Otsingule "piirsagedus" leiti 24 faili

piirsagedus on suurim töösagedus, mil antud takisti töötab ilma parasiitmahtuvuste ja -induktiivsuste toime olulise mÔjuta.
13
doc

Mehhaaniline liikumine

Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes vĂ”rdsetes ajvahemikes vĂ”rdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine ­ on liikumine, mille puhul keh...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
81 allalaadimist
3
doc

KvantOptika

Ilma valguseta ei tajuks me esemeid nagu lauad, toolid ja isegi inimesed. Me elaksime igaveses öös. Valguse uurimine hakkas pihta juba 17. Sajandil. Kuid tekkisid vastuolud teadlaste vahel. Osad uskusid ,et valgus on laine, teised aga ,et osake. Need kes uskusid ,et tegemist on lainega, panid aluse nn. Laineteooriale. Laineteoo...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
130 allalaadimist
42
doc

Rakenduselektroonika konspekt

Rakenduselektroonika Sisukord Sisukord ..........................................................................................................................

Elektrotehnika - Kutsekool
131 allalaadimist
108
pdf

Elektroonika alused (Ôpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad vĂ€ga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lĂŒlitused. Otstarbe tĂ€htsuselt jagat...

Elektroonika - Kutsekool
461 allalaadimist
42
doc

RaadiovastuvÔtuseadmed

SR-d peavad aitama saavutada ka selektiivsust peegelkanali suhtes. RistmodulatsioonihĂ€irete suhtes osutub SR-de selektiivsus tihti ebapiisavaks. 4) SR-de hÀÀlestuse katteulatus peab vastama vv-tavale sagedusastmikule. Juhul, kui hÀÀlestuselement ei vĂ”imalda sagedusastmikku katta, jaotatakse see allastmikeks nii, et igas allastmikus jÀÀksid elumine ja ĂŒlemine piirsagedus kindlalt nĂ”utava sagedusastmiku piire katma ka eskpluatatsiooni tingimustel ning VR-de elementide elektriliste parameetrite ajalise muutumise korral. Selleks vĂ”etakse iga allastmiku katteulatus nii alumise kui ka ĂŒlemise piirsageduse juures ca. 2% vĂ”rra suurem. fm fm f 1 max...

RaadiovastuvÔtuseadmed - Kutsekool
46 allalaadimist
8
doc

11kl OPTIKA kokkuvÔte TASUTA!

klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on fĂŒĂŒsika osa, mis kirjeldab valguse kĂ€itumist ja omadusi ning vastastikmĂ”ju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nĂ€htava, infrapunase ja ultravioletse valguse nĂ€htusi. Et aga valg...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
916 allalaadimist
1
docx

Optika

Lainepikkus-lĂ€him teekond samas vĂ”nkefaasis oleva kahe punkti vahel Monokromaatne valgus-sama lainepikkusega valguslainetest Laine periood T-aeg, mille jooksul valguse lĂ€bib ĂŒhe lainepikkuse Laine sagedus f-valguslaine tĂ€isvĂ”ngete arv ajaĂŒhikus Laine faas-mÀÀrab laine vĂ”nkeseisundi antud ajahetkel(siinusfunktsiooni argument) Lainefront-pind vĂ”i joon, mis eraldab keskkonna, kuhu laine pole veel sattunud, k...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
13 allalaadimist
33
docx

Elektriajamid

Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai VĂ”imendid 10.02.09 VĂ”imendi o...

Rakenduselektroonika - Kutsekool
52 allalaadimist
4
docx

Fotoeffekt

Mis on fotoeffekt? Fotoeffektiks nim. Elektronide vÀljalöömist ainest valguse toimel. 2. Stoletovi katseseade. Kujutab endast klaasballooni, millest on Ôhk vÀlja pumbatud. Balloonis on 2 elektroni ( anood, katood). Katoodile langeb valgus lÀbi kvarts aknakese. Elektronid liiguvad anoodi poole ja tekitavad vooluringis voolu, mille tugevust mÔÔdetakse milliapermeet...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
29 allalaadimist
7
doc

Optika arvestuseks kordamine

klassile __________________________________________________________________________ Ettevalmistus arvestuseks 1. Mida kirjeldab optika? Optika on fĂŒĂŒsika osa, mis kirjeldab valguse kĂ€itumist ja omadusi ning vastastikmĂ”ju ainega. 2. Mis on valgus? · Valgus on elektromagnetlaine, mi...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
33 allalaadimist
32
doc

Skeemitehnika konspekt

Selgub, et esikĂŒlg e. front pikeneb ja ĂŒleminekul harja osale tekib ĂŒlevĂ”nge. EsikĂŒlje pikenemine ja ĂŒlevĂ”nked harja osas viitavad sagedus ja faasimoonutustele impulss- spektri kĂ”rgemate sageduste alas. VĂ€ljundimpulsi harja moonutused avalduvad Uv aeglases vĂ€henemises (harjalang). See viitab sagedus- ja faasimoonutustele impulss- spektri madalamatesageduste alas. RC sidestus vĂ”imendusaste, selle piirsagedused ja sageduskarakteristik Skeemitehnikas on ĂŒheks probleemiks impulss-signaalide vĂ”imendamisel vĂ”imendi vajaliku ribalaiuse tagamine. Selleks tuleb vĂ”imendi projekteerimisel valida transistorid vĂ”i mistahes teised vĂ”imeduselemendid sellise piirsagedusega, mis vastavad vĂ”imendi poolt esitatavatele nĂ”uetele. Samal ajal tuleb arvestada vĂ”imeduselementide parameetrite sĂ”ltuvust sagedusest, tööpunkti asukohast, t-st, sisemisest t...

Telekommunikatsionni alused - Kutsekool
42 allalaadimist
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

Mehaanika Mehaaniline liikumine ĂŒhtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha lĂ€bib mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes on vĂ”rdsed teepikkused. ĂŒhtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsete suuruste vĂ”rra. t...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
278 allalaadimist
43
pdf

Teema 4, Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed

Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed KÀesolev tekst on osa abistavast j a tÀiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde Ôppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti jÀrgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fo...

Elektroonika alused - Tallinna TehnikaĂŒlikool
44 allalaadimist
2
doc

Kvantoptika kordamine kontrolltööks - 12. klass

,,E" tĂ€histab footoni energiat, ,,h" Plancki konstanti ja ,,f" valguskvandi sagedust. Planck'i konstant (tĂ€his h) on fĂŒĂŒsikaline konstant kvantmehaanikas, mis iseloomustab kvantide suurust. 2. Fotoefektiks nimetatakse elektronide vĂ€ljalöömist ainest (metallist, pooljuhist) valguse toimel. 3. Fotoefekti punapiir ­ piirsagedus vĂ”i lainepikk...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
66 allalaadimist
83
doc

KordamiskĂŒsimused: ElektrivĂ€li ja magnetvĂ€li.

Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivĂ€lja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivĂ€lja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ĂŒhiklaengu viimiseks antud vĂ€ljapunktist sinna, kus vĂ€li ei mĂ”ju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsĂ”ltuvus - Kaks punktlaengut mĂ”jutavad...

FĂŒĂŒsika - Eesti MaaĂŒlikool
153 allalaadimist
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika pĂ”hiĂŒlesandeks on liikuva keha asukoha mÀÀramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ keha lĂ€bib mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
88 allalaadimist
1
docx

Kvantoptika

1) plancki hĂŒpotees ­ valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energiaporstjonite, kvantide kaupa, plancki valem ­ E=hf; 2) footon ­ elektromagnetvĂ€lja kvant, mis eksisteerib ainult liikudes(pole seisumassi) ning tĂ”estati fotoefekti abil ja selle kineetiline energia on E=mc2; 3) fotoefekt ­ elektroni vĂ€ljalöömine metallist valguse toimel, mille tulemusel tekib elektrivool (mida intensiivsem valgus, se...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
28 allalaadimist
8
doc

11.kl OPTIKA kokkuvÔte

klassile __________________________________________________________________________ OPTIKA 1. Mida kirjeldab optika? Optika on fĂŒĂŒsika osa, mis kirjeldab valguse kĂ€itumist ja omadusi ning vastastikmĂ”ju ainega. Tavaliselt kirjeldab optika nĂ€htava, infrapunase ja ultravioletse valguse nĂ€htusi. Et aga valg...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
9 allalaadimist
9
docx

Elektroonika II KT

IntegraallĂŒlitus on mikrolĂŒlitus, mille elemendid on lahutamatus konstruktsioonilises seoses ja omavahel elektriliselt ĂŒhendatud. PooljuhtintegraallĂŒlitus on integraallĂŒlitus, mille elemendid on teostatud pooljuhtmaterjalis vĂ”i selle pinnal. IntegraallĂŒlituste valmistamisel rakendatakse planaarmenetlust, mispuhul lĂŒlituse struktuur moodustatakse rĂ€niplaadi Ă”hukeses, mĂ”ne m paksuses pindkihis ja pinn...

Elektrimasinad -
14 allalaadimist
83
doc

FĂŒĂŒsika eksami kĂŒsimuste vastused

Suurused: · Elektrilaeng - q (C) · elektrivĂ€lja tugevus ­ E-vektor (1N / C) · elektrivĂ€lja potentsiaal = töö, mida tuleb teha (positiivse) ĂŒhiklaengu viimiseks antud vĂ€ljapunktist sinna, kus vĂ€li ei mĂ”ju. (J) · magnetiline induktsioon ­ B-vektor · Coulomb'i seadus kui pöördruutsĂ”ltuvus - Kaks punktlaengut mĂ”jutavad...

FĂŒĂŒsika -
55 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !