Titan Titani avastas 1655 aastal hollandi astronoom Christiaan Huygens. Titan on Saturni suurim kuu ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Ganymedese järel. Titaani orbiidi raadius on 1 221 931 km ja tiirlemisperiood on 15,9454 Maa päeva. Titani keskmine läbimõõt on 5152 km ehk 0, 404 Maa läbimõõtu. Titani pindala on 83 miljonit km².
kahte moodustist, kuid ta ei suutnud välja selgitada, millega on tegemist. Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturni kaaslased Saturnil on 18 nimetatud kaaslast, rohkem kui ühelgi teisel planeedil. Seal võib olla ka veel mitmeid väiksemaid, mis on veel avastamata. Suurimad kaaslased - Rhea, Titan ja Japetus - asuvad väljaspool rõngaid. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan Titan on Saturni kõige suurem kuu. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus
Ümber Saturni tiirleb tohutu rõngaste süsteem, millede seest on kindlaks määratud umbes 60 kuu olemasolu. Täpset kuude arvu on raske öelda, kuna rõngastes esineb väga erineva suurusega kehasid. On raske eristada, kas tegemist on lihtsalt suure jääkamakaga või väikese kuuga. Nendest avastatud kuudest 52-le on antud ka nimed. Paljud kuudest on väga väikesed, 34 on vähem kui 10 km läbimõõduga ning 13 vähem kui 50 km läbimõõduga. Saturni kolm kõige suuremat kuud on Titan, Rhea ja Iapetus. Titani suurust ületab Päikesesüsteemis vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses, pilvepiiril, on mõõdetud -180°C,
..........................................7 Huvitavat.......................................................................................................................8 Phobos ja deimos......................................................................................................................9 Galileo kuud............................................................................................................................10 Titan........................................................................................................................................11 Titania ja Oberon....................................................................................................................12 Triton ja Proteus......................................................................................................................13 KOKKUVÕTE.........................................................
Alates juulist 2009 on 336 keha nimetatud kuudeks. Suurim kuu on Ganymedes (Jupiter). Planeetide kaaslased on tekkinud kas koos oma planeediga ühest pöörlevast ainepilvest või hiljem juurde haaratud. Kaaslaste arv: Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 ( Phobos) Jupiter: 63 ( Ganymedes) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Neptuun: 13 (Triton) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos) Jupiter: 63 (Ganymedes) Saturn: 62 (Titan) Uraan: 27 (Titania) Neptuun: 13 (Triton) Pluto: 3 (Charon) Kaaslaste arv: Maa: 1 (Kuu) Marss: 2 (Phobos)
kaks tiiru ja Io täpselt neli tiiru. See tähendab, et kolm kuud satuvad väga tihti ühele joonele, täpsemalt iga 7 päeva, 3 tunni ja 43 minuti ja 12sekundi järel. Ümardades umbes iga nädal satuvad nad samale joonele. Io jääb suurte gravitatsioonide vahele ning ta kistakse oma ümarast olekust ovaalsesse olekusse ning tohutu jõud mis teda liigutab kuumendab teda pidevalt. Tegemist on kõige suurema soojusenergia tootlikusega kuuga. Titan Suurusel teine kuu. Titanil on kordades tihedam atmosfäär ja umbes kaks korda suurem ,,õhurõhk" eluks kõlblik see ei ole, sest on väga külm poolustel kuni -235 kraadi. Kuid on ainuke kuu millel sajab vihma. Vihm ei koosne veest, vaid vedelast etaanist ja metaanist. Nõrga gravitatsiooni tõttu kulub ,,vihmapiiskadel" ligi tund et jõuda pinnani. Kuigi suurem osa piiskadest aurustub enne pinnani jõudmist on mitmetes kohtades tekkinud etaani järved
8 5. Kiireimad superarvutid 5.1 Kuidas superarvutite kiirust mõõdetakse? Üldiselt kasutatakse superarvuti kiiruse mõõtmiseks ühikut ,,FLOPS" (Floating Point Operations Per Second ehk ujuvkoma arvutuste arv sekundis). Kiiruse mõõtmiseks kasutatakse üldiselt jõudlustesti LINPACK, kus tuleb arvutil lahendada tihe lineaarvõrrandite süsteem. 5.2 Hetkel kiireimad superarvutid Hetkel kõige kiirem superarvuti (Top500.org andmete kohaselt) Titan (November 2012 andmetega). Asub see Oak Ridge National Laboratory's. See superarvuti alustas tööd 29. oktoober 2012. Arvuti maksumuseks oli $97 millionit USA dollarit. Sees on 18 688 AMD Opteron 6274 16-tuumalist protsessorit (kokku 299 008 tuuma), 18 688 Nvidia Tesla K20 graafikakiirendit, muutmälu on kokku 710 TB (terabyte), kõvaketta mälu on kokku 40 PB (petabyte) ning maksimum võimsus on 17,59 petaFLOPS'i LINPACK'i testi andmetel (teoreetiline kiirus on 27 petaFLOPS'i)
Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 14. Mille poolest erineb Satruni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest:
aastaid tagasi ulatub mikromeetrist Asuvad Saturni kilomeetrini ekvatoriaaltasandil Saturni rõngad jäid Rõngad on oma nimed unikaalseteks kuni saanud nende 1977. aastani avastamise järgi tähestikulises järjekorras Koosnevad jääst, kividest ning tolmust Kaaslased Saturnil on kinnitatud Saturni suuruselt kaaslasi üle 60 teisel kaaslasel Saturni suurim kuu Titan Rhea'l on oma on Päikesesüsteemis rõngassüsteem suuruselt teine kuu ning on suurem kui Merkuur Suurem osa kuudest Titan moodustab üle 90% on läbimõõdult alla 10 Saturni orbiidil olevast massist km Atmosfäär Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on ka metaan (~0.4%), ammoniaak (~0.01%) ja etaan (0.0007%).
7 Rõngata Saturn 8 Saturni kuud Lisaks kosmilisest tolmust koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 60 kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan
Neli suuremat: Lo, Europa, Ganymedes, Kallisto Ülejäänud on korrpäratu kujuga kaljurahnud Ainulaadne on Lo, millel on avastatud lisaks atmosfäärile ka 7 tegevvulkaani, laava valgumist pinnale ja Maa geisreid meenutavaid purskeid. Gandymedes on suurim kuu päikesesüsteemis, mille läbimõõt on suurem kui merkuuril Saturn Saturnil on 2007 aasta seisuga vähemalt 60 kuud Enamus neist on väga väikesed: 34 on läbimõõdult alla 10 km Tuntumad on näiteks Phoebe, Titan, Lapteus, Dione ja Enceladus Titan on ainus kuu, millel on tihe atmosfäär Uraan Uraanil on 17 kaaslast Tuntumad neit on Miranda, Ariel, Umbriel, Titania ja Oberon Uraani kaaslased on väga heledad, olles seega kõige nõrgemad maalt vaadeldud planeetide kaaslased Neptuun Neptuunil on teadaolevaid kuusid 13 Tuntuim neist on Triton Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nii planeedi pöörlemisele
[7] Rõngata Saturn 8 Saturni kuud Lisaks kosmilisest tolmust koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 60 kuu, üks suur, 6 keskmist ja 10 väikest ja arvukalt veelgi väiksemaid kaaslasi. Kõik Saturni kuud on saanud oma nime kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan
Igal Saturni tiirul ümber Päikese on rõngad kaks korda näoga meie poole ning kaks korda servaga, kadudes siis vaateväljast. Saturni kuud Lisaks kosmilisest tolmust koosnevale rõngaste süsteemile on Saturnil avastatud üle 50 kuu. 17 kõige varem avastatud Saturni kuud, on saanud oma nime Kreeka mütoloogiliste tegelaste auks, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus. Praeguseks on ametlikult nimi pandud 54-le Saturni kuule. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid
rõngastes. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Suurimad kaaslased -- Rhea, Titan ja Japetus -- asuvad siiski väljaspool rõngaid. Neist Titan -- Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200 kuni 1900 kg/m3 -- sama, mis hiidplaneetidel endil. Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus (Kosmoloogia). 2010. aastal teadusajakirjas Nature avaldatud Canupi uus hüpotees selgitab, kuidas võisid
(protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Atmosfääri all on 24 000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks, ja 46 000 km paksune nn. metallilise vesiniku tsoon. 13. Saturni välisilme Saturni peamiseks eripäraks on rõnga olemasolu. Saturn on Jupiterist veidi väiksem ja omab magnetvälja. Saturnil ilmnevad raskestimärgatavad pilvevöödid. 14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan on Saturni suurim kuu ja tema atmosfäär on teistest Paikesesüsteemi kuudest kõige tihedam. Titan on samuti ainus kuu, mille pinda katavad ookeanid. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest kaaslastest Neptuuni välisilme iseärasused: särav sinine värvus planeedi pinnal esinevad tumedad ja heledad jooned pinnal esineb üks Suur Tume Laik
Viis s u akter i te hu "Rape ja of the ni ka u Miran rimat l gast. k Titan da, A rie aaslast o ia ja l, Um n Uraan O beron riel, . b väiks i satelli Uraa hiidp eima masitide süst lanee eem o tide ssiga n eas´.
Saturnus oli rooma peajumal Jupiteri isa. Saturnus, kes omal ajal oli troonilt tõuganud maailma looja Uranuse, ei olnud seetõttu teiste jumalate hulgas populaarne. Oma trooni kindlustamiseks sõi Saturnus ära oma lapsed. Jupiteri asemel aga sokutati talle eineks kivi. Hiljem vabastas Jupiter vennad ning võitis sõja titaanide, Saturnuse ihukaitsjate vastu. Ja nüüd liigubki Saturn taevas teistest kaugemal ja aeglaselt, näidates niimoodi oma kibestumist. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga. Kuu keskmiseks pinnatemperatuuriks ekvaatori läheduses on mõõdetud -180°C, õhurõhk Titani pinnal on 1,6 atmosfääri. Atmosfääri põhikomponent on lämmastik. Peale Maa on Titan teadaolevalt ainus keha Päikesesüsteemis, mille
Sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Saturn on kõige lapikum planeet. 16. Kirjelda Saturni rõngast. Rõnga laius on 65000 km, koosneb kolmest osast (A, B ja tuhm C-rõngas). A ja B rõnga vahel on tume vööt- Cassini pilu, ka A rõnga välisseinas on tühimik- Encke pilu. Rõngas ei ole radiaalselt ühtlane ja koosnab sadatest kitsatest rõngastest. 17. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest. Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. Kõigi suurtemate kaaslaste tihedus on sama mis hiidplaneetidel endil. 18. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Praeguste ettekujutuste kohaselt asub seal jäänuk Päikese-eelsest gaasipilvest, nn. Oorti pilv. Selle siseosa moodustavad komeeditaolised jääst ja gaasist kehad, kaugema aga hõre gaas. 19. Mis on asteroid
Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga. Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub 29,5 Maa aastat. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturnil on 10 kaaslast. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu -- Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise
Žanrid omavahel seotud. Lõppes žanride ühinemisega. Stiil Laiendatud tonaalsus. Esimene taoline teos „Erinnerung“. Teosed Instrumentaal. N: Esimene sümfoonia „Titaan“ Laulja(te)le ja orkestrile. N: „Rändselli laulud“ Koorile, solistidele, orkestrile. N: kantaat „Kaebelaul“ Muusika kuulamine Symphonie Nr.1 "Titan" - Gustav Mahler http://www.youtube.com/watch? v=hIBFLGe-0s8 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Mahler#Loo ming https://www.google.ee/search? q=gustav+mahler&source=lnms&tbm=isch&s a=X&ei=5Z6kUvzXEauO4gS4oYAQ&sqi=2&v ed=0CAcQ_AUoAQ&biw=1366&bih=571 http://www.youtube.com/watch?v=hIBFLGe-0s8 Aitäh!
Saturn Kristiin Räägel 9D Asukoht 6. Planeet Päikesest. 9,5 astronoomilist ühikut Päikesest. Jupiteri ning Uraani vahel. Saturni kuud Üle 60. Nt. Titan, Iapetus, Hyperion, Pheobe. Mõned jääst, mõned kivist. Saturni rõngad Suurim, keerulisim ja tuntuim. Jää- ja kiviosakestest. Korrapärased väikesed ringid. Väga õhukesed, kuid diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h).
Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum (diameetrite suhe 10:9), mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest kaaslastest?
Merkuur Merkuuril ei ole kaaslasi ega kuid . Tal puuduvad need. Veenus - Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. Maa Maal on ainult 1 kuu mis taevakehale peale paistab. Marss Marsil on 2 kuud ( Phobos Kreeka keeles , hirm ) ja ( Deimos Kreeka keeles , ahastus ) . Jupiter Jupiteril on 63 kuud neist neli suuremat on Io , Europa , Ganymedese ja Callisto . Saturn Saturnil on 18 kuud , kaugemast lähemale : Phoebe , Iabetus , Hyperion , Titan , Rhea , Helena , Dione , Kalypso , Telesto , Tethys , Enceladus , Mimas , Janus , Epimetheus , Pandora , Prometheus , Atlas, Pan . Uraan Uraanil on 27 kuud Neptuun Neptuunil on 13 kuud , 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud . Neptuuni kõige suurem kuu on Triton . Kuid kokku universumis ja planeete Tegelikult tiirleb Päikesesüsteemi planeetide ümber praeguse seisuga kokku 168 kuud
ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. saturn *üle 60ne kuu, *Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus, *Titan on Saturni kõige suurem kuu, *Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, * Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. *Apetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg, *Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. *Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb
Saturni eripäraks on heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga. Päikesesüsteemi planeetidest on Saturn kõige lapikum, mis on mõistetav, kuna väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Pilvevöödid on sarnased Jupiteri omadele, kuid väikese heleduskontrasti tõttu raskesti märgatavad. 14.Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan Hiidplaneetide teistest kaaslastest Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 15.Neptuni välisilme ja tema kaaslane Tritani erinevus teistest suurtest kaaslastest
-180°C vesinikust (96%) ja Väga tugev *3-osaline rõngaste pilvedes Aaastaajad heeliumist (3%) tähtsamat: süsteem Japetus, olemas Rhea, Titan Atmos- Päeva pikkus 17h Uraan -200°C Olemas Olemas *Tumedad laigud fääris 15 + 8 minutit Muutlik leidub Aastaajad olemas Pilvevöödid *Jäine pind vett kaaslast
ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest. 3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. 1. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8º
planeedist ligi poole miljoni kilomeetri kaugusele ulatuv E-rõngas. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Suurimad kaaslased -- Rhea, Titan ja Japetus -- asuvad siiski väljaspool rõngaid. Neist Titan -- Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis -- on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200 kuni 1900 kg/m 3 -- sama, mis hiidplaneetidel endil. 1610. aastal märkas Galilei oma väikese teleskoobiga Saturni küljes kahte moodustist.
vam kui Maal Ganymedese Callisto Saturn 6 29,5 Maa a H2(96%), He(3%) Tih= 0. 67. Läbimõõt= Titan, Janus rõngastega, mille kin- 120 600km Phoebe, Hype- nitas Hygens 1655. ron, Rhea,Hele- Kiirgab enam energi- na, Dione, Tele- at kui neelab
Tavatingimustes on lämmastik värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. Kondenseerub -196C värvituks vedelikusk Lämmastik on suurim üksik koostisosa Maa atmosfääri (~75%). See on loodud tuumasünteesi protsessiga tähtedes, Molekulaarne lämmastik ja lämmastiku ühendid on avastatud tähtedevaheline kosmose astronoomide kasutades Far Ultraviolet Spectroscopic Explorer. Molekulaarne lämmastik on oluline komponent Saturni tähe Titan paksu atmosfääri ning esineb väiksestes kogustes teiste planeetide atmosfääris Lämmastik esineb kõikides elusorganismides, valkudes ja nukleiinhapedes. Moodustab tavaliselt umbes 4% taimede kuivast massist ning umbes 3% inimkeha massist. Esineb ka suurtes kogustes loomses fekaalis nagu uriinis ja uriinhappes. On ka tähtsaks toitaineks taimedele. Lämmastiku kasutamine: Lämmastikku kasutatakse ammoniaagi tootmiseks, inertse keskkonna loomiseks (nt.
Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. 12. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. 13. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, kujult on lapik. 14. Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. 15. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. 16. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. 17. Kuidas avastati Neptuun? Neptuun avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. 18. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
sellepärast, et Pluuto asub nii kaugel päikesest ning seal lasub pilkjane pimedus. Kahjuks on Pluuto külastamine tema kauguse tõttu väga raske, aga see on juba käsil. 2006 aastal saadeti kosmosesond teele, mis peaks 2015 aastal jõudma kohale. Siis peaks saama päris palju infot selle kääbusplaneedi kohta. Mõõtmetelt on Pluuto väga väike, võib öelda, et isegi Päikesesüsteemi väikseim orbiit. Kõik 7 kaaslast: Kuu, Io,Europa, Ganymades, Kallisto, Titan ja Triton on temast suuremad. Koostis on ka täpselt teadmata, sest esimene kosmosesond peaks alles 2015-dal aastal sinna jõudma. Aga võrdlemisi madal tihedus viitab 70% jää ning 30% kivi segule. Pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Pluuto atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari
21. Kirjeldage Saturni välisilmet. Lapik planet, oamb erilist rõngaste süsteemi, tal on pidevas muutumises pilvevöödid ja ta on väga hõre planet. Paistab kollakas- punakas-oranzikana. 22.Kirjeldage Saturni rõngast. On hele ja selle laius on 65000 km ja see koosneb 3-st osast. Osad koosnevad sadadest kitsastest rõngastest.A ja B rõnga vahel on hästi kontrastne vööt ehk tühjus, mis on tingitud sellest, et seal liiguvad Saturni kuud. 23.Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastes? Titan on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva, üsna tiheda atmosfääriga. Ja seal on sademed (metaanivihm), mujal ei ole. 24.Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani pöörlemistelg on peaaegu orbiidi tasandis e Uraan justkui veereb ümber päikese. 25.Kuidas avastati Neptuun? Kuna Uraani liikumises märgati häireid, hakati otsima põhjust ja sedasi leiti Neptuun. 26.Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
laiku ning keeriseid, mis kaunistavad Jupiteri erakordselt värvikat pidevas liikumises olevat atmosfääri. Ööpoolkeralt on saadud virmaliste ja 1000 km pikkustevälgunoolte pilte. 13. Saturni välisilme. Saturn on kõige lapikum planeet meie Päikesesüsteemis. Sarnaneb Jupiteriga, kuid on tollest pisut väiksem. Saturni eripäraks on kolmest osast koosnev heledavärvline rõngas. 14. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan on Päikesesüsteemi ainuke kuu, millel on tihe atmosfäär. 15. Neptuuni välisilme ja tema kaaslase Tritoni erinevus teistest suurtest planeetidest. Neptuun on üsna sarnane Uraaniga. Maapealsestest teleskoopidest näeme Neptuuni kui üht sinakat ketast. Esinevad pilvevööndid. Planeedilt on leitud nö Jupiteri laigu külm analoog- Suur Tume Laik. Neptuuni üks kaaslastest, Triton on Päikesesüsteemi üks massiivsemaid kaaslaseid ning liigub
Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu, mistõttu rõngad on näha erinevate nurkade all. Igal Saturni tiirul ümber Päikese on rõngad kaks korda näoga meie poole ning kaks korda servaga, kadudes siis vaateväljast. SATURNI KUUD Saturnil on vähemalt vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Loodetakse, et "Cassini" leiab üles väiksemad kuud. Saturni suurim ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Titan on ainus teadaolev kuu, millel on atmosfäär põhiliselt koosneb see lämmastikust. Kõige väiksem, Pan, on läbimõõdult ainult 20 km ringis. See on üks sõrmedel loetavatest kuudest, mis tiirleb ümber Saturni välise rõngassüsteemi sees. KOKKUVÕTE Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni tuntakse juba antiikajast, mil ta oli teadaolevatest planeetidest kõige kaugem. Planeedile on antud nimi Vana-Rooma jumala Saturnuse järgi. KASUTATUD ALLIKAD 1. http://miksike
Suuremad planeetide kaaslased 1. Saturni kaaslased Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Enamik neist tiirleb planeedi ekvaatori tasandis, kaugustel 1,2 kuni 30 planeedi läbimõõtu. Tähelepanuväärne on mitme kaaslase asumine ligikaudu samal orbiidil. Et sealsamas paiknevad ka rõngad, kujuneb välja omapärane süsteem rõngastest ning nende vahekohtades tiirlevatest kaaslastest. Titan on Saturni kõige suurem kuu. Päikesesüsteemis ületab teda vaid Jupiteri suurim kuu Ganymedes. Titan on suurem kui Merkuur ja 1,9 korda raskem kui meie Kuu. Raskuskiirendus on Titanil 9 korda väiksem kui Maal. Raskemetallidest tuuma Titanil ilmselt pole, kuu siseosa koosneb kivimitest. Keskmise tiheduse järgi tuleb välja, et umbes poole kuu massist moodustab jää ning vesi. Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga.
(5.6846×1026 kg)ehk umbes 95 maa massi. Saturni keskmine tihedus ligikaudu 0,687 g/cm³ tingib ka asjaolu, et ta meie päikesesüsteemi planeetidest kõige lapikum (läbimõõtude erinevus 10%)[3]. Saturni atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik (~96%) ja väiksemal määral ka heelium (~3%). Esindatud on kametaan(~0.4%),ammoniaak(~0.01%),etaan(0.0007%) atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe,Iabetus,Hyperion,Titan,Rhea,Helena,Dione,Kalypso,Telesto,Tethys,Enceladus,Mimas,Janus ,Epimetheus,Pandora,Prometheus,Atlas,Pan. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 11(1979),Voyager 1(1980),Voyager 2 (1981) ja Cassini-Huygens(2004 - tänapäev) 3 Saturni rõngad Saturni rõngad on tõenäoliselt tekkinud mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Varasemate, Voyageri
leidis pluuto . Nimi ''Pluuto'' Pluuto sai oma nime Rooma Mütoloogia allmaailma jumala Pluuto (Kreeka: Hades) järgi. Planeedile omistati see nimi (pärast paljusid teisi soovitusi) võib-olla sellepärast, et ta on nii kaugel Päikesest, et ta on pidevas pimeduses ja võib-olla sellepärast, et "PL" on initsiaalid Percival Lowell-st. PLUUTO OMADUSED Kaugeim planeet päikesest. Pluuto on väikseim seitsmest päikesesüsteemi kuust (Kuu, Io, Europa,Titan ,Triton, Callisten, Canymedes). Diameeter on 2274 km. Orbiit on 5913520000 km. päikesest Pinnatemperatuur on Pluutol -235*C ja -210*C vahel. Päikesevalgus ei ulatu temani ning sellepärast on seal pime. Koosneb kivi ja jää segust. Kuid Pluuto keemiline koostis on teadmata. Pluuto on kõige kaugemal ja kõige väiksem planeet. KAASLANE CHARON Charon avastati 1978.aastal, 22.juunil
maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõjad
Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. · Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. · Kirjeldage Uraani pöörlemist. pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. · Kuidas avastati Neptuun? avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. · Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Andmed on pärit kosmosejaamalt Voyager. · Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? 86% Vesinikust, ülejäänud on heelium, ammoniaak, metaan. · Kirjeldage Saturni välisilmet. on pisut väiksem kui Jupiter, eripäraks on rõnga olemasolu, magnetväli olemas, lapik. · Kirjeldage Saturni rõngast. Hele rõngas koosneb kolmest osast, A ja B rõnga vahel on Cassini pilu, rõngas pole radiaalselt ühtlane. · Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Ta on ümbritsetud lämmastikust koosneva üsna tiheda atmosfääriga. · Kirjeldage Uraani pöörlemist. pööremistelg asub peaaegu orbiidi tasandis, pöörleb Päikese tiirlemisega peaaegu risti, pöörleb oma tiirlemissuunale vastassuunas. · Kuidas avastati Neptuun? avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. · Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest?
Curiosity 4 2. Planeet Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ja suuruselt teine planeet päikesesüsteemis. See on hiidplaneet ja see on Maast üheksa korda suurem. See planeet koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Planeedil puudub tahke ehk kõva pind. Saturn asub päikesesüsteemis planeetide Jupiteri ja Uraani vahel. Saturnil on üle 60 kuu. Mõned neist koosnevad jääst ja mõned kivist. Tuntumate kuude nimed on Titan; Lapeteus; Hyperion; Pheobe Saturnil võib tuul puhuda kiirusega kuni 1800 km/h, mis on suurem kiirus kui Jupiteril, aga väiksem kui Neptuuni. Saturni ümber olev rõngas koosneb sadadest väikestest rõngastest. Kõikide rõngaste osakesed koosnevad jääst ja kiviosakestest Saturn teeb ühe tiiru ümber päikese 29, 5 Maa aastaga. See tähendab, et üks Saturni aasta kestab 29,5 Maa aastat. 1 Saturni päev= 10tundi ja 35 Maa päevast 5 Joonis 4
radiaalselt ühtlane, vaid koosneb sadadest kitsastest rõngastest. Vastu valgust vaadates muutub rõngas ,,negatiiviks`` - heledad osad näivad tumedatena ja ümberpöördult, see näitab, et ka tühimikes leidub vähesel määral hajutavat ainet. Lisaks heledatele rõngastele on ka nõrgemaid pinnani ulatuv D-rõngas ja väline, planeedist ligi poole miljoni km kaugusele ulatuv E-rõngas. Rõngas koosneb kivi ja tolmu osakestest. 3. Mille poolest erineb Saturni kaaslane Titan hiidplaneetide teistest kaaslastest? Titan Ganymedese järel suuruselt teine kaaslane Päikesesüsteemis on ümbritsetud valdavalt lämmastikust koosneva üsna tiheda (rõhk pinnal 1600 millibaari) atmosfääriga. Kõigi suuremate kaaslaste tihedus on vahemikus 1200-1900 kg/m3 sama, mis hiidplaneetidel endil. Ainuke kuu, millel on atmosfäär (lämmastikust koosnev) on Titan. XIII URAAN 1. Kirjeldage Uraani pöörlemist. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid 8º
nagu Ni, Fe. 9 rõngast. 93% jää ja 7% amorfne ''tholin''. süsinikdioksiidist ja mitmesugustest (an)orgaanilistest Tolmuosad on kuni 10 meetrised kivid, tekkisid mõne lisanditest. Ehitus: tuum, pea, 2 saba (ioon- ja tolmusaba). Saturni kuu hävimisel. 29,5 aastaga teeb tiiru ümber Saba tekib siis, kui komeet läheneb Päikesele, saba Päikese, ööpäev kestab 10,7 h. Paljusid Saturni kuusid suureneb Päikesele lähenedes. katab jääkiht, suurimad kuud on Titan, Rhea, Lapetus, Tethys. Titan on teadaolevalt ainuke Päikesesüsteemi kuu tiheda atmosfääriga.
vaadeldes avastas ta 1655 Saturni rõngad ning Saturni suurima kaaslase Titani. Astronoomiaalased vaatlused nõudsid täpset ajaarvestust, mis tõukas Huygensi nimetatud küsimusega tegelema. 1656 aastal patenteeris ta pendelkella, mis võimaldas aega senisest tunduvalt täpsemini mõõta. (Saturni kaaslane Titan ) Teadusringkonnad 1661.a. külastas Huygens Inglismaad, luues sidemeid Londoni Kuningliku Seltsiga, mille liikmeks ta ka 1663 aastal valiti. 1666 aastal kolis Huygens Haagist J ean Baptiste Colbert'i kutsel Pariisi, kus asus Kuningliku Teaduste Akadeemia esimeseks presidendiks, resideerudes kuninglikus raamatukogus. ( Londoni kuningliku
Second level Third level Fourth level Fifth level Saturn Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Läbimõõt on 120 600 km Atmosfääri peamisteks koostisosadeks on vesinik,heelium, metaan, ammoniaak, etaan, atsetüleen ja fosfiin. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Uraan Koosneb peamiselt kivimist ja erinevatest jäädest Läbimõõt on 51 118 km (ekvatoriaalne) Temperatuur on 214°C
puutu teda kuskil ja on ekliptika suhtes kaldu." Saturni rõngad on oma nime saanud nende avastamise järgi tähestikulises järjekorras. Rõngaste osakesed koosnevad jääst, mis on segatud metaani ja ammoniaagiga. Osakeste suurus kõigub mikromeetrist kilomeetrini. Saturni kuud Saturni 7 suuremat kuud on: Mimas, Enceladus,Tethys, Dione,Rhea,Titan, Lapetus Saturni kaaslased koosnevad enamjaolt veest, jääst (~ 75% )ja vähesel määral ka kivimitest (~25% ) Saturni kuudel on selgeid jälgi kokkupuudetest teiste taevakehadega(näiteks: meteoriidid, asteroidid jne.) Mimas (kuu) Mimas avastati 1789a. 17. septembril William Herscheli poolt Mimas on väikseim teadaolev astronoomiline keha mis on enamvähem kera kujuline, tänu tema
Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Jälgimised toimusid 2006 aasta jaanuaris ja veebruaris. Saturni kaaslased Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on ka vähemalt 60 kuud 2007. aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Enamik neist on väga väikesed: 34 on diameetrilt väiksemad kui 10 km ja veel 13 väiksemad kui 50 km. Neli tuntumat kuud on Titan(Saturni kõige suurem kuu), Rhea(pind sarnaneb Kuu mandritega), Iapetus(eriline on tema juures see, et liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg) ja Janus(harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju). Midagi huvitavat Saturni kaaslastel on omadus koonduda ühele orbiidile 60kraadise nurga all, nagu Troojalasteks nimetatud asteroidid Jupiteri ja Päikese suhtesgi. Roche arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi
Kaaslased paiknevad umbes 15 miljoni km kaugusel Saturnist ja nende läbimõõtudeks on hinnatud 10-50 km. Seniste vaatluste käigus on leitud veel mitu võimalikku kaaslase kandidaati. Seega pole võimatu, et Saturni kaaslaste arv võib veelgi kasvada. Saturni kuud meenutavad oma kraatrite, orgude ja mäeahelikega veidi meie kuud, on aga viimasest palju külmemad ning tõenäoliselt läbinisti jääst moodustunud. Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Saturni koostis Saturn on silmnähtavalt lamestunud kui vaadata läbi väikese teleskoobi; tema ekvatoriaalsed ja polaarsed diameetrid erinevad peaaegu 10% (120,536 km vs. 108,728 km). Selle põhjustab tema kiire pöörlemine ja vedel seisund. Teised gaasiplaneedid on samuti lapikud kuid mitte nii palju. Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema erikaal (0
Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: * Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. * Jupiteri-sarnased ehk gaashiiud, mis koosnevad põhiliselt gaasidest. Mõnikord lisatakse ka kolmas rühm, kuhu kuuluvad Pluuto-sarnased kehad, mis koosnevad põhiliselt jääst. Nende hulka kuuluvad ka mitteplaneedid, näiteks meie päikesesüsteemi välisplaneetide jääst kaaslased (nt. Saturni kaaslane Titan). Nimetamine Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu. Päikesesüsteemi planeedid
annaabi.ee 
