geograafiline asend, eluaseme ehitamiseks vaja minev materjalide lähedus. Miks inimesed ei taha linna elama minna? Osa inimesi ei soovi linnas elada, sest linnades on palju õhusaastet. Seda tekitavad autode heitgaasid ja muud tööstustest tulevad saastet tegitavad gaasid. Mõned ei suuda harjuda linnades oleva müraga ning harjuda kallima eluviisiga. Osad kardavad linnade ohtlikku elu ja kõrgemat kuritegevustaset võrreldes maakohtadega. Hiidlinnastuid on kahte tüüpi. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis on suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, mis sai maailmamajanduses olulise tähtsusega ülikeskuseks. Hiidlinnastu võib lugeda linnastumisee kõrgeimaks astmeks. Tuntumad hiidlinnastud on: nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) ; nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel). Linnastu ehk aglomeratsioon (ladina keeles
Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel)
PROBLEEMID • Kliima soojenemine • Osoonihiki hõrenemine • Energiaprobleem • Rassism • Jäätmeprobleemid • Töötus • Taime ja loomalikide hävimine • Vaesus • Kuritegevus • Pinnase hävimine ja • Alkoholism kõrbestumine • Elamuprobleem • Veekriis ja veekogude reostumine • Happevihmad BosWash • Hiidlinnastu USA-s Atlandi ookeani rannikul ( 750 km) • Bostoni ja Washingtoni vahel • NewYork, Philadelphia ja Balti more • 17% USA rahvaarvust - 45 miljonit inimesi SanSan • Hiidlinnastu USA-s Vaikse ookeani rannikul (790 km) • Californias San Diego ja San Francisco vahel • 10% USA rahvaarvust – 40 miljonit inimesi ChiPits • Hiidlinnastu USA-s Suure järvistu piirkonnas • Chicago ja Pittsburghi vahel • Pennsylvania, New York, and Quebec • 60 miljonit inimesi
hõlbustub reisimine ja piiriületus ahenevad valikuvõimalused mitmes valdkonnas TURISM turism- aktiivse puhkuse vorm, enim reisitakse Euroopasse Miks Euroopasse? sõja vaba poliitiliselt stabiilne kindel julgeolek ASUSTUS MAAILMAS slummid- ülerahvastatud linnad linnastumine ehk urbaniseerumine- linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Megalopolis- hiidlinnastu, suurlinnast ja selle ümber koondunud väiksematest linnadest kokkukasvanud kogum New York Tokyo Shanghai Mexico Mumbai Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: Majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid Ajaloolised tegurid Tihe: kaubanduse areng, Tihe:jõgede, järvede, Hõre: piirkondades, kus on trantspordivõimalused, suuremate veekogude toimunud sõjad,
Hertsegoviina jt. Budism - Ida- ja Kagu-Aasia EESLINNASTUMINE(suburbanisatsioon)- linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. VASTULINNASTUMINE(kontraurbanisatsioon)- elanike lahkumine kaugematesse maapiirkondadesse. LINNASTUMINE(urbanisatsioon)- rahvastiku koondumine linnadesse ning linnarahvastiku osatähtsuse tõus. LINNASTU(aglomeratsioon)- lähedal asuvad linnas on kokku kasvanud. HIIDLINNASTU(megalopolis)- lähedal asuvad linnastud kasvavad kokku. ÜLELINNASTUMINE- linnastumise tempo on kiirem kui tööstuse/majanduse areng. USUND- inimese tunnetuslik emotsionaalne või tegevuslik suhe üleloomuliku jõudu või jõududesse, mida ta peab tema ja maailma tegevust määravaks. Igal etnosel oma usund, mis on kultuuri osa. DEMOGRAAFIA- rahvastikuteadus DEMOGRAAFILINE SIIRE- teooria, mis väidab et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge
migratsioon – rahvastiku liikumine, kus inimesed vahetavad elukohta immigratsioon - sisseränne emigratsioon - väljaränne remigratsioon - tagasiränne migratsioonisaldo – sisse- ja väljarände vahe pendelränne – inimeste liikumine elu- ja töökoha vahel, kui need asuvad erinevates asulates linnastumine – e urbanisatsioon, inimeste kiire sisseränne linna / linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus linnastu (aglomeratsioon) – rühm tihedasti koos asuvaid linnu hiidlinnastu (megalopolis) – suurlinnast ja selle ümbrusesse kogunenud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum eeslinnastumine – inimeste kolimine kesklinnast eeslinna vastulinnastumine – linnaelanike lahkumine linnadest maapiirkondadesse valglinnastumine – linna planeerimata levik maapiirkonda ülelinnastumine – arengumaade linnade ülikiire kasv slumm – ehk agul, tihedalt täisehitatud piirkond, kus elavad enamasti töötud
- loodusvarad ühiskondlikud tegurid - ajaloolised - majanduslikud - sotsiaalsed - poliitilised 7. Linnastumine ehk urbaniseerimine On linnade arvu ja suuruse kasv. Asula Maa-asula Linn -küla -linnastu e. aglomeratsioon (lähestikku kasvanud -alevik linnad) -hiidlinnastu e. megaloopolis Tunnused, mis eristavad linnalist asulat maaasulast: - rohkem töökohti - rohkem inimesi - meditsiin - ühistransport - kaubandusvõrk - kõrghooned Kuhu tekkisid esimesed linnad? - Mesopotaamia piirkond - Niiluse jõe orus - Induse madalik - Jangtse ja Huange jõe piirkonnas Õp. lk 57 LINNASTUMINE 4 riiki, kus linnastumine aste on üle 70% - Argentiina - Austraalia - Kanada - Venemaa Alla 40% - Niger - Guinea
koloniseerijad) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon ehk valglinnastumine: Linnadest kolitakse linnalähedastesse väikestesse asulatesse (nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest.
etapi lõpuks elas linnades juba 40 % II etapp algas üleminekul infoajastule olemasolevad linnad kasvavad tekib palju linnastuid (aglomeratsioone) lõpuks linnades 70% III etapp infoajastu linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megapolisteks) paljudes arenenud riikides eeslinnatumine, lähilinnastumine ja vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) Asula: maa-asulad: külas, alevid, alevikud ja linnalised: linn, linnastu, hiidlinnastu Kus tekkisid esimesed linnad? Miks? Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas, sest nendes piirkondades on ühed suurimad jõed ning meri on ka lähedal, mis tagab hea liikuvuse ja vee olemasolu ning saab kaupa vahetada. Ning jõgede läheduses on ka toitainerikas muld, kus on hea põllumajandusega tegeleda. Linnastumise aste ja linnade võrgu tihedus võivad olla head arengutaseme näitajad. Suurimad linnad (üle 10 miiljoni elanikuga) : Tokyo, Mexico, Mumbay, Soul, L.A, N.Y., London
Lõpuks elab linnades ~70% rahvastikust III etapp infoajastul linnastud kasvavad hiidlinnastuteks (megalopolis). Paljudes arenenud riikides eeslinnastumine (kolitakse eeslinnadesse, kesklinnas ettevõtted), vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon minnakse elama maale, eeldus väga hea transpordi ja side areng), lähilinnastumine Maa-asulad: küla, alevik Linna-asulad: linn, linnastu, hiidlinnastu Esimesed linnad tekkisid jõgede jm veekogude äärde -> hea transport. Head põllumajanduslikud eeldused (viljakas pinnas) Mesopotaamias, Indias, Hiinas, Egiptuses Linnastumise aste võib olla ka riigi arengutaseme näitajaks. Kindlasti näitab riigi arengutaset linnadevõrgu tihedus. Linnarahvastiku osatähtsus (õpik lk 55) Suurimad linnad (õpik lk 52) 2005 a oli maailmas 436 linna, kus elas üle 1 miljoni inimese. 255 linnas oli üle 10 miljoni elaniku.
annaabi.ee 
