakendusmäärustest. Haldusmenetlusel on esmajoones tähtsust ametiasutuste jaoks. Kuid menetluse üksikasju peaksid teadma ka isikud, kelle õigusi ja kohustusi menetlus mõjutab, sest seadusega ettenähtud õiguste teostamine ja kohustuste täitmine sõltub suurel määral haldusorgani õiglasest tegutsemisest. 3 1. HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades
Nt RKHKo 14.10.2004, nr 3-3-1-39-04: "Kui maksukohustuslane on rikkunud maksuarvestuse pidamise kohustust ja maksusumma on seepärast määratud teiste andmete alusel või hindamise teel, siis vastavalt väheneb maksuhalduri tõendamiskohustus ja suureneb maksukohustuslase koormus tõendada, et maks on määratud valesti." 12 Haldusorgan kannab haldusmenetluses tõendamiskoormust: koormava haldusakti andmisel peab asutus suutma tõendada, et esinevad haldusakti andmiseks vajalikud faktilised eeldused. Lisaks sellele peab ta ka hoolitsema, et menetlusosaline ei jätaks pelgalt teadmatuse tõttu esitamata teda soodustavad tõendid. HMS käsiraamat 13 Vormivabadus, eesmärgipärasus, lihtsus, kiirus HMS § 5. Vormivabadus ja eesmärgipärasus
II Menetlusosalised Loe huvi korral: A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu 2004, lk 61-77. § 11. Menetlusosalised 3 Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest (1) Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja); 2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat); 3) isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada (kolmas isik); 4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlevale haldusorganile
suunatud tegevust. See hõlmab määruste ja haldusaktide andmist, reaaltoimingute sõlmimist, teenistuslikke korraldusi. Haldusmenetlus haldusmenetluse seaduse määratluse järgi haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Määrus, haldusakt ja haldusleping on suuremal või lähemal määral piiritlevad kategooriad ning mõistetavamad kui toiming. 3.1 Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,
kodaniku õigusi kohtunikupoolsel initsiatiivil. ● Võimude lahususe eksisteerimine: täidesaatev (Vabariigi Valitsus), seadusandlik (Riigikogu) ja kohtuvõim (kolm Kohtuastet) ● Õigusnormi täpne kujundamine ja hilisem realiseerimine pädevate haldusorganite poolt. ● Õigusriigi printsiibi oluliseks elemendiks olev õiguskindluse põhimõte nõuab, et üksikisikul peab olema tagatud võimalus riigi käitumist (haldusmenetluses) teatava tõenäosusega ette näha ja sellega arvestada, mistõttu peab kodanikul olema võimalus saada küllaldaselt teavet haldusmenetluses rakendatavate õigusnormide kohta. 2) Sotsiaalriigi printsiip (riik ei tohi isikut hätta jätta, osutab probleemide korral abi) ● Riik ei tohi kodanikku jätta hätta ● Konkreetse indiviidi vajadused oleksid tagatud. ● Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist
täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister(Vabariigi Valitsuse Seadus §47 lõige 2). Ministeeriumi osakond ei saa otse pöörduda Vabariigi Valitsuse poole, vaid peab
õiguspärasuse üle, vaid üldiselt edendada haldusülesannete täitjate halduskultuuri; õiguskantslerit ei tohiks pidada üksnes järelevalveorganiks, vaid pigem n.ö õpetajaks ja juhendajaks, kuidas oleks kohane käituda suhtlemisel üksikisikutega (õiguskantsler kui hea halduse kultuuri edendaja). Teisalt soovitakse, et õiguskantsler aitaks parendada isikute ja haldusülesannete täitjate vahelist suhtlemist - eesmärgiks on jõuda arusaamiseni, et riik ja inimene ei pea haldusmenetluses tingimata vastanduma, vaid eelkõige tegema koostööd. See aitaks kaasa kodanikukeskse riigi põhimõtte edendamisele ning tooks kaasa positiivseid tagajärgi mõlemale poolele (õiguskantsler kui lepitaja isiku ja haldusülesannete täitjate vahel). Hea halduse tavadest arusaamine Eestis • Alates 1.1.2004 on järelevalve hea halduse üle õiguskantsleri pädevuses • Hea halduse tava = haldusmenetluse seaduse nõuded + üldine halduskultuur
AMETNIK HALDUSMENETLUSES SEMINARITÖÖ Avaliku halduse areng Eestis 2014 Avalik haldus - seotud avaliku võimu teostamisega, moodustades organisatoorselt, funktsionaalselt ja õiguslikult suletud üksuse, mis on selgesti eristatav haldusest muudest valdkondadest. Haldus organisatsioonilises mõttes on haldusorganisatsioon, mis koosneb halduse kandjatest, haldusorganitest ja muudest haldusasutustest. Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. • Korraldav haldus • Soodustav haldus • Suunav haldus • Maksuhaldus • Varustav haldus Avaliku halduse funktsioonid • prognoosimine ja planeerimine • täitmine • halduse kontroll (internne-kontroll, eksternne-kontroll (poliitiline kontroll, ...
isikuga. 3 A. Aedmaa jt (viide 3), lk 27 6 3. Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluse põhimõtted on sätestatud HMS-i teises jaos. Kokku on viis põhimõtet, milleks on õiguse kaitse, kaalutlusõigus, vormivabadus ja eesmärgipärasus, uurimispõhimõte ning avalikkuse ja andmekaitse põhimõte. 3.1 Õiguste kaitse HMS § 3 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Eesti kodanike põhiõigused ja -vabadused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. Võib öelda, et see on ka seaduslikkuse põhimõte, sest see näeb ette, et kõik peab käima seaduse alusel. Seaduslikkuse põhimõte
Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus. Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja
Viimane on hartas aga eraldi välja toodud (Parrest 2006: 31). 5. Õigus tutvuda andmetega ,,See õigus kätkeb igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti-ja ärisaladusega seotud õigustatud huve." Õigus tutvuda dokumentidega on sättes seotud üksnes isiku enda kohta käivate andmetega, mitte üldise dokumentidele või konkreetse asja toimikule juurdepääsu õigusega. Isikut ennast puudutavatele andmetele juurdepääsu haldusmenetluses seostatakse võrdsete võimaluste 4 põhimõttega, üldist juurdepääsuõigust aga üldise avalikkuse, läbipaistvuse ja avatud ühiskonna põhimõtetega (Parrest 2006: 31). 6. Põhjendamine ,,See õigus kätkeb ametiasutuste kohustust põhjendada oma otsuseid." Hartas sätestatud põhjendamiskohustus piirdub üksnes haldusmenetlusega, s.t üksikjuhtumi lahendamisega
5 omaalgatuslikult rakendada seaduse ulatuses abinõusi, mis menetlust parandavad või kiirendavad. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 2 väljendub haldusmenetlust iseloomustav hea halduse põhimõte. Haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 on sätestatud, et menetlustoiminguid tuleb teha võimalikult kiiresti. Toimingute tegemise aja piirid on paika pandud seadustes või määrustes.6 2.5 Uurimispõhimõte Nii halduskohtumenetluses kui ka haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis tähendab, et haldusorganil lasub kohtustus selgitada menetletavas asjad tähtsad asjaolud omaalgatuslikult ning lisaks on ka kohustus vajaduse korral koguda tõendeid. Haldusmenetluse seaduses ei käsitleta rohkem konkreetsemalt uurimispõhimõtet kuid lugedes haldusmenetluse seaduse teisi paragrahve, on võimalik ka selle põhimõtte sisust paremini aru saada. Näiteks käsitletava seadustiku § 38-s on ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord. 7
osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister (Vabariigi Valitsuse Seadus §47 lõige 2). Ministeeriumi osakond ei saa otse pöörduda Vabariigi Valitsuse
Koosneb alapõhimõtetest, millest haldusorganid peavad oma igapäevatöös juhinduma- seaduslikkus, eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul, õigus ligi pääseda oma toimikule, õigus saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral st haldusorgan peab käituma isikusõbralikult kõige laiemas mõttes. Seaduslikkuse põhimõte. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja et kord antud haldusaktidele ja lubadustele saaks ka tulevikus tugineda. Võrdne kohtlemine: Sisulise võrdsuse idee seisneb selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et riik ei piiraks isikute õigusi ega tekitaks neile muid
aktsepteeritakse Euroopa õigusruumis üldisi õiguspõhimõtteid. Haldusõiguse printsiibid on haldusõiguse eri valdkondades kehtivate reeglite üldistus, mis on riigiti väljendatud erinevates õigusallikates (nt kodifitseeritud haldusmenetluse seadustikes, eriseadustes, kohtupraktikas). Euroopa õigusruumis on haldusõiguse printsiipidena üldiselt tunnustatud näiteks järgmised põhimõtted: õiguskindlus, õiguspärane ootus, proportsionaalsus, mittediskrimineerimine, õigus olla haldusmenetluses ära kuulatud, õigus menetlusele mõistliku aja jooksul, tulemuslikkus ja tõhusus. Üha enam on mitmed haldusõiguse printsiibid - hea halduse kesksed põhimõtted - leidnud tunnustust ka põhiseaduslike printsiipidena. Hea halduse põhimõtted on otsesõnu kirja pandud ka mitmetesse põhiseadustesse. Näiteks tuleb Soome põhiseaduse § 21 lg 2 kohaselt seadusega kehtestada normid, mis sätestavad menetluse avalikkuse, õiguse olla ära kuulatud, õiguse saada
ehk neist tuleb samaaegselt juhinduda. Haldusõiguse printsiipidel on oluline roll kaitsta ka ühiskonnas isikute subjektiivseid õiguseid. Printsiibid: 1) Seaduslikkus – PS § 3 lg 1 lause 1 – riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega koosolevate seaduste alusel. Haldusmenetluse seadus § 3 lg 1 – 9 Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja vabadusi ja muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Ei kehti mitte ainult riigi ja tema organite suhtes, vaid kõigi avaliku võimu kandjate suhtes. Seadus peab olema kättesaadav. Kaks alaprintsiipi: a. Seaduse ülimuslikkuse ehk seaduse prioriteedi printsiip Seaduse ülimuslikkus on seaduse funktsiooni oluline ja vajalik komponent demokraatlikus õigusriigis. Sellest tuleneb halduse seotus kehtivate seadustega
antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. 4. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust
Siseministeeriumi pädevus on määratletud Vabariigi Valitsuse seaduses, Siseministeeriumi põhimääruses, aga ka muudes õigusaktides - näiteks kohanimeseaduse §-s 26 (vt ülal p 3: pädevuse õiguslik määratletus). Samas vt ka HALDUSMENETLUSE SEADUSE § 8: “Haldusorgan (1) Haldusorgan on seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. (2) Haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.” Siit järeldub, et: 1) Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus 2) Haldusorganit iseloomustav põhitunnus on avaliku halduse ülesannete täitmine 3) Haldusorganina võib käsitada nii asutust, kogu kui ka isikut Meeldetuletavalt olgu siinkohal toodud haldusülesannete liigid:
halduskohtumenetluseski uurimispõhimõte haldusorganil lasub kohustus omal algatusel selgitada menetletavas asjas tähtsad asjaolud ja kohustus vajaduse korral koguda selleks tõendeid omal algatusel (HMS § 6). Uurimispõhimõtte sisu HMSi § 6 konkreetsemalt ei käsitle, ent sisu on võimalik tuletada haldusmenetluse seaduse teistest sätetest. Näiteks on HMSi §-s 38 ette nähtud tõendite kogumise alused ja kord, HMSi §-s 39 eksperdi ja tunnistaja seisund haldusmenetluses jne. Kuid viidatud sätted ei ava uurimispõhimõtte sisu täielikult ning seetõttu tuleb halduskohtumenetluses lähtuda uurimispõhimõtte kohta väljendatud seisukohtadest. Uurimispõhimõtte kohaselt ei või asutus piirduda menetlusosaliste endi algatusel esitatud tõenditega, vaid ta peab asjaoludest ülevaate saama ning faktid tuvastama tõendeid ise kogudes või selgitades menetlusosalistele vajadust esitada tähtsateasjaolude kohta lisatõendeid nende
jaoks kõige olulisemad. Palun too välja vähemalt 3 ja põhjenda oma valikut. HMS § 2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt: “haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel.” Riigivastutusmenetlus on haldusmenetlus nt kui kinnisasja omanik X palub tühistada tema naabrile Y väljastatud ehitusloa siis isik saab esitada vaide haldusmenetluses või kaebuse halduskohtumenetluses. Haldusmenetluse põhimõtted, mis on riigivastutuse jaoks kõige olulisemad on: 1. ? Haldusmenetluse üldpõhimõtted on: 1. Hea halduse tava 2. Õiguspärasus ja õiguse tõlgendamine, õiglus 3. Asja arutamine objektiivselt ja erapooletult 4. Proportsionaalsus ehk sobiva lahenduse leidmine 5. Otstarbekus 6. (Eba)võrdne kohtlemine ehk iga erineva isiku ja olukorra arvestamine 7. Õiguskindlus ehk inimese usalduse kaitse 8
Kohtulahendiks Kaitsefunktsioon: riik peab olema aktiivne, tegema midagi isiku heaks. otsus või määrus. Toetusfunktsioon: minimaalse elutaseme tagamine 55. Millal kohaldatakse haldusmenetluses HMS-I? Adressaadid: inimene sünnist surmani; juriidilised isikud; erisubjektid (perekond, abikaasad, vanemad o HMS on üldseadusena kohaldatav ainult siis, kui eriseadus ei sisalda sätteid jt)
- notari- ja perekonnaseisuameti aktid PS JV kolleegium - halduse üldaktid VII teema HALDUSMENETLUS ________________________________________________ §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetluse põhimõtted a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema - kohane - vajalik - proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon).
volitatud haldusmeetmeid rakendama. Näide: Pärnu politseiprefektuur on pädev tagama avalikku korda Pärnumaal, kuid mitte tegema seda Tartus (puudub territoriaalne pädevus) või andma Pärnus välja ehituslube (puudub sisuline pädevus). Teine pädevuse määratlus: välispädevus e. eksternne pädevus määrab ära, kas haldusorgan tervikuna on pädev mingit küsimust lahendama internne pädevus milline ametiisik võib haldusorganit haldusmenetluses esindada (sisuliselt: kes kirjutab alla). Näiteks KOV pädevus kõik kohaliku elu küsimused, mis ei ole seadusega antud mõne teise haldusorgani kätte, lahendatakse KOV poolt. Haldusorganeid saab liigitada ka pädevuse alusel: Valitsusasutused, mis teostavad avalikku võimu ja on finantseeritavad riigieelarvest (ministeeriumid, riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud struktuuriüksused).
teabeks. Haldusorganil on kaalutlusõigus. Avalik teabe seadus § 35 lg 2. Riigisaladuse kohta on ka riigisaladuse seadus, sealt nõuded ja regulatsioonid. Ärisaladus § 35 lg 1 p 17. Avaliku teabe seadus ei anna ärisaladuse mõistet, seda teeb konkurentsiseadus § 63. Avaliku teabe seadusest tuleb võimalus, et kui on ilmne, et tegemist on ärisaladusega, võib teha ettepaneku, et kohaldada ärisaladuse regulatsiooni. a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik, proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist (otsustusdiskretsioon) või valida erinevate otsustuste vahel (valikudiskretsioon). Diskretsiooni kasutamine peab olema kooskõlas volituse piiride,
15. Haldusmenetluse põhimõtted Haldusmenetluse mõiste: (1) Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. (2) Tööstusomandi esemele õiguskaitse andmise menetlus, riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ning väärteomenetlus ja süütegude kohtueelne uurimine ei ole haldusmenetlus käesoleva seaduse tähenduses. Põhimõtted: Õiguste kaitse (1) Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. (2) Halduse õigusakt ja toiming peab olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes Kaalutlusõigus (1) Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. (2) Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning
- notari- ja perekonnaseisuameti aktid PS JV kolleegium - halduse üldaktid VII teema HALDUSMENETLUS ________________________________________________ §1 Haldusmenetluse mõiste, põhimõtted ja liigid Haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel. Haldusmenetluse põhimõtted a) seaduspärasus. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Halduse õigusakt ja toiming peab olema - kohane - vajalik - proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. 44 b) kaalutlusõigus. Diskretsioon on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse
seotud faktilisest ja õiguslikust olukorrast, siis ei tohiks ka see asjaolu alati olla haldusakti põhjendamisest keeldimise põhjuseks. Haldusakti põhjendamise kolm eesmärki nõuavad lisaks, et haldusorgan ei peaks põhjenduses piirduma mitte üksnes faktilise ning õiguslike asjaoludega, mis tingisid otsuse langetamise. Haldusakti põhjendamise ulatuse tõlgendus Eesti kohtupraktikas Menetlusosaliste õigused haldusmenetluses on korduvalt eri kohtulahendites pälvinud ka Riigikohtu tähelepanu. Oma arutlustes on kohus sealjuures jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis siinses kontekstis pakuvad kindlasti tänuväärset abimaterjali haldusmenetluse osaliste subjektiivsete õiguste mahu avamisel Eesti kehtivas õiguses. Riigikohtu lahendeid analüüsides selgub, et kõige enam on kohtul tulnud tegeleda haldusakti
Uurimisprintsiip. Süütuse presumptsioon Võistlevuse printsiibi kohaselt on erinevatel isikutel kohtumenetluses erinevad rollid ning seda ka tõendite esitamise ning hindamise raames. Kohtul, võistlevuse printsiibi kohaselt, ei ole kohustust ega õigustki ise tõendeid koguda. Antud printsiip on kantud ideest, et ainult selliselt on võimalik tagada kohtute sõltumatus. Võistlevuse printsiip on Eestis leidnud laialdast rakendamist kriminaalmenetluses. Uurimisprintsiibi põhimõte on haldusmenetluses üks kesksemaid põhimõtteid. Selle kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas tähtsust omavad asjaolud – nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud – ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Avalik võim on kohustatud tegutsema ka olukorras, kus asjas tähtsust omavad asjaolud ei ole täpselt teada.
5) on pankrotivõlgnik; 6) tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutseeetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega; 7) on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja. Töötamine õppe või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist. Mis on riigi õigusabi? Riigi õigusabi antakse makseraskustes füüsilisele või juriidilisele isikule: kohtumenetluses; kohtueelses menetluses, täitemenetluses ja haldusmenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks. Tähtis on meeles pidada, et ehkki esialgu maksab õigusteenuse eest riik, on riigil õigus kulud hiljem õigusabi saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda. Riigi õigusabi ei anta juhul, kui taotlejal on piisavalt vara ja sissetulekuid õigusabikulude tasumiseks, samuti ärivaidluse või mittevaralise kahju hüvitamise korral ja muudel seaduses sätestatud juhtudel.
Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi. Need kaks aluspõhimõtet haldusmenetluses aitavad viia parimate võimalike lahenditeni kodanike probleemides. Üht teiseta käsitleda ei saa. Nad kuuluvad kokku ja toetavad üksteist menetluse käigus, et haldusorgan saaks pakkuda parimat võimalikku lahendust kõigile pooltele. Kaalutlusõigus tagab haldusorgani pädevuse ja kodanike kaitse, sest organ ei tohi vastu võtta otsuseid, mida talle seadusega volitatud ei ole. Uurimispõhimõte annab võimaluse tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks
5) on pankrotivõlgnik; 6) tegutseb kutsealal, mis on vastuolus advokaadi kutse-eetika nõuetega või sõltumatuse põhimõttega; 7) on kohtuotsusega ilma jäetud õigusest olla advokaat, kohtunik, prokurör, notar või ettevõtja. Töötamine õppe- või teadustööl ei takista isiku advokatuuri vastuvõtmist. Riigiõigusabi antakse: makseraskustes füüsilisele või juriidilisele isikule, kohtumenetluses, kohtueelses menetluses, täitemenetluses ja haldusmenetluses ning õigusdokumendi koostamiseks ja muuks õigusalaseks nõustamiseks või esindamiseks. Tähtis on meeles pidada, et ehkki esialgu maksab õigusteenuse eest riik, on riigil õigus kulud hiljem õigusabi saanud isikult osaliselt või täielikult sisse nõuda. Riigi õigusabi ei anta juhul, kui taotlejal on piisavalt vara ja sissetulekuid õigusabikulude tasumiseks, samuti ärivaidluse või mittevaralise kahju hüvitamise korral ja muudel seaduses sätestatud juhtudel. Riigi õigusabi
halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. Haldusorgani pädevus Üksikasjalikumalt sätestatakse avaliku halduse ülesanded eriseadustes ning nende alusel antud määrustes. Lisaks välispädevusele, mis väljendub haldusorgani täidetavate ülesannete kogumina, võib asutuste puhul rääkida ka sisepädevusest. Selle kohaselt määratakse halduse siseselt haldusmenetluses tegutsevad isikud, kellele ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu. Menetlusse kaasatud isiku suhtes hakkavad kehtima menetlusosalise õigused, mida
Amet on ühele füüsilisele isikule asutuses pandud ülesannete kogum. Ameti kandjaks on sellele kohale teenistusse või tööle võetud füüsiline isik. Tegemist on kõige väiksema organisatsioonilise ühikuga asutuses. Halduskoostöö Halduskoostöökslaiemasmõttesvõib lugeda kõiki haldusesiseseid suhteid, ja tegevusi, mis aitavad tagada halduse ühtsust: vastastikune järelevalve, haldusotsuste kooskõlastamine haldusmenetluses, asutuste vahelised hoiatused ja teated, kompleksmenetlused, asutuste vahelised komisjonid ja ühisüksused, kontaktisikute võrgustikud, infosüsteemide ühiskasutus, ühtsed teeninduspunktid isikute. Halduskoostöökskitsamasmõttesvõib lugeda HKTS-is reguleeritavaid halduskoostöö vorme: riigi ja kohaliku omavalitsuse haldusülesannete täitmiseks volitamist ja ametiabi. Ametiabi saamiseks esitab üks haldusorgan teisele kirjaliku kindlas vormis taotluse,
täitma volitatud asutus, kogu või isik. Haldusorgani pädevus määratakse kindlaks õigusaktides, näiteks seaduses, määruses või halduslepingus. Haldusorgani pädevus Üksikasjalikumalt sätestatakse avaliku halduse ülesanded eriseadustes ning nende alusel antud määrustes. Lisaks välispädevusele, mis väljendub haldusorgani täidetavate ülesannete kogumina, võib asutuste puhul rääkida ka sisepädevusest. Selle kohaselt määratakse halduse siseselt haldusmenetluses tegutsevad isikud, kellele ühtlasi antakse õigus teha otsuseid haldusorgani nimel. Pädevuse võib jaotada ka ruumiliselt või esemeliselt. Pädevuse ruumilise jaotamise korral määratakse haldusorgani pädevus territoriaalsuse põhimõtet järgides. Menetlusosaline Menetlusosaliste hulka ei arvata tõlki, tunnistajat ega eksperti, sest neil üldjuhul puudub otsene huvi menetluse tulemuse vastu.
haldusorgan selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt (§ 11 lg 1). AtSS-s sätestatud sunnivahendit ei rakendata: 1. kohtulahendite täitmise puhul; 2. teenistusliku järelevalve läbiviimisel (AtSS § 2 lg 3); 3. haldusorgani ettekirjutuste täitmisele, millega kohustatakse isikut maksma raha (AtSS § 2 lg 4); 4. kui ettekirjutuse adressaat on riigiasutus (AtSS § 5 lg 1). Pärast haldusakti andmist haldusmenetluses HMS sätete kohaselt ei pruugi haldusorgani poolt taotletav eesmärk veel saavutatud olla. Kui tegu on soodustava haldusaktiga, siis selle andmisele järgnevalt reeglina probleeme ei teki (nt toetuse maksmisel kannab haldusorgan raha lihtsalt isiku pangakontole üle), kuid kui tegu on kohustava ehk koormava haldusaktiga, siis tuleb see isikul ka täita, et saavutada taotletav eesmärk. Võimalikud on kaks varianti: 1. isik täidab kohustuse vabatahtlikult; 2
seaduses; − NotS §-s 32 loetletud ametiteenused, mille suhtes ei kohaldu tõestamisseaduse normid, vaid notariaadiseaduse märksa vabamad ja vähem reglementeeritud ametiteenuste sätted. NotS § 32 kohaselt kuuluvad ametiteenuste hulka: − õigusnõustamine väljaspool tõestamistoimingut (dokumendi koostamine, maksekäsu kiirmenet- luse avalduse esitamine notari vahendusel, samuti isiku esindamine haldusmenetluses ja kohtus tsiviilkohtumenetluse seadustiku*4 (TsMS) § 475 lg 1 p-des 1, 3–5, 8–11 ja 13–14 nimetatud hagita asja menetluses ning pärija esindamine pärandvara pankrotimenetluses); − maksundus- ning välismaa õiguse alane nõustamine väljaspool tõestamistoimingut või selle raa- mes; − lepitamine vastavalt lepitusseadusele*5; − tegutsemine vahekohtunikuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel;
5. Haldusorgan võib menetlusse menetlusosalisena kaasata ka muid isikuid ja organeid, kelle huve haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. Nt organid ja isiku, kes võivad esindada avalikke huve, sest võib tekkida kollisioon. Menetlusosaline pole: 1. Menetlust läbi viiv haldusorgan 2. ekspert, keda võib menetlusse kaasata Menetluses peab olema täidetud teatud tingimused, et olla menetlusosaline: isikutel peab olema olemas haldusõigus ja -teovõime. Haldusmenetluses kohaldatakse õigus ja teovõimele TSÜS sätteid. Alaealine ja piiratud teovõimega või teovõimetuks tunnistatu isik, ei või haldusmenetluses iseseisvalt õigustoiminguid teha, kui seadusega pole ettenähtud teisiti. o Õigusvõime tekib sünnimomendist (nii on oluline haldusõiguses). Õigusvõime määravad ära konkreetsed seadused. Õigusvõime maht haldusõiguses sõltub konkreetsetest faktoritest (iga, amet jne)
enamjaolt pealiskaudsed ega sisalda täpseid andmeid küsitu kohta. Ühtlasi ei ole kaebaja ümber lükanud seda, et kaebaja pangakontolt ei nähtu tegutsevale ettevõttele iseloomulikke kulusid (sidekulud, kulud transpordile, kontorikulud, tööjõukulud jne), kaebaja ei ole maksnud ühelegi töötajale, sh juhatuse liikmele töötasu, äriühing on varatu, tal puudub sõiduk ja ka juhatuse liikmel ei ole isiklikku sõidukit; 5) kaebaja käitumine vaidlusaluses haldusmenetluses ning makshaldurile esitatud ja kogutud tõendid kogumis põhjendavad maksuhalduri kahtlust, et äriühing võib kuritarvitada käibemaksukohustuslase registreerimisnumbrit. Kaebaja ei ole maksuhalduri sellekohast põhjendatud kahtlust ümber lükata suutnud; 6) ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Maksuhaldur võimaldas kaebajal esitada teavet ja dokumente ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks, andes kaebajale enne vaidlustatud otsuse tegemist kaks korraldust
- samuti ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes seaduse (3) Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult, alusel kannavad varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju alludes ainult seadusele. eest. Haldusmenetluses on menetlusosalised. (2) Tsiviilkostjal või tema esindajal on soovi korral õigus: esitatud hagi vastu vaielda; anda seletusi hagi kohta; esitada tõendeid ja taotlusi; § 1. Seaduse ülesanne tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel; osa võtta
- samuti ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone, kes seaduse (3) Oma volitusi kriminaalmenetluses teostab prokurör sõltumatult, alusel kannavad varalist vastutust kuriteoga tekitatud kahju alludes ainult seadusele. eest. Haldusmenetluses on menetlusosalised. (2) Tsiviilkostjal või tema esindajal on soovi korral õigus: esitatud hagi vastu vaielda; anda seletusi hagi kohta; esitada tõendeid ja taotlusi; § 1. Seaduse ülesanne tutvuda toimiku materjalidega eeluurimise lõpuleviimisel; osa võtta
kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust
avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Kompromissi soodustamine - tsiviilkohtumenetlus peaks muutuma kodaniku jaoks kiiremaks ja riigile säästlikumaks. Kohus peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 10.5 Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte) Uurimispõhimõte kohaselt on haldusorgan kohustatud haldusmenetluses välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 10.6 Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon) Kohustuslikkus ehk legaliteet - kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel kriminaalmenetlust sõltumata mis tahes isiku või riigiasutuse arvamusest.
erakordselt piirava tegevusega. Isikul lasub kohustus üksnes mõõdukaid piiranguid taluda. 21. Mille poolest erineb RVastS-s sätestatud kahju hüvitamise üldalustest kahju hüvitamine isikule, kes taotleb kahju hüvitamist SKHS-i alusel? Liisi ??? RVastS: Materiaalne pool: 1) Kahju on tekitatud haldusorgani õigusvastase haldusakti või toiminguga. 2) Enne kahju hüvitamise nõudmist tuleb olla kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. 3) Kahju hüvitamise eeldused on samad igal pool haldusmenetluses kahju tekitamise puhul. 4) Kahju tekitaja vastutab mittevaralise kahju eest vaid süü korral ning varalise kahju eest igal juhul. 5) Kahju tekitaja vastutab RVastS alusel. Menetluslik pool: Kui isik leiab, et talle on kahju tekitatud, võib taotlusega pöörduda kas kahju tekitanud haldusorgani poole või vahetult halduskohtusse. Erandiks on kahju tekitamine kohtu poolt (nõue Justiitsministeeriumile). SKHS: Materiaalne pool:
(3) Menetlustoimingute sooritamise eest võib haldusorgan tasu võtta üksnes seaduses sätestatud juhtudel ja suuruses. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (4) Menetlustoimingud viiakse läbi viivituseta, kuid mitte hiljem kui seaduses või määruses sätestatud tähtaja jooksul. [RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002] (5) Kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid muutuvad menetluse ajal, kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme . (6) Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega. Digitaalallkirja ja digitaalset templit kasutatakse haldusmenetluses digitaalallkirja seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Õigusakti või volikirja võib anda elektroonilises vormis seaduses või määruses sätestatud juhtudel. (7) Uurimispõhimõte Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Haldusorgan
Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Haldusakti motiveerimine tagab selle kontrollitavuse. Selgitamis ja nõustamiskohustus Avalikul võimul on kohustus isikuid abistada menetlustoimingute tegemisel, selgitades neile õigusi ja kohustusi ning jagades nõus eesmärkide saavutamisel. Uurimispõhimõte Haldusmenetluses valitseb uurimispõhimõte, mille kohaselt haldusorgan peab ise välja selgitama otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, kogudes vajadusel ise tõendeid või tehes isikule ettepaneku tõendeid esitada. Uurimispõhimõtte üheks tahuks on koostööpõhimõte haldusorgan peab võimalusel isikuga koostööd tegema. Haldusmenetluse efektiivsus ja eesmärgipärasus Haldusmenetlus peab olema eesmärgipärane ja efektiivne ning selle peab viima läbi
A-d süüdistati keelatud materjali sissetoomises Turkmenistani, mitte selle jagamises ega kirjastamises. Isikut võib ähvardada päritoluriigis eluaegne vangistus. Samas ei ole tema osas võimalik välja selgitada, kui suur karistus võidakse temale mõista. Võttes arvesse päritoluriigi infot, ohustaks teda Turkmenistanis piinamine või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamine. Isik on andnud haldusmenetluses ebaõigeid ja vastuolulisi seletusi. Need vähendavad tema usaldusväärsust ja kinnitavad tema ohtlikkust. Isik ei ole vastanud otseselt küsimusele, millest on tingitud tema suur huvi Süüria sõja vastu. PPA-l ei ole võimalik välistada A-st tulenevat ohtu avalikule korrale, kuna isiku telefoni sisu, tema sotsiaalmeedia konto ja talle esitatud süüdistused viitavad huvile Süüria sõjategevuse ja äärmuslikku islamit propageeriva organisatsiooni HT suhtes
KOV sekkuda ei tohi. Neljandaks, ei tohi KOV ilma seadusega kehtestatud volitusnormita sekkuda põhiõigustesse. Riiklike küsimuste lahendamise kohustust saab KOV panna ainult seadustega v kokkuleppel.Kui kokkuleppega-leitakse kokku ka rahastamise küsimuses-riigieelarvest. Kui KOV täidab riiklikke ül siis peaks riigi ja KOV vahelised eriarvamuse dlahendama haldusmenetluses . Institutsiooniline garantii-Tagab KOV eksistensi. Neilt ei tohi ära võtta kohalike küsimuste lahendamise pädevust. KOV juhtimine on kahetasandiline.Lisaks volikogule eksisteerib tegevjuhtimise tasandil valitsus. Volikogu määrab kindlaks omavalitsusüksuse haldamise põhimõtted ja langetab kõige tähtsamad otsused. Valitsus määratakse volikogu poolt nign temal on täidesaatvad ül. Volikogu valitakse 4.a Erakorralise dvalimise dvõivad toimuda tihedamini
antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist). Vastavalt õiguskindluse põhimõttele on isikul õigus näiteks vaidlus läbi vaadata selle esemeks olnud sündmuse toimumise ajal kehtinud seaduse alusel ning tagasiulatuvate isiku olukorda halvendavate normide rakendamine on kriminaalõiguses keelatud. Asja arutamine mõistliku aja jooksul. Antud printsiip kehtib nii kohtumenetluses kui ka haldusmenetluses ja tuleb kohaldamisele eelkõige siis, kui seaduses pole kirjas asja läbivaatamise tähtaega. Mõistliku aja kriteerium on hinnanguline ja sõltub antud konkreetsetest asjaoludest (näiteks kohtuasja keerukusest). 6) võimude lahususe printsiip Võimude lahususe printsiibi võib jagada kaheks: traditsiooniline võimude lahusus ja personaalne võimude lahusus. Traditsioonilise võimude lahususe all mõistetakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahusust
sünnikohta muuta. Vanas seaduses oli mingi säte "juriidilise fakti tuvastamise" kohta. Nüüd seda sätet enam ei ole. Meil kehtib põhimõte, et kohus lahendab asju, mis seadusega on kohtu pädevusse antud. Muuhulgas, perekonnaseisukannetega tegelevad perekonnaseisuametid. Selle kohta on ka erladi seadus: perekonnaseisu toimingute seadus. Perekonnatoimingute kajastamine olemuselt on haldusmenetlus. Haldusmenetluses on kohustus tuvastada igasuguseid asju. 8. seminar XV. Kohtulahend XVI. Kohtulahendi täitmine ning jõustunud lahendi muutmise ja tühistamise võimalused TÕENDID Kirjalik tõend, tunnistajad, vaatlus, eksperdi arvamus, asjatundja arvamus. Vande all selgitus 1. Briti Neitsisaartel registreeritud äriühing A ja Eesti osaühing B on sõlminud Eesti aktsiaseltsi C aktsiate müügilepingu. Müüja A esitab Eesti kohtusse hagi B vastu, väites, et ta
annaabi.ee 
