Muutused ühiskonnas (0)

MUUTUSED ÜHISKONNAS
Inim geograafia e. ühiskonna geograafia – teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust
Majandussubjektid – tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid
Hüve kaup
teenus
majandus – hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine
maailmamajandus – kogu maailma hõlmav majandus
tootmisviis – eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted
1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond)
Peamine majandusharu – põllumajandus
Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö
Varaagraarne periood, enne 15. sajandit
Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi
Alepõllundus
Eelduseks oli mets, mida põletati
Rändkarjakasvatus – nomaadlus
Hilisagraarne periood – alates 15. sajandist
Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas
Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud , kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast
Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee
Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule
Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks:
Väljevaheldussüsteem
Tõu- ja sordiaretus
Laevaehituse areng
Uued metallisulatusviisid
Energiaallikatena tuul ja vesi
Levik sai alguse Itaaliast , levis Inglismaale
TV
1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu
2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima ?
Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust
3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes?
Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus , pangandus
4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need?
Põhja-Aafrika tänu Vahemerele
5. Miks suutis Ida- Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa?
Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas
6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt?
Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud
2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond
Valdav majandusharu oli töötlev tööstus
Toodetakse turule, sõltutakse turust
Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine
Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused:
18. sajandi lõpp – 19. sajandi algus
Aurumasin
Kivisüsi energiaallikana
Aurik, auruvedur
Tekstiilitööstuse kiire areng
Metallurgia areng
Raudteetransport
19. sajandi lõpp – 20. sajandi algus
Autotööstuse areng
Konveiermeetod
Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin
Elekter
Telefoniside , raadio
süvenes veelgi geograafiline tööjaotus – iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige paremad eeldused
Geograafilise tööjaotuse tekkeks andsid tõuke loodusressursside ebaühtlane paigutus ning transpordi, side areng
Industrialiseerimise kaks võimalust:
1. iseseisev – üleminek uuele tehnoloogiale loomulikul teel, olles ise sellest huvitatud
2. sõltuv – uuele tootmiskorraldusele suruti teise riigi poolt peale, oli viimase huvides - koloniseerimine
Tööjaotust tööstusühiskonnas uurisid 18. sajandil:
Adam Smith – absoluutse eelise teooria – riigid toodavad tooteid erineva efektiivsusega st riikidel on kas loomulik eelis (nt loodusvarad ) või omandatud eelis (nt tehn. Areng, oskused, kogemused)
David Ricardo – suhtelise eelise printsiip – mõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamate kulutustega, kui teised
Koloniseerimise tulemusena tekkisid erinevad kolooniad :
Ümberasumiskolooniad – uued elamiskohad
Istanduskolooniad – algul Lõuna-Ameerikas, hiljem mujal
Faktoonia – sõjaline või kaubanduslik tugipunkt
Reservkolooniad – 19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati , kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud
Miks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid ?
1. 16.-18. sajandil – kolooniad leevendasid ülerahvastatust, emamaale veeti eksootilisi saadusi söögiks ja tooraineks
2. 19. sajandil – hakati sisse tooma maavarasid, tähtsaid toiduaineid, toorainet; töösturid nägid kaupadele uut turgu
19. sajandil oli koloniaalsüsteemi hiilgeaeg
Kõige suurem koloniaalimpeerium oli Suurbritannial
20. sajandi alguseks oli maailm jagatud kaheks
1. Tööstuslikult arenenud Põhja riigid
Iseseisvad riigid – impeeriumid, neist suurimad olid: Prantsusmaa, Suurbritannia , USA
Industriaalne tootmisviis, tehnoloogia paremini arenenud
Riikide vahel tihedad sidemed, kujuned tööjaotus ja kapitalivoolud
Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele
2. Mahajäänud Lõuna riigid
Kolooniad, sõltuvad piirkonnad
Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levis vaid emamaale vajalikes majandusharudes
Varustasid emamaid toormega, sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest
Rohkem arenenud olid loodusvararikkad piirkonnad
Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused:
Kolonisaatorid olid loonud kaasaegse rahanduse, kehtestanud äriseadustiku, töötas kohalik ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest – olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele
Eeldused infoühiskonnale üleminekuks:
Tehnoloogia areng
Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine
Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine
Transpordi ja side kiire areng
Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng
Arenes teenindussektor
3. Infoühiskond
Globaliseerumine e. üleilmastumine
Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem
Kasvavad riikidevahelised kaubavood
Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus)
Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks
Globaliseerumisele on aidanud kaasa:
Kolooniate iseseisvumine
Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö
Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine
Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng
Majanduslikku globaliseerumise jooned:
PositiivsedNegatiivsedRahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate toodete turuletulekutTeatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, riikide vahelised erinevused suurenevadRahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailma piirkondadesseMigratsioon võib tööturu tasakaalust välja viiaOn vähenenud väliskaubanduse barjääridVõivad tekkida konfliktid erinevate kultuuride vahelSuurenenud on kapitali ja tööjõu liikumineArengumaade loodusvarade odavmüük ja laastamine, keskkonna saastamineTranspordi ja kommunikatsioonivõimaluste paranemise tõttu on maailm muutnud “väiksemaks”
Ülesanded:
1. Globaliseerumine nii vähendab kui suurendab riikidevahelisi erinevusi. Tooge mõlema kohta selgitav näide:
Vähendab: Informatsiooni ühtlustumine, levik. Erinevates riikides on võimalik osta samu kaupu
Suurendab: mahajäänud riikidesse ei investeerita, vahe suureneb
2. kuidas avaldub globaliseerumine Eestis? 2 näidet.
Hästiarenenud side ja kommunikatsioon ( Internet )
Pangad on seotud teiste firmadega välismaal
Minnakse välismaale tööle