50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sandratross
Õppematerjali autor
INDIAANLASED KES ON INDIAANLASED? Indiaanlased on Ameerika põlisrahvad. Nimetuse said nad Kolumbuselt, kes arvas, et oli üle Atlandi ookeani purjetades jõudnud Indiasse. Indiaanlased kuuluvad mongoliidsesse rassi ja kõnelevad u. 1200 omavahel suuresti erinevat keelt. Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Aasiast üle Beringi väina viimase jääaja lõpus. Ameerika avastamise paiku (16 saj.) elas palju suguharusid ürgkogukondliku korra tasemel. Põhja-Ameerika metsades ja Lõuna-Ameerika lõunaosas elatuti kalastusest ja jahindusest, mujal oli peamine elatusala maaviljelus. Kesk-Ameerika ja Andides olid suhteliselt kõrge kultuuriga riigid: Mehhikos ja Guatemalas asteekide ja maajade, Peruus inkade riik. Seal kasvatati maisi, kartulit, tomatit, kõrvitsat,
kristianiseerimise argument et levitada uutes maades kristlust. 3) tsivilisatsiooni argument juurida välja tõeliselt patune elu, jumalike normide vastu eksimine, barbaarsus. Religioonne kohusetunne. Moraal, abielukombed, riietus (mehed sunniti kandma pükse). Vaidlus Barbarite üle. Kanoonilise õigus. Sinibaldo Feschi: paganlus ei ole piisav argument vägivaldseks alistamiseks. Munk de las Casas ,,Indiaanlaste apostel ,, ja ,,Lühike ülevaade indiaanlaste hävitamisest" , millest kasvas välja ,,Must legend". Indiaanlased on samasugused inimesed nagu eurooplasedki. Tunnistas juriidilist argumenti, kuid Hispaania kuningas peab kohtlema indiaanlasi samamoodi nagu kohtleb inimesi Kastiilias. Rikkumise tõttu on indiaanlastel põhjust õiglaseks sõjaks hispaanlaste vastu. Rahumeelse kolonisatsiooni, kauplemise ja kristianiseerimise idee. Sellele vastu esitas teooria humanist de Sepulveda. ,,Las Casas on hereetik" ja kõik, mis ta on rääkinud on
Ja mõne aja pärast saabus ka paavstiks valitud legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui Niccoló ja Maffeo ei ole veel lahkunud, pöördugu nad tagasi ja tulgu tema juurde. Jõudnud Akkasse, tegid nad visiidi pühale paavstile ja avaldasid talle oma austust. Ta andis neile kaasa kaks dominikaani munka, keda peeti provintsi kõige targemaiks. Nendele munkadele andis ta preestrite ja piiskoppide ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse. Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe
Ida-Euroopas toimus teoorjuse kinnistumine Lääne-Euroopas vähenes järsult Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus Koloniseerides hävitati Ameerika indiaani kõrgkultuurid ja veeti sadu tuhandeid Aafrika põliselanikke orjusesse Hinnatõus tabas kõige valusamini linnaelanikkonda, mistõttu 17. sajandil muutus liha linna alamrahva toidulaual luksuseks Nakkushaigused kiirendasid Ameerika põliselanike indiaanlaste väljasuremist Teoorjuse kinnistumine Ida-Euroopas takistas majanduse arengut Vahemere kaubalinnade tähtsuse vähenemine põhjustas selle piirkonna teisejärguliseks muutumist PORTUGALLASTE ESIMESED RETKED Alles siis, kui Portugalis ja Hispaanias leiutati karakk ja seejärel karavell, hakkasid eurooplased mõtlema muinasjutuliste idamaade peale. Nendel avastustel oli hulk põhjusi. Monetaristide arvates algasid suured
Uue rahvuse ühtsust märgivad kontinentaalkongressid. I kontinentaalkongress kogunes 1774. aastal. Nad katkestasid kaubavahetuse Suurbritanniaga, kuid lootsid konflikti rahumeelset lahenemist ja pöördusid emamaa poole alamliku kirjaga. II kontinentaalkongress otsustas luau regulaararmee ja selle ülemjuhatajaks valiti George Washington.4. juulil 1776 võeti vastu Iseseisvusdeklaratsioon. Selle alusel kuulutati 13 kolooniat iseseisvateks ning samal ajal andis inimestele õiguse elule, vabadusele, võrdsusele ning õiguse rahvale tõusta üles ja määrata oma saatus. Päriselt saavutati iseseisvus iseseisvussõjas, mille lõpetas 1783. aastal Versailles`rahu. Rahulepinguga tunnustas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ja iseseisvaks riigiks. Ameerika Ühendriigid: Uue riigi nimeks sai ameerika Ühendriigid. Selle nime pakkus välja Thomas Paine. Esialgu sidus 13 asumaad üheks üks esinduskogu, milleks oli kontinentaalkongress
Eksimuste eest olid määratud ranged karistused.Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus>“Looda jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv” . Sõja lõpp>Sõda kestis kokku 6 aastat ning kuninga väed said lõpuks lüü>Kuningas Charles I langes vangi, kohus mõistis ta süüdi riigireetmises ning jaanuaris 1642 ta hukati pea maharaiumise läbi. Cromwell hukatud Charles I kirstu juures. Ameerika Ühendriikide sünd. Ameerika avastamine:Indiaanlased – ca 25.000 a tagasi Viikingid Cristopher Kolumbus 1492 Amerigo Vespucci John Cabot (Giovanni Caboto) 1497. Suhted põlisrahvastega Kahvanäod ja punanahad Algselt head suhted (abistamine, kaubandus) Kolonistide vool–konfliktid Maa omamise küsimus Alates XVII sajandist indiaanisõjad (ca 150 aastat)–Kolonistide parem relvastus–Indiaanlaste killustatus hõimudeks–Kolonistide kasvav arvukus Indiaanlaste tõrjumine läände
"Homme kirjutan ühele mõjukale isikule. Ta on kuningale ja kuningannale lähedane..." Kloostriülem pidas sõna. Kuningas Ferdinand ja kuninganna Isabella olid Kolumbuse projektist huvitatud. Aga nagu õukondlased meremehele selgitasid, oli tarvis osata kuninga lubaduste täitmist oodata. Kolumbus ootas seitse aastat. Kokkuvõttes aga läks suure idee sünnist hetkeni, mil Kolumbus võis lõpuks lepingule alla kirjutada, seitseteist aastat. Leping andis Kolumbusele õiguse 1 avastada ja alistada maid kauges Aasias. Genova meremees lubas Hispaania laevad lääne suunas Indiasse viia. Kolumbuse lipu all meretagustesse maadesse sõitma määrati kolm karavelli: "Santa Maria", "Pinta", "Nina". Sellise ohtliku sõidu tarvis vabatahtlikke aga värvata ei õnnestunud. Meeskonnad komplekteeriti enamasti seiklejatest. Koos admiraliga, nagu Kolumbust nüüd nimetati, läks Palose sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3
antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika kultuurist. Väga põnevalt ja üksikasjalikult on välja toodud Ameerika sünd, mis sai alguse Aasiast sisserännanud indiaanlastest, kes oli omamoodi rahvas ja moodustas huvitava koosluse. Eraldi on juttu Ameerika põlisasukatest, kes tegelikult on olnud kultuuri tekitajad ja loojad: maajad, asteegid ja inkad, kes paiknevad oma hõimudega eri kohtades. Töö kolmandas osas on põhiliselt üldinformatsioon Ameerikast: geograafiline asukoht, valdav kliima, rahvaarv, riigikord jm. Seejärel saab teada, millised on ameeriklased rahvana ja millised on nende ühised
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid