geograafiline asend, eluaseme ehitamiseks vaja minev materjalide lähedus. Miks inimesed ei taha linna elama minna? Osa inimesi ei soovi linnas elada, sest linnades on palju õhusaastet. Seda tekitavad autode heitgaasid ja muud tööstustest tulevad saastet tegitavad gaasid. Mõned ei suuda harjuda linnades oleva müraga ning harjuda kallima eluviisiga. Osad kardavad linnade ohtlikku elu ja kõrgemat kuritegevustaset võrreldes maakohtadega. Hiidlinnastuid on kahte tüüpi. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis on suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, mis sai maailmamajanduses olulise tähtsusega ülikeskuseks. Hiidlinnastu võib lugeda linnastumisee kõrgeimaks astmeks. Tuntumad hiidlinnastud on: nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) ; nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel). Linnastu ehk aglomeratsioon (ladina keeles
maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel) · nn ChiPitts (USA-s Suure järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) · nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel) · nn Reini hiidlinnastu (Saksamaal Rein Ruhr Rein Main) · nn Inglise hiidlinnastu (Suurbritannias Londoni ja Liverpooli vahel) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon Inimese kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltiheda elurajooni. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud maades ja arengumaades
PROBLEEMID • Kliima soojenemine • Osoonihiki hõrenemine • Energiaprobleem • Rassism • Jäätmeprobleemid • Töötus • Taime ja loomalikide hävimine • Vaesus • Kuritegevus • Pinnase hävimine ja • Alkoholism kõrbestumine • Elamuprobleem • Veekriis ja veekogude reostumine • Happevihmad BosWash • Hiidlinnastu USA-s Atlandi ookeani rannikul ( 750 km) • Bostoni ja Washingtoni vahel • NewYork, Philadelphia ja Balti more • 17% USA rahvaarvust - 45 miljonit inimesi SanSan • Hiidlinnastu USA-s Vaikse ookeani rannikul (790 km) • Californias San Diego ja San Francisco vahel • 10% USA rahvaarvust – 40 miljonit inimesi ChiPits • Hiidlinnastu USA-s Suure järvistu piirkonnas • Chicago ja Pittsburghi vahel • Pennsylvania, New York, and Quebec • 60 miljonit inimesi
hõlbustub reisimine ja piiriületus ahenevad valikuvõimalused mitmes valdkonnas TURISM turism- aktiivse puhkuse vorm, enim reisitakse Euroopasse Miks Euroopasse? sõja vaba poliitiliselt stabiilne kindel julgeolek ASUSTUS MAAILMAS slummid- ülerahvastatud linnad linnastumine ehk urbaniseerumine- linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Megalopolis- hiidlinnastu, suurlinnast ja selle ümber koondunud väiksematest linnadest kokkukasvanud kogum New York Tokyo Shanghai Mexico Mumbai Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: Majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid Ajaloolised tegurid Tihe: kaubanduse areng, Tihe:jõgede, järvede, Hõre: piirkondades, kus on trantspordivõimalused, suuremate veekogude toimunud sõjad,
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korralduse...
Geograafia teaduse areng e. maateadus -kirjeldav geograafia (avastati uusi maid, valimistati väga palju kaarte) Kaart- maapinna vähendatud, mõõtkavaline ja leppemärkidega seletatud kujutis. -geograafia spetsialiseerumine (tekkisid geograafia erinevad harud) Geograafia: 1) Loodusgeograafia Uurib looduses toimuvaid protsesse a) Geomorfoloogia (teadus mis uurib erinevaid pinnavorme) b) Klimatoloogia (tegeleb eri paikade kliima uurimisega) c) Imnoloogia (järveteadus) d) Maastikuteadus (uurib nende ehitust, teket ja seaduspärasusi) e) Petroloogia ( uurib kivimite ehitust, levikut, teket jne) 2) Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia Uurib ühiskonnas toimuvat protsessi ja nende ruumilist levikut a) Poliitiline geograafia (uurib poliitilise kaardi kujunemist) b) Majandusgeograafia (majanduslike geosüsteemide, nende kujunemise ja toimimise iseärrasusi) c) ...
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1...
RAHVASTIK Küttimise ja koriluse ajal rahvaarv suhteliselt stabiilne. Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ...
etapi lõpuks elas linnades juba 40 % II etapp algas üleminekul infoajastule olemasolevad linnad kasvavad tekib palju linnastuid (aglomeratsioone) lõpuks linnades 70% III etapp infoajastu linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks) paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) Asula: maa-asulad: külas, alevid, alevikud ja linnalised: linn, linnastu, hiidlinnastu Kus tekkisid esimesed linnad? Miks? Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, sest nendes piirkondades on ühed suurimad jõed ning meri on ka lähedal, mis tagab hea liikuvuse ja vee olemasolu ning saab kaupa vahetada. Ning jõgede läheduses on ka toitainerikas muld, kus on hea põllumajandusega tegeleda. Linnastumise aste ja linnade võrgu tihedus võivad olla head arengutaseme näitajad. Suurimad linnad (üle 10 miiljoni elanikuga) : Tokyo, Mexico, Mumbay, Soul, L.A, N.Y., London
Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust III etapp infoajastul linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megalopolis). Paljudes arenenud riikides eeslinnastumine (kolitakse eeslinnadesse, kesklinnas ettevõtted), vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon minnakse elama maale, eeldus väga hea transpordi ja side areng), lähilinnastumine Maa-asulad: küla, alevik Linna-asulad: linn, linnastu, hiidlinnastu Esimesed linnad tekkisid jõgede jm veekogude äärde -> hea transport. Head põllumajanduslikud eeldused (viljakas pinnas) Mesopotaamias, Indias, Hiinas, Egiptuses Linnastumise aste võib olla ka riigi arengutaseme näitajaks. Kindlasti näitab riigi arengutaset linnadevõrgu tihedus. Linnarahvastiku osatähtsus (õpik lk 55) Suurimad linnad (õpik lk 52) 2005 a oli maailmas 436 linna, kus elas üle 1 miljoni inimese. 255 linnas oli üle 10 miljoni elaniku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
