Geograafia 10. klassile (6)

GEOGRAAFIA GE1

1. MUUTUSED ÜHISKONNAS
Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia – teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust
Majandussubjektid – tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid
Hüve kaup
teenus
majandus – hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine
maailmamajandus – kogu maailma hõlmav majandus
tootmisviis – eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted
1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond)
Peamine majandusharu – põllumajandus
Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö
Varaagraarne periood, enne 15. sajandit

• Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi
  
• Alepõllundus
  
• Eelduseks oli mets, mida põletati
  
• Rändkarjakasvatus – nomaadlus
  

Hilisagraarne periood – alates 15. sajandist

• Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas
  
• Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud , kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast
  
• Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee
  
• Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule
  

Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks:

• Väljevaheldussüsteem
  
• Tõu- ja sordiaretus
  
• Laevaehituse areng
  
• Uued metallisulatusviisid
  
• Energiaallikatena tuul ja vesi
  

Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale
TV
1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu
2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima ?
Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust
3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes?
Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus , pangandus
4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need?
Põhja-Aafrika tänu Vahemerele
5. Miks suutis Ida- Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa?
Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas
6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?
Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond
Valdav majandusharu oli töötlev tööstus
Toodetakse turule, sõltutakse turust
Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine
Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused:
18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus

• Aurumasin
  
• Kivisüsi energiaallikana
  
• Aurik, auruvedur
  
• Tekstiilitööstuse kiire areng
  
• Metallurgia areng
  
• Raudteetransport
  

19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus

• Autotööstuse areng
  
• Konveiermeetod
  
• Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin
  
• Elekter
  
• Telefoniside , raadio
  

süvenes veelgi geograafiline tööjaotus – iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused
Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng
Industrialiseerimise kaks võimalust:
1. iseseisev – üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud
2. sõltuv – uuele tootmiskorraldusele suruti teise riigi poolt peale, oli viimase huvides - koloniseerimine
Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid 18. sajandil:

• Adam Smith – absoluutse eelise teooria – riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega st riikidel on kas loomulik eelis (nt loodusvarad ) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused)
  
• David Ricardo – suhtelise eelise printsiip – mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised
  

Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad :

• Ümberasumiskolooniad – uued elamiskohad
  
• Istanduskolooniad – algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal
  
• Faktoonia – sõjaline või kaubanduslik tugipunkt
  
• Reservkolooniad – 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati , kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud
  

Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid ?
1. 16.-18. sajandil – kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks
2. 19. sajandil – hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu
19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg

• Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial
  

20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks
1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid

• Iseseisvad riigid – impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia , USA
  
• Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud
  
• Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud
  
• Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele
  

2. Mahajäänud Lõuna riigid

• Kolooniad, sõltuvad piirkonnad
  
• Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes
  
• Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest
  
• Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad
  

Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused:
Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest – olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele
Eeldused infoühiskonnale üleminekuks:

• Tehnoloogia areng
  
• Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine
  
• Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine
  
• Transpordi ja side kiire areng
  
• Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng
  
• Arenes teenindussektor
  

3. Infoühiskond

Globaliseerumine e. üleilmastumine

• Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem
  
• Kasvavad riikidevahelised kaubavood
  
• Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus)
  
• Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks
  

Globaliseerumisele on aidanud kaasa:

• Kolooniate iseseisvumine
  
• Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö
  
• Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
  
• Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine
  
• Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng
  

Majanduslikku globaliseerumise jooned:
Positiivsed
Negatiivsed
Rahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate toodete turuletulekut
Teatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, riikide vahelised erinevused suurenevad
Rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailma piirkondadesse
Migratsioon võib tööturu tasakaalust välja viia
On vähenenud väliskaubanduse barjäärid
Võivad tekkida konfliktid erinevate kultuuride vahel
Suurenenud on kapitali ja tööjõu liikumine
Arengumaade loodusvarade odavmüük ja laastamine, keskkonna saastamine
Transpordi ja kommunikatsioonivõimaluste paranemise tõttu on maailm muutnud “väiksemaks”
Ülesanded:
1. Globaliseerumine nii vähendab kui suurendab riikidevahelisi erinevusi. Tooge mõlema kohta selgitav näide:

• Vähendab: Informatsiooni ühtlustumine, levik. Erinevates riikides on võimalik osta samu kaupu
  
• Suurendab: mahajäänud riikidesse ei investeerita, vahe suureneb
  

2. kuidas avaldub globaliseerumine Eestis? 2 näidet.

• Hästiarenenud side ja kommunikatsioon ( Internet )
  
• Pangad on seotud teiste firmadega välismaal
  
• Minnakse välismaale tööle
  

3. globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed näited arenenud riikidele või arengumaadele

• 
  

Tööstusettevõtte paigutuse mõjutavad tegurid:

Määravaks see ressurss, mis on selle ettevõtte toomise juures olulisim

1. toormele orienteeritud tööstus

• maagirikastuskombinaat
  
• suhkrutööstus
  
• alumiiniumitööstus – energiamahukas – metallurgia
  
• raskemasinaehitus
  

2. tööjõule orienteeritud tööstus

• käsitööd palju – tekstiilitööstus (õmblustööstus), jalatsitööstus
  
• elektroonikatööstus
  

3. tarbijale orienteeritud tööstus (suurlinnade lähedal)

• piima-, liha- ja pagaritööstus
  

4. koostöö teiste ettevõtetega – aglomeratsioonitööstus ( aglomeratsioon e. linnastu – lähedal asuvad linnad toimivad ühte süsteemina)
5. teaduskeskustele orienteeritud tööstus

• kõrgtehnoloogilised masinad
  

Paigutus võib mõjutatud olla valitsuse poliitikast (suured maksud jne)
6. kapitalimahukas tööstus

• infrastruktuuride rajamise projektid
  

4. Rahvusvahelised firmad
Kaubamärk – ülesandeks teha tootele reklaami. Eristab ühe ettevõtja tooteid teiste ettevõtjate toodetest.

• Sõnaline: Coca -Cola
  
• Tähismärge: IBM, CNN
  
• Kujutismärk: logo ( nike )
  
• Kombineeritud kaubamärk:
  
• Ruumiline kaubamärk: lõhnaõli pudel
  

Margitoode e. bränd – kaubamärk, millele on tarbijad andnud lisaväärtuse
5. Välisinvesteeringud

Päritolumaa – kust tuleb rahapaigutus

Sihtriik – kuhu tehakse rahapaigutus

Tulemusena sageli firmad laienevad ja muutuvad rahvusvaheliseks

1. Otsesed välisinvesteeringud – investor omab vähemalt 10% osalust firmas
2. Portfelliinvesteeringud – rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse
3. Muud investeeringud – nt hoiused

Otsesed välisinvesteeringud (OVI)

Eeldused OVI-dele

• Siseturu suurus ja ostujõulisus
  
• Tööjõu odavus ja kvaliteet
  
• Loodusressursside olemasolu
  
• Hea geograafiline ja transpordiline asukoht
  
• Hea maksusüsteem
  
• Suhted teiste riikidega, kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse
  
• Poliitiline stabiilsus
  
• Majanduslik stabiilsus või kasv
  
• Valitsuse suhtumine investeeringutesse (piirangud, kulud)
  

OVI kasulikkus sihtmaale:

• Majanduslik tõus, tootmine suureneb
  
• Uued töökohad, väljaõpe -> elatustase paraneb
  
• Riigile maksutulu
  
• Konkurents siseturul suureneb
  
• Uued ekspordiartiklid – paraneb konkurentsivõime maailmaturul, suureneb ekspordi maht -> kaubandusbilanss muutub positiivsemaks
  

6. Rahvusvaheline kaubandus
Eksport , import , reeksport
Kaubandusbilanss e. puhas eksport – ekspordi ja impordi vahe

Negatiivse kaubandusbilansi puhul sõltume liialt impordist

Reeksport – toodangu sissetoomine eesmärgiga pärast sellele väärtuse lisamist välja vedada
Kaubandusbarjäärid e. piirangud: otsesed ( tollimaks , kvoot – kaubamahu piirang)
kaudsed (tervisekaitse standardnõuded ja sanitaartingimused)
Kõigi riikide vahelist kaubavahetust püüab soodustada maailmakaubandusorganisatsioon – püütakse vähendada kaubandusbarjääre
7. Riigi arengutaseme näitajad

Ühe näitaja alusel ei saa riigi arengutaset määrata, näitajaid on väga palju

1. Majanduslikud näitajad:

• Kogutoodang
  

• Sisemine – SKT/GDP – riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalised väljenduses
  

turuhindades

ostujõu alusel

• Rahvamajanduse (rahvuslik) RKT/GNP – riigiressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses
  

• Rahvastiku hõive majandussektorites
  
• Ekspordi ja impordi struktuur
  

• Kõrgelt arenenud riik – teenused, valmistooted
  
• Madalalt arenenud riik – tooraine , põllumajanduslikud saadused
  

• Side- ja transpordivahenditega varustatus 1000 inimese kohta
  

2. Sotsiaal-demograafilised näitajad:

• Iive, sündimus, suremus
  
• Kirjaoskuse %
  
• Keskmine oodatav eluiga
  
• Linnarahvastiku osatähtsus
  
• Imikusuremus
  
• Arstiabi kättesaadavus
  

Alates 90ndatest koostatakse inimarengu aruannet ja võrreldakse riike inimarengu indeksi alusel – HDI

3 osaindeksit:

• Oodatav keskmine eluiga
  
• Haridustase (kirjaoskus, kooliskäidud aastate arv)
  
• SKT/in kohta ostujõu alusel; elu kallidus
  

Riigid võib jagada kolmeks:
1. kõrge inimarengu tase – üle 0,8
2. keskmine – 0,5-0,8
3. madal – alla 0,5
Nt:
Riik
I sektor
II sektor
III sektor
SKT in kohta USD
Holland
2%
19%
79%
29371
Ungari
6,2%
27,1%
66,7%
14584
Mehhiko
18%
24%
58%
9168
Riikide jaotamine:
1. võimalus
Lõuna riigid – arengumaad, pikka aega olnud kolooniad
Põhja riigid – arenenud maad
2. võimalus
I maailm – kõrgeltarenenud riigid (kõrgelt arenenud, USA, Prantsusmaa, Jaapan, Austria)
II maailm – endised plaanimajanduslikud riigid (Ida- ja Kesk-Euroopa)

III maailm

Riike võib vaadelda ka panuse järgi maailmamajandusse:

• Inforiigid – vedajad, dikteerijad
  
• Tööstusriigid – inforiigi tunnuseid, kuid arengutasemelt maas (II maailma ( Bulgaaria , Poola) + osad II maailma riigid – uustööstusriigid (LAV, Hiina, Lõuna-Korea))
  
• Ressursirikkad maad – naftariigid ( Kuveit , AÜE), mineraalne vara (Tšiili, Sambia ), põllumajandus ( Columbia , Ghana, Equador , C^ote d’Ivoire) – tekitavad huvi, paljudel oluline panus maailmamajandusse
  
• Vaesed riigid – pole loodusvarasid ega head tööjõudu, ei taheta investeerida -> vaesus suureneb ( Sierra Leone, Guinea
  

9. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid
Riikide koostöö võib toimuda mitmes vormis. TV
1. toorainekartell (majanduskokkulepe, mis määrab ära tootmismahu ja sellest tulenevalt ka hinna)
OPEC (1960) Eesmärk: kaitsta naftat tootvate riikide sissetulekut ja huvisid rahvusvahelistel turgudel
Liikmed: Iraan , Iraak, Kuveit, Saudi Araabia , Alžeeria, Liibüa, Indoneesia , Nigeeria , Katar, AÜE, Venetsueela
Reguleerib toornafta hinda maailmaturul
Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
OPEC-ile kuulub rohkem kui pool naftavarudest
2. Regionaalsed majandusorganisatsioonid
NAFTA (1994) Liikmed: Kanada , USA, Mehhiko
Vabakaubanduspiirkond, hõlbustab rahvusvaheliste firmade tööd
MERCOSUR Liikmed: Argentiina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay
(1991) Eesmärk: tahab laieneda ühisturuks
ASEAN (1967) Kagu-Aasia maade assotsiatsioon
Liikmed: Kambodža, Tai, Vietnam , Laos, Myanmar
Eesmärk: kultuuriline, sotsiaalne ja majanduslik koostöö (riisi eksport)
APEC (1989) Koostööfoorum Aasia ja Vaikse Ookeani Majandusühendus
Eesmärk: saada suurimaks vabakaubanduspiirkonnaks
Liikmed: Venemaa, USA, Jaapan, Hiina, Indoneesia, Peruu, Kanada
Euroopa liit (EL, EU)
Lühiajalugu:
Baaslepingud:

• 1951 – Söe- ja Teraseühendus
  
• 1957 – Euroopa Majandusühendus
  
• – Euroopa Aatomienergiaühendus
  

Asutajad: Belgia, Holland, Luksemburg , Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa

• 1967 – Euroopa Ühendus
  
• 1973 – liitusid Suurbritannia, Iirimaa , Taani
  
• 1979 – Euroopa Raha- ja Majandusliit ekü
  
• 1981 – liitus Kreeka
  
• 1986 – liitusid Hispaania , Portugal
  
• Maastrichti leping 1992
  
• 1993 Euroopa Liidu leping – pandi täpselt paika raha- ja majandusliigu tegevuskava ning nõuded selle liikmetele
  
• 1995 – liitusid Soome, Rootsi, Austria
  
• 1999 – euro arveldusühikuna
  
• 2001 – euro emiteerimine
  
• 1. mai 2004 – Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia , Poole, Küpros, Malta
  

Juhtinstitutsioonid:
Euroopa komisjon – läbirääkija, seaduseelnõude ja eelarve koostaja
Euro Parlament – kaasotsustaja, eelarve vastuvõtja
Euroopa Liidu Nõukogu – ministrite tasemel, õigusaktide väljaandmine, eesistujamaa
3. Kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid
Bretton Woodsi konverents (1944)
44 riiki
IMF (1945) Rahvusvaheline valuutafond – juhib maailma rahandust, püüdes säilitada valuutade stabiilsuse, hoida ära suuri finantskriise, annab laene (oma arveldusühikus SDR)
Üle 180 liikme. Eesti 1992
IBRD (1945) Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengu Pank (Maailmapank)
Arengu ülevaadete tegemine, laenude andmine
GATT (1948) Üldine Tolli ja Kaubandus Kokkulepe
WTO (1955) Maailma Kaubandus
Tegutseb põhilepingute alusel, s.h. GATT. Kõikide riikide omavahelise kaubavahetuse soodustamine. Kaubandusbarjäärida vähendamine. Kui kaitsta, siis ainult tollimaksudega ja tollimaksud on ette antud. Eesti 1000. Ühele riigile tehtavad soodustused laienevad ka teistele liikmetele, kui ei ole enamsoodustusrežiimi (kui pole varasemaid lepinguid)
2. MAAILMA RAHVASTIK
1. Rahvaarv, rahvaarvu muutumine
Suurima rahvaarvuga riigid:
1. Hiina
2. India
3. USA
4. Indoneesia
5. Brasiilia
6. Pakistan
7. Bangladesh
8. Venemaa
9. Nigeeria
10. Jaapan
Rahvastiku paiknemine :

• Väga ebaühtlane
  
• 70 % rahvastikust on koondunud 7%-le territooriumist
  
• keskmine asustustihedus on 14 in/km2
  

TV lk 24-25

2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid

TV
3. Demograafiline üleminek ( siire )
T KRIIS
eooria, mis seletab sündimuse ja suremuse muutusi, mille tulemusena muutub ka rahvaarv ja keskmine eluiga. Selle teooria kohaselt võib rahvastiku käitumises tuua välja erinevad etapid.
(Traditsiooniline rahvastiku tüüp)
Rahvastiku plahvatus
Rahvastiku vananemine
Kaasaegne
Sündimus Kõrge: 40-50 last tuhande inimese kohta aastas
Endiselt kõrge
Hakkab langema
Madal sündimus
Suremus
Kõrge ja väga muutlik . Kesk 35-40 %o. Haigused, nälg, õnnetused
Muutub tänu arstiabile, toitumise ja elutingimuste paranemisele madalamaks
madal
madal
Rahvaarvu muutumine e. iive
Aeglane kasv, võimalik ka kahanemine
Rahvaarv kasvab väga kiirelt
Kasv aeglustub
Väga aeglane kasv, ka kahanemine. Iive väga madal
Rahvastiku vanuseline koosseis
Palju lapsi, vähe vanureid, kesk eluiga vaid 40-45 a
Laste osatähtsus kasvab, aeglaselt tõuseb ka vanurite osatähtsus
Vanurite osakaal tõuseb
Laste osatähtsus väheneb, vanurite osakaal tõuseb
Joonista tüüpiline rahvastikupüramiid
Sellised tingimused olid Lääne-Euroopas
15. sajandil
1750-1900
20. sajandi I pool
Praegu
Sellised tingimused olid Eestis
Kuni 19. sajandi keskpaigani (1860)
19. sajandi lõpul
20. sajand
Praegu Eestis
Nimeta riike, mis kuuluvad sellesse arengujärku praegu
Praktiliselt puuduvad, mõned hõimud. (Sierra Leone)
Nigeeria, Jeemen, Omaan , Tšaad, Mosambiik, Kongo DV
India, L-Ameerika riigid, Kesk-, Ida-Euroopa riigid
Suurbritannia, Prmaa , Saksamaa, Põhjamaad
4. Rahvastikupüramiid
Saab välja lugeda vanuselist ning soolist koosseisu
5. Ränne e. migratsioon
Rahvastiku ümberpaiknemine koos alalise elukoha vahetusega.
Ränne Pendelränne
igapäevane või ajutine
Siseränne Välisränne
Rännet võib kvalifitseerida mitmel alusel:
Põhjused vabatahtlik ( abiellumine , parem kliima, õppimine)
sundmigratsioon (sõjad, küüditamine, orjad kolooniates, looduskatastroofid)
Rände tõuke- ja tõmbepõhjused:
Rände mõju lähte- ja sihtpiirkonnale:
6. Rahvastikupoliitika
Riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ning paiknemise mõjutamine

• sündimuse suurendamine – lastetoetused , vanemapalk, sünnitoetused
  
• sündimuse vähendamine
  

erinevate arengutasemega riikide puhul kasutatakse erinevaid meetmeid
7. Linnastumine e. urbaniseerumine
Inimeste koondumine linnadesse, linliku elulaadi levik.
Võib jagada mitmeks etapiks:
I etapp – algas industraliseerumisega – tekkis rida uusi linnu. Lõpuks elas linnades ~40% rahvastikust
II etapp – algas üleminekul infoajastule, olemasolevad linnad kasvavad, tekib palju linnastuid. Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust
III etapp – infoajastul – linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megalopolis). Paljudes arenenud riikides eeslinnastumine (kolitakse eeslinnadesse, kesklinnas ettevõtted), vastulinnastumine ( kontraurbanisatsioon – minnakse elama maale, eeldus väga hea transpordi ja side areng), lähilinnastumine
Maa-asulad: küla, alevik
Linna-asulad: linn, linnastu, hiidlinnastu

Esimesed linnad tekkisid

• jõgede jm veekogude äärde -> hea transport.
  
• Head põllumajanduslikud eeldused (viljakas pinnas)
  
• Mesopotaamias, Indias, Hiinas, Egiptuses
  

Linnastumise aste võib olla ka riigi arengutaseme näitajaks. Kindlasti näitab riigi arengutaset linnadevõrgu tihedus.
Linnarahvastiku osatähtsus – (õpik lk 55)
Suurimad linnad – (õpik lk 52)
2005 a oli maailmas 436 linna, kus elas üle 1 miljoni inimese. 255 linnas oli üle 10 miljoni elaniku.
Mitmetes arengumaades ülelinnastumine – riik ei suuda pakkuda kõigile elukohta ja tööd
Segregatsioon – inimeste koondumine teatud linnaosadesse mingi tunnuse alusel