Traktaat lex talionis'est Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õiguses" (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

105

doc

Õigussüsteemide võrdlev ajalugu

Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu

Õigussüsteemide ajalugu

62

docx

Õiguse ajalugu - eksamiküsimuste vastused

hõimuühiskonna õigus, riigieelne õigus. Arhailine õigus kui teistsuguse kultuuri väljendus. Ei ole seotud kindla ajaperioodiga – selles tähenduses ka traditsiooniline õigus. Teistsugususest tulenevad probleemid arhailise õiguse mõistmisel (Arhailisus ei tähenda primitiivsust). Arhailine õigus püüdleb stabiilsuse poole (meie aga progressi suunas), hoitakse kinni esiisade pärandist. Arhailises õiguses on inimene olemas vaid mingi ühenduse läbi (nt abiellumine on kahe sugukonna vaheline kokkulepe)  Arhailine – esialgne, varajane, algne, algupärane  Sugukondlikus korras kehtinud, riigieelne  Mittekirjutatud, tavaõigus  Ei ole tingimata ajaliselt kauge (näiteks suurlinnade slummides ka tänapäeval)  Võib eksisteerida kirjutatud õigusega koos  Pole primitiivne, kuid on teistmoodi Iseloomulikud tunnused

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

21

pdf

Eetika loengute kokkuvõte

Arutluse kaudu ­ väärtuste selitamine läbi arutelu, reflektsiooni (value clarification) Tegevuse, praktika kaudu - demokraatia õppimine (J. Dewey) Eeskujude, iseloomukasvatuse kaudu ­ vooruseetika lähenemine (character education) John Stuart Mill: Õnn on selline elu, kus on olemas vaba tegutsemine (ka mõttekas töö), armastavad suhted ja moraalne iseloom ning kus inimest ei vaeva süü ega ärevus, vaid teda on õnnistatud rahu ja rahuldustundega. Tagajärje-eetika: Konsektventsialism, teleoloogiline eetika. Teo moraalse õigsuse määrab tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui palju ta toob kaasa hüvet. Mida rohkem hüvet tegu põhjustab, seda parem ta moraalses mõttes on. Altruism on isetu hool ja omakasupüüdmatu, ennastohverdav teguviis. Egoismi vastand. Altruistlik on Thomas Hutchesoni sõnul näiteks vanemate armastus oma laste vastu.

Eetika

21

doc

Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt

Fakt, et inimesed pooldavad antud ajas ja ruumis teatud kindlaid ideesid ja väärtushinnanguid, kaasaarvatud arusaame õigusest, on fakt, mille seost õigusega tuleb uurida.." Sirk eristab õiguse sotsioloogias nelja osa: tsiviilõiguse sotsioloogiat, kriminaalõiguse sotsioloogiat, sotsioloogilist õigusteadust ja õiguse antropoloogiat. õiguse sotsioloogia on tihedalt seotud õiguspärase käitumise uurimisega Õiguse ajalugu- õiguse ajaloost peaks alati rääkima koos võrdlemisega õiguses. Õiguse ajaloo võiks jaotada kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks vastavalt siis kirjaliku õiguse olemasolule või selle puudumisele. Selleks, et õiguse ajalugu saaks võimalikult täielikult täita tema ees seisvat ülesannet ­ avardada tunnetust ja luua sillad möödaniku ja tänapäeva vahel- tuleb silmas pidada õiguse ajaloo tähtsaid funktisoone nagu: filosoofiline funktsioon- ajalugu tuleb tundma

Õigusõpetus

94

doc

Rooma eraõiguse konspekt 2014

üksteisele rasked aktsepteerida. Kuid praegu toetavad neid vähemalt ühised lähtekohad. (vt ka Knütel, Rolf. Ius commune und Römisches Recht vor Gerichten der Europäischen Union. – JuS 1996, 9. Lk 768jj). Rooma õigust tundes ka lihtsalt alternatiivse õigussüsteemina on palju kergem aru saada erinevatest Euroopa riikide õigussüsteemidest. Rooma õigust süsteemina õppides on võimalik arendada välja kriitiline meel ka olemasolevate õiguslike lahenduste suhtes. Rooma õiguses on palju vastuolusid, mis ühest küljest näitavad, et õiguses on sageli mitu “õiget” lahendust ja teisest küljest on võimalik arutada erinevate lahenduste sobivuse ning õiglustundele vastavuse üle, ilma seda liiga vara kehtiva õiguse diskussiooniga sidudes. Rooma õiguses näeme väga selgelt ka õiguse arengut – arhailisest ja vormelitega seotud õigusest vabaks universaalsemaks õiguseks. Lisaks arendab Rooma õiguse süsteemiga kokku puutumine meie õigusest

Õigus

18

doc

Õigusteaduskonna aine

o Hüvitatakse tagajärge, mitte tegu o Kasuistlik / võib olla väga detailne o Maagia ja ordaalid (veeproov, tuleproov) o Taliooniprintsiip, ehk silm silma, hammas hamba vastu  “Arhailised kultuurid võivad saada väga vanaks ja jääda ikkagi arhailiseks. Pole vähimatki põhjust arvata nagu muutuks iga arhailine kultuur millalgi kõrgkultuuriks.“ Hattenhauer 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes. Arhailises õiguses ei ole tõe või tahtluse tuvastamine oluline. Protsessi ülesandeks oli õiguse taastamine ja õigusolukorra muutmine. Tänapäevane tõendite esitamine oli arhailisele õigusele tundmatu. Arhailine õigus ei toetu jälgedest ja välistest ilmingutest tulenevale tõenäolisele järeldusele ega määra kindlaks juhtumit, näiteks kui lehm varastati ja see lehm oli isiku x käes, oli isik x varas

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

122

docx

Rooma eraõigus

 Institutsiooniline süsteem. Saanud oma nim kui ka sisu Rooma õigusest. Kogu õigus, mida kasutame, käib kas isikute asjade või hagide kohta. Siit ka kogu eraõiguse instituutide järjestus: isikutesse puutuv õigus; asjadega seotud õigussuhtes; hagid- õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks  Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb:  Asjaõigus  Obligatsiooniõigus  Perekonnaõigus  Pärimisõigus  Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses:

Rooma eraõiguse alused

22

doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

B. arutleb eraldi ususallivuse üle raamatus "Seitsme isiku vestlus" (Colloquium heptaplomere): katoliiklane, luterlane, kalvinist, juut, moslem, pagan ja "loomuliku religiooni" esindaja. Firenze humanismi vaimus väidab B., et eksisteerib kõikidele (positiivsetele) religioonidele ühine vundament. Sellel alusel on võimalik üldine religioosne kooskõla, seejuures erisusi ohverdamata. [18]Hugo Grotius (1583-1645) Õpetuse taustal pikad ususõjad Euroopas [kaart Usud Euroopas], samuti tema Hollandi päritolu. 1618 mõisteti ortodokssete kalvinistide poolt eluks ajaks vangi, 1621 põgenes Prantsusmaale. Gr. oli praktiseeriv jurist ja diplomaat. Traktaat "Sõja ja rahu õigusest" De Iure Belli ac Pacis libri. Kanti katoliku kiriku keelatud raamatute nimistusse. [19]Loomuõiguse vahetuks allikaks on inimlik loomus, ennekõike tema ühiskondlikkus.

Õiguse filosoofia

Kommentaarid (0)