pääse sellest välja ja seepärast ei ole seda võimalik näha, tema olemasolu saab tuvastada vaid tänu tugevale gravitatsiooniväljale. Kaksiktäht- selle moodustavad kaks teineteise ümber tiirlevat tähte. Gaasipilves moodustavad enamuse kaksikpilve, kus üks jääb vähem märgatavamaks. Kahe kääbustähe tiirlemisel väga lähestikku väga suurel kiirusel tekib gaasi voolamine tähtede vahel mis omakorda põhjustab termoplahvatus ja tulemuseks on noova Noova- tähtede heleduse suurenemine (tähed jäävad alles ja plahvatus võib korduda) Must auk tekib kui tähe mass on üle 3,0 päikese massist 5 Galaktikate teke miljardid tähed + gaas + tähtedevaheline tolm + tume aine = Galaktika Tumedast ainest koosnevate massiivsete kroonide ulatust on püütud määrata, jälgides galaktikate liikumist galaktikaparvedes või -rühmades. Need määrangud põhinevad oletusel, et
SUPERNOOVA NIMI1 NIMI2 Sissejuhatus · See ettekanne räägib Supernovast, selle tekkest ja olemusest · Saab näha huvitavat ja lummavat pildimateriali · Saab vastused küsimustele: · Mis on supernova? · Kuidas see tekib? Supernoova · Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. · Energia hulk, mis plahvatusel vabaneb on võrreldav selle energia hulgaga, mis Päike kogu oma eluea jooksul kiirgab. · Supernoova saab tekkida Päikesest vähemalt 8 korda massiivsemast üksik- või kaksiktähest. · SN 1054 Teke ja põhjused · Üksiktähe plahvatuse põhjuseks on tuumakütuse lõppemine. Tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab ja järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps. · Kaksiktähe korral areneb suurema massiga täht kiiremini, tema tuumakütus lõppeb ning tekkib valg...
Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. 4.Keskosas tekkinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht. 22. Kui kaua võttis Päikesel aega täheks saamiseks ja kui kauaks ta jääb stabiilsete tähtede hulka? 23. Mis on Chandrasekhari piirmass? S.Chandrasekhari järgi nimetatud piirmass võrdub 1,38 Päikese massiga 24. Mis on neutrontäht, noova, supernoovad ja pulsarid? Neutrontäht on peamiselt neutronitest koosnev täht. Tegu on Päikesest umbes 8 kuni 30 korda suurema massiga tähtede arengu lõppstaadiumiga. Noova äkilise heleduse kasvuga täht Supernoova- eriti hele noovaon oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Pulsar- korrapäraseid kiirgusimpulsse andev täht 25. Mis on must auk ja kuidas need tekivad
kiiratava energia hulgaga. Supernoova võib tekkida vaid väga suurtest tähtedest, meie päikesest kuni 10 korda suuremast tähest. Tavaliselt on supernoova põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses. Sama võiks juhtuda päikesega, kui ta oleks suurem ning tal saaks otsa vesinik tuumas, mida ta kasutab termotuumareaktsioonidel. Ajaloodokumentide kohaselt on inimene palja silmaga näinud kaheksat supernoovat. Üks neist on SN1572 ehk Tycho Noova, (teadlase Tycho järgi, kes uuris seda noovat) mis oli supernoova Kassiopeia tähtkujus. Tegu on 1572. aastal toimunud supernoovaga, mida peetakse astronoomias ajalooliselt tähtsaimaks sündmuseks, mistõttu algas astronoomias revolutsioon. ,,Uue tähe" sünd muutis antiikajast pärit mudeleid taevast, maast ning taevakehadest, mille järgi peeti tähti igavesteks ning püsivateks. Hakati koostama tähekaarte ning 6
vabanemine aatomituuma reaktsioonides ahelreaktsiooni mõjul, kus ühe aatomituuma lõhustumisel eralduvad neutronid panevad lõhastuma järgmisi aatomituumi. Ahelreaktsioon tekib enam jaolt rasketuumade lõhustumisel, sest rasketuumades eraldub piisavalt neutroneid [5]. Joonis 1 . Tuumaplahvatus. [18] 4 Noova plahvatuseks nimetatakse noova ehk lähiskaksik tähtede plahvatust. Lähiskaksik tähtedeks on valge kääbustäht ja punane kääbustäht. Punase kääbustähe pinnalt eralub gaas, mis osalt ladestub valgele kääbustähele. Valge kääbustähe gravitatsiooni väli on väga tugev ning punaselt kääbustähelt pärinev vesiniku rohke aine satub sellepärast valge kääbustähe pinnale tugeva rõhu alla, selle mõjul tõuseb temperatuur ja algavad termotuumareaktsioonid. Ladestunud aine
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU - Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Ku...
raadioteleskoopidele. j) Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa Universumi koostisest. Tumeenergia interakteerub ainult gravitatsiooniliselt, see on Universumis ühtlaselt jaotunud ja põhjustab selle kiirenevat paisumist. Selle olemasolule viitab tõik, et Universumi geomeetria on tasane (k=0), kuid vaadeldava aine energiatihedus pole selleks piisav. k) Noova - muutlik täht, mille heledus lühikese aja (nt mõne päeva) jooksul kasvab 1015 tähesuuruse võrra (104106 korda) ja kahaneb siis aeglaselt (nt mõne aasta jooksul) endine väärtuseni. Palja silmaga vaatlejale näib, nagu oleks taevalaotusele ilmunud uus täht. l) Supernoova - termotuumareaktsioonide tagajärjel evolutsiooni katastroofilisse faasi jõudnud täht, mis ootamatult süttib üliheledana, nn uue tähena noovana, kusjuures heledus võib suureneda rohkem
Päikese kiirgus pühib minema tema ümber oleva üleliigse gaasi. Algab rahulik periood tähe elus, mis võib kesta miljardeid aastaid. Väiksemate tähtede puhul nagu Päike on järgmiseks staadumiks punane hiid. Tähes tõuseb rõhk ning täht paisub ja jahtub. Viimaseks staadiumiks on valge kääbus. Suurema massiga tähtede elu kulgeb tormilisemalt. Nad põletavad oma kütuse ära tunduvalt kiiremini. Suurte tähtede elu lõppeb tihti, kas noova või supernoovaga, mis kujutab endast suurt plavhatust. Järgi jääb, kas must auk, neutronnäht või pruun kääbus. universumi evolutsioon - Ühe sajandiksekundi jooksul oli temperatuur nii kõrge, et eksisteeris vaid kiirgus ja elementaarosakesed, edasi tekkisid esimesed deuteeriumi ja triitiumi tuumad, edasise paisumise käigus vähenes aine tihedus ja footonite energia ning elektronid ja tuumad said ühineda vesiniku ja heeliumi aatomiteks. Hakkas tekkima aine ning universum liikus
Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova – suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova – termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid – kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Meteoroidid jagunevad – meteoriidid ehk need, mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui see Päikese lähedale satub, siis tekib
Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova suure tähe lõppfaas. Selle korral täht plahvatab ja kogu tähe aine lendab laiali. Noova termotuumareaktsioonide toimumine tähe pinnal ja seetõttu suure heledusega. Asteroidid kivimilised objektid, paiknevad Asteroididevöös, Marsi ja Jupiteri vahel. Osade asteroidide orbiit lõikab ka Maa orbiiti. Meteoroidid jagunevad meteoriidid ehk need, mis jõuavad Maa pinnale ja meteoorid, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua Maa pinnale. Komeedid on kosmilise gaasi, tolmu ja jää kogu. Kui see Päikese lähedale satub, siis tekib
olemasolu. Kui valge kääbusega ühineb teise valge kääbuse ainet, näeme tohutut valgussähvatust ehk noovat. Noovad võivad kiirata nähtavat valgust ja röntgenlaineid, sest teise tähega ühinedes toimub termotuumaplahvatus ja vabaneb tugev osakeste vool. Noovades sünnib palju raskeid elemente, mis ei saa tekkida ühelgi muul moel. Erinevalt supernoovast jäävad mõlemad tähed pärast plahvatamist alles ja noova võib korduda. Kokkuvõte Tähed ja planeedid on oluliselt erinevad. Planeedid on surnud taevakehad, millel puudub oma energiaallikas, vaid peegeldavad oma tähe valgust. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnentik Päikese massist. Tavalised tähed
TÄHTSAMAD MÕISTED KOSMOLOOGIA-maailmaõpetus, mis uurib Universiumit(ehitust ja arengut) UNIVERSIUM-Universiumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum. TÄHTKUJU-Kindlate koordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi. Tähtkujud hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses...
Tavaliselt sellises tähesüsteemis üks täht on väga hele ning teisest ka suuruse poolest tunduvalt suurem. 2. Muutlikud tähed seljuhul tähe heledus ajas muutub. Jagatakse kaheks : perioodiliselt muutuvad ja korrapäraselt muutuvad. Perioodiliselt muutuvatest tähtedest on üks grupp tähtesid ehk tsefeiidid väga täpse perioodiga. Tsefeiitide periood ulatub 10minust kuni mõnekümne ööpäevani. 3. Noovad, supernoovad Noova on pulsseeruv täht, kuid tema heledus kasvab tohutu kiiresti, kahaneb aga aeglaselt. Heleduse kasv on väga suur. Graafik paberil!!!! Väga harva lööb taevas särama väga ere täht heledus kasvab sadu tuhandeid kordi sellele järgneb aeglane kustumine(lõpplik). Sellist ühekordset sähvatavat tähte nim Supernoovaks. LINNUTEE GALAKTIKA Osutub, et tähed enamuses kuuluvad mingitesse tähesüsteemidesse, mida nimetatakse
Audru Keskkool Tõravere Observatoorium Uurimistöö Juhendaja: õp. Tiiu Rätsep Klass: 11 Koostaja: Rainis Mets Audru 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. AJALUGU.........................................................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul..................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
