orbiitidel elektronid (planeedid) . 4. iseloomusta aatomi tuuma. Tuuma mõõtmed on u 10-13 cm ja sellesse on kaandunud vähemalt 99,95% kogu aatomi massist. Positiivselt laetud. 5. Formuleeri Bohri postulaadid 1.elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2.Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. 6. mis on aatomi põhiolek? Elekton on siis madalaimal, tuumale kõige lähedasemal orbiidil 7.mis on aatomi ergastatud olek? Ergastatud olek on selline olek, kus elektron aatomis on viidud kõrgemale energeetilisele tasemele/orbiidile. 8.Millal aatom kiirgab kvandi? Kui elektron siirdub ( langeb) kõrgemalt (s.t suurema peakvantarvuga) orbiidilt madalamale, siis kiirgub 9. Millal aatom neelab kvandi? Üleminekul madalamalt kõrgemale, siis neelatakse kvant. 10.Kui suur on kiiratava (neelatava) kvandi suurus?
Thermoplasma acidophila Thermoplasma acidophila on mükoplasma sarnane organism, ovaalse kujuga ning millel puudub raku sein.Plasma membraan on eraldatud. Tavaliselt areneb ja kasvab pH tasemel 2 ja soojuskraadil 59°C. Selle mikroorganismi lipiidide uurimised on näidanud, et esineb laiahulgaliselt pika ja hargneva ahelaga tsinkalküüle ja glütseroole, rasvhappe estrid on väga väike kogus. Membaani puhtus on hinnanguline elekton mikroskoopilisuse pärast, desoksüribonukleiinhape olemasolust ja polüakrülamiidi geeli omadusest esile kutsuda elektronmõjud. Geeli lõikeleht ja aminohape koosseis, erineb rakul ja membraanil oluliselt. Thermoplasma acidophilal on puhtuse omadus, mis võib saavutada kõrget edu raku leelilises pH's. See membraan võib anda väärtusliku süsteemi, tulevikus uuritavale membraanile, mis omakorda võimaldab parandada karmi keskkonna pinget.See bakter on
Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton paaride abil tekkinud side, ta esineb aatomite vahel molekulides või kirstallides. Kordne side- n mitme elektron pari abil moodustunud kovalentne side. Ergastunud olek-elektron läheb madalama eneriga alakihist üle kõrgemale. Elektronpaari doonor- aatom mis annab ühiseks kasutamiseks vaba elektronpaari. Elektronpaar aktseptor- teine aatom mis annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali Mittepolaarne kovalentne side- on keemiline side, mille korral ühine elektro paar kuulub
peenestatv Isotoobid. IX Enn Päreteli Füüsika õpik lk.67 69 Enamik looduses esineavid keemilisi elemente koosnevad mitmest isotoobist Ühe ja sama elemendi iotoopidel on tuumas prootonite arv ühesugune, neutronite arv aga erinev. Isotoobi keemilised tähised ja nimetused tulenevad reeglina vastava elemendi nimetusest. Erandiks on vesiniku isotoobid Valem või tähis Nimi Tuuma Tuumas Elekton Keskmine prootoneid neutronei e sisaldus d vesinikus 1 H Prootium Vesinik 1 0 1 99,98% D ehk 2 H Deuteerium Raske vesinik 1 1 1 0.015%
minna juhtivus- või valentstsooni Aktseptornivoo keelutsoonis asetsev elektronidega täitmata nivoo 10. N- ja p-pooljuht N-pooljuht ehk doonorlisandiga pooljuht pooljuht, milles on enamuslaengukandjateks välise elektrivälja mõjul juhtivustsoonis liikuvad elektronid. Tekib kui kristalli kasvatamisel viiakse sinna lisandit, millel on üks elektron rohkem kui põhiaine aatomil. See elekton vabaneb juhtivuselektronina. P-pooljuht ehk aktseptorlisandiga pooljuht pooljuht, milles on enamuslaengukandjateks välise elektrivälja mõjul valentstsoonis liikuvad augud. Tekib, kui kristalli kasvatamisel viiakse sinna lisandit, millel on üks elektron vähem kui põhiaine aatomil. Tekib aukjuhtivus. 11. Pooljuhtide kasutamine termoandurites, fototakistites, dioodides 12. Pn-siire kahe juhtivustüübiga pooljuhi vahele tekkiv tõkkekiht
kehades. A ja M vastamõju seadusi seletatakse sellega, et osakstel on elektrilaeng. Vana-kreeka: Hõõrusid merevaigust esemeid karusnaha või villaga, mistõttu see oli võimeline kergemaid kehi enda külge tõmbama. 16 saj, Ingl teadlane Gilbert: Hõõrus klaaspulka siidika, niiet see tõmbas külge kergemaid kehi. Järeldus: On olemas 2’t liiki elektrilaenguid. Klaaspulk-POS, Eboniit-NEG. Prooton-POS, Elekton- NEG, Neutron-NEUTRAL. Kasutades spets riista – elektroskoopi, mis koosneb metallvardast ja osutist, tehti kidlaks, et elektronlaenguga kehad võivad nii tõmbuda kui tõukuda. Samamrgilised- tõukuvad, erimärgilised- tõmbuvad. Iga elektrilaengu ümber on alati tema elektriväli- materiaalne keskkond, milles toimub ühe laetud keha mõju teisele laetud kehale. Ühele laetud kehale mõjuv jõud on tingitud teist laetud keha ümbritsevast elektrivälja mõjust temale.
energiaks.Valge valduse dioodid on kallid,natuke vigased Transistor on kolme või enama väljaviiguga pooljuhtseadis, mida kasutatakse elektrisignaalide tekitamiseks, võimendamiseks ja muundamiseks. Transistori abil saab ühe elektrisignaali abil juhtida ehk tüürida teist elektrisignaali.kasut.transistore ühendusi e.mikroskeeme e.kiip nt.videokaardi protsessorid,arvuti protsessor (2 miljardit pandi ühte kiipi kokku).Röntgenkiirguse teke on samasugune nagu joonspektril (elekton läheb ühelt nivoolt teisele).Spontaanne kiirgus kiirgus mis on iseeneslikult tekkiv vaba kiirgus.Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive olukord kus ergastatud seisundis rohkem elektrone kui põhiseisundis ühe.Valguskvandi peale langemisel stimuleeritakse üleminek metastabiilses seisundist põhiseisundisse
väljumistöö vähim energiahulk, mis on vajalik elektroni ainest väljaviimiseks. fotoefekti punapiir piirsagedus, mille energiast piisab elektroni ainest väljaviimiseks. Aine struktuur aatomfüüsika Bohri aatommudel Aatomi mass on kogunenud positiivsesse väikesesse tuuma aatomi keskel. Ümber tuuma tiirlevad elektronid. Elektronid on kindlatel orbiitidel, kus nad ei kiirga energiat. Kõrgemalt orbiidilt madalamale minnes elekton kiirgab kvandi, madalamalt kõrgemale minnes neelab kvandi. peakvantarv täisarv, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis (orbiidi number). energianivoo - peakvantarvule vastav energia. Bohri postulaadid a) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes, millest igaühele vastab kindel energia . Statsionaarses olekus aatom ei kiirga ega neela energiat. b) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga statsionaarsest olekust üleminekul väiksema
° binokulaarsed mikroskoobid kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure. ° Elektronmikroskoobiga saab vaadelda palju väiksemaid objekte. Mikrotoom aitab rakke lõigata üliõhukeseks, et neid mikroskoobis vaadelda saaks (eriti oluline elekton-) Diferentseeriv tsentrifuugimine (??) 3.2. Rakkude mitmekesisus Eluloodus jaguneb üldiselt üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. ° üks pisemaid mükoplasma ° üks suurimaid lindude munarakud (munarebud) Üherakulised organismid on enamasti väga väikesed, sest raku välismembraani pindala ja sisekeskkonna rumala vaheline suhe peab olema suurem. (liiga väikse korral protsessid on häiritud) Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga.
Oksudeeria: aine mis liidab elektrone. Tähtsamad oksudeerijad on hapnik, halogeenid (Cl, Br, I, f) Halogeenid, lämmastik hape, väävel hape. Redutseeriaks nimetatakse ainet, mis loovutab elektrone, tähtsamateks on H2, metallid, CO Kordamine kontroll tööks 1. Määra kõikide elementide oks aste 2. Kui palju on antud aatomis, prootoneid, neotroneid ja elektrone, elektron kihte, viimase elektron kihi elektrone, koosta elekton skeem. 3. Tähtsamad oskudeeriad ja redutseeriad. Reaktsiooni võrrandid Reaktsioonide kiirust mõjutavad tegurid. Keemilised reaktsoonid võivad kulgeda erineva kiirusega. Tinglikul võib olla reaktsioone liigitada kiiruse akusel järgmiselt. 1) Plahvatuslikud (lõhkeaine plahvatus)bensiin, metaan, mesinik Page 4 2) Kiired (tsingi reageerimine happega)
σ ja π sidemest koosneva kaksiksideme teke. NB! tegu on kaksik, mitte kolmiksidemega. π-side koosneb kahest ruumiliselt eraldatud interaktsioonist. 44 Hübridisatsioon ja heteroaatomid Süsinik, orgaanilise looduse alus, on element number 6 ning tema teisel ehk välimisel elektronkihil on nelja orbitaali kohta neli elektroni. Iga hübridisatsiooni korral on igal orbitaalil alati üks elekton. Lämmastikul, mis on perioodilisuse tabeli järgmine element, on samuti kokku neli orbitaali välimisel kihil, kuid viis elektroni. Järelikult neljast orbitaalist üks on alati täidetud elektronpaariga. Kuna side- me tekkeks eelistatakse paardumata elektrone, siis see on ka põhjus, miks lämmastik annab tavaliselt vaid kolm sidet. Sama moodi hapnik, millel on veel üks elektron rohkem kui lämmastikul omab kah-
annaabi.ee 
