Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni ja vastupidi?
  • Milleks on vaja rakus energiat?
  • Milleks on vajalikud rakutsükli kontrollpunktid?
  • Miks on rasvkude vajalik ?
Kordamisküsimused eksamiks.
  • Uurimistasandid morfoloogias – organism, organsüsteemid, organid , koed, rakud , rakuorganellid
  • Struktuuri ja funktsiooni seos – struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale
  • Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises
  • Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid
  • Rakuorganellid, nende ülesanded – Tuumake – ribosoomide süntees; mitokondrid – ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum
    membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis
    ja transpordis , rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku
    “pakkimistsehh” – erinevate inklusioonide kogumine,
    pakkimine; Lüsosoomidlagundavad
    rakus võõrkehi, lagunenud rakuorganelle
  • Elusa raku tundemärgid – paljunemine, ärrituvus(reageerimine ärritustele), ainevahetus , liikumisvõime
  • Rakkude talitlused - Rakk siirdab geneetilist informatsiooni tütarrakkudele
    DNA sünteesi kaudu. Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil. Rakk säilitab pidevalt oma keemilist koostist. Rakk lõhustab ˇ toitaineid ja salvestab nendest vabanevat energiat ATP vormis. Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid.
  • Rakkudevaheline infovahetus - Elektriliste impulsside kaudu mööda rakumembraane (inimesel sile- ja südamelihase rakkude vahel). Keemiline infovahetus nn signaalainete kaudu(närvirakud, näärmerakud).
  • Erinevused rakkude kasvus , jagunemises, elueas - Lühikese elueaga rakud ( vererakud , seemnerakud). Pika elueaga rakud (maksarakud). Jagunemisvõime kaotanud rakud (närvirakud).
  • Passiivne ja aktiivne ainete transport - Passiivne ainete transport
    Difusioon – väikesed molekulid (CO2, O2) Molekulid on piisavalt väikesed, et liikuda fosfolipiidide peade vahele. Membraani läbivate molekulide hulk sõltub kontsentratsioonide erinevustest rakusisese ja -välise ruumi vahel. Aktiivne transport
    Madalama kontsentratsiooniga ruumist kõrgema kontsentratsiooniga ruumi.
    Selleks vajab energiat (ATP).
  • Fagotsütoos, eksotsütoos - Fagotsütoosis eristatakse
    järgmisi staadiume: amöbioidne liikumine, külgetõmme, õgimine, seedimine. Mitte kõik imetajate rakud ei ole fagotsütoosivõimelised.
    Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Fagotsütoosi objektiks
    on peamiselt organismi sattunud mikroobid , tolm (kopsualveoolides),
    hävinud rakud jne. Fagotsütoosil baseerub tsellulaarne immuunsus . Kehalisel
    treeningul suureneb leukotsüütide fagotsütootiline aktiivsus mitmetes kudedes, eriti põletikukollete läheduses. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsefunktsioon. Eksotsütoos - “osakeste” väljutamine kehast.
  • Rakutuuma ülesanded - Rakutuuma funktsiooniks on kõigi rakus toimuvate protsesside ehk raku elutegevuse juhtimine. Tavaliselt on rakkudes 1 tuum,
    mõnedes rakkudes erandina ka mitmed tuumad (näiteks vöötlihaskude).
  • Rakkude ärrituvus - Rakkude ärrituvus on raku võime reageerida mitmesugustele väliskeskkonna muutustele. Tüüpilisteks on temperatuur, keemilised, mehhaanilised, elektrilised jt mõjurid. Neid keskkonna muutusi, mis suudavad põhjustada erutuvust, nimetatakse ärritajateks.
  • Biopotentsiaalide muutused, Na,K pump - Erutusmomendil toimubki rakus biopotentsiaalide muutus (negatiivne potentsiaal langeb ja positiivne suureneb). Erutusmomendil liiguvad mõne millisekundi (ms)jooksul K- ioonid rakust välja (intratsellulaarsest ruumist ekstratsellulaarsesse) ja Na-ioonid rakku sisse (ekstratsellulaarsest ruumist intratsellulaarsesse). Erutusseisundi lõppemisega (raku puhkeperioodil) Na-ioonid väljuvad rakust ja K-ioonid liiguvad rakku, rakk kulutab selleks energiat.Mehhanismi, mille kaudu see protsess toimub, nimetatakse hüpoteetiliselt Na-K- pumbaks.
  • Erineva treeningu mõju ioonpumpade võimsusele - Kehalisel treeningul paraneb ioonpumpade võimsus(skeletilihaskoes).
    Vastupidavustreeningul toimub see eeskätt kõrge oksüdatiivse
    potentsiaaliga lihaskiududes (AEGLASTES LIHASKIUDUDES).
    Kiirustreeningul aga ka glükolüütilistes lihaskiududes (KIIRETES).
  • Raku hingamine - Raku hingamine on glükoosi või teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks .
    Osa oksüdatsiooniprotsessi käigus vabanevast energiast kasutatakse rakus energiarikka ühendi ATP sünteesiks.
    Rakuhingamine ehk oksüdatsiooniprotsessid rakus jagunevad:
    • Glükolüüs
    • Reaktsioonid tsitraaditsüklis (Krebsi tsükkel)
    • Prootonite ja elektronide transpordi süsteem
  • Milleks on vaja rakus energiat? - • Oma kuju säilitamiseks
    • Funktsioneerimiseks
    näärmerakud – sekreedi valmistamiseks
    närvirakud – elektrilaengu moodustamiseks
    lihasrakud – mehhaaniliseks tööks
    Mida intensiivsemalt kulgeb rakutalitlus, seda rohkem vajab ta energiat.
  • Valgusünteesi etapid ja toimumiskohad - transkriptsioon
    translatsioon - ribosoomides
    valgu lõpp-struktuuri moodustamine woteva
  • Valgusünteesi intensiivsus, selle sõltuvus organismi seisundist - • Kehalise treeningu ajal ja vahetult pärast seda (sõltuvalt tegevuse iseloomust) langeb valgusünteesi intensiivsus paljudes rakkudes.
    • Taastumisperioodil, st pärast treeningut aga valgusüntees intensiivistub.
  • Valgusüntees erinevat tüüpi lihaskiududes - Valgusünteesi intensiivsus taastub pärast kehalist treeningut kõige kiiremini eluliselt olulisemates kudedes.
    Lihaste seisukohalt lähtudes: SÜDAMELIHAS-> SILELIHAS -> SKELETILIHASE OKSÜDATIIVSED LIHASKIUD -> SKELETILIHASE GLÜKOLÜÜTILISED LIHASKIUD
  • Rakkude paljunemise viisid - Rakud jagunevad sel moel, et nende koostisosade hulk suureneb ning seejärel rakk jaguneb kaheks. Hulkraksed organismid on tekkinud üksikust viljastatud munarakust paljude jagunemiste
    teel. Hulkrakses organismis toimub pidevalt uute rakkude teke, et asendada vananenud ja hukkunud rakke ning et säilitada organismi status quo.
    Kui rakkude jagunemine mingil põhjusel lakkaks, siis inimene sureb lühikese aja jooksul. Raku paljunemisel on mitmeid viise nagu amitoos , meioos,
    endomitoos, mitoos. Nendest kõige levinum on mitoos.
  • Raku elutsükkel - Rakkude elutsükkel on rakkude eksisteerimise aeg, mis algab raku tekkimisega ja lõppeb kas raku paljunemisega või raku surmaga. Siin saab eristada 2 faasi:
    • Paljunemine (jagunemisstaadium)
    Interfaas (vahestaadium)
  • Mitoosi etapid – profaas , metafaas, anafaas , telofaas
  • DNA replikatsioon -
  • Milleks on vajalikud rakutsükli kontrollpunktid? - Rakutsükli kontrollpunktid tagavad selle, et järgmine faas ei käivitu enne, kui eelmine pole lõpetatud.
  • Rakupopulatsioonid täiskasvanud organismis - 1. Staatiline rakkude populatsioon
    - edasi ei jagune (närvirakud)
    - jagunevad väga harva ( skeletilihas )
    2. Stabiilne rakkude populatsioon
    - suhteliselt madal mitootiline aktiivsus
    - jagunevad “vajaduse” korral - kudede reparatsioonivõime
    - jagunemistsüklist väljunud
    3. Uuenev rakupopulatsioon
    - regulaarne mitootiline aktiivsus (vererakud, epiteelirakud)
  • Rakkude diferentseerumise põhireeglid - 1. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist ekspressiooni. Antud organismi kõik rakud, vaatamata nende väga erinevale diferentseerituse astmele, sisaldavad täpselt ühesugust genoomi (erandid – n. erütrotsüüdid) 2. Rakkude diferentseerumisega kaasneb tihti nende jagunemisvõime vähenemine. 3. Diferentseerumise astmed on üldiselt stabiilsed ja mitte interkonverteeritavad-
  • Apoptoos, nekroos – Apoptootilises rakus toimuvad kindlad biokeemilised ja
    morfoloogilised muutused, mis lõpevad raku lagunemisega väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, mis makrofaagide poolt kiiresti fagotsüteeritakse.
    Seevastu aga nekrootilise suremise puhul, mis on tingitud rakku ümbritsevas keskkonnas toimunud kahjulikest muutustest, kaotab rakumembraan oma terviklikkuse, ta laguneb ning raku komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, kus nad võivad kahjustada teisi rakke ning põhjustada põletikulisi reaktsioone.
  • Kudede jagunemine - I EPITEELKOED
    II SIDE- EHK TUGIKOED
    III LIHASKOED
    IV NÄRVIKOED
  • Epiteelkoe ehitus ja ülesanded - Epiteelkude on rakukiht , mis katab keha või
    organismi vaba pinda, samuti rakkude kogum, mis esineb näärmetes.
    Ehituselt on epiteelkude rakk-kude, see tähendab, et rakud domineerivad rakkude vaheaine üle. Epiteelkude paikneb elundite pinnal, mitte elundite
    sisemuses. Epiteelkude jaguneb katteepiteeliks ja näärmeepiteeliks.
  • Sidekoe ülesanded - Sidekoe funktsiooniks on:
    • kudede ühendamine ja toestamine
    • transport
    • kaitse
  • Veri , koostis ja ülesanded - Veri koosneb õrnkollakast vereplasmast ja selles olevatest vere vormelementidest: punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest).
    Veri transpordib toitaineid kudedesse, teostab gaasivahetust ning
    eemaldab ainevahetuse jääkprodukte. Verel on ka kaitsefunktsioon, mida täidavad antikehad .
  • Kehaline treening ja vereloome - Aeroobses tsoonis toimuva vastupidavustreeningu tulemusena suureneb erütropoees. Punaliblede maht suureneb, mis omakorda suurendab hemoglobiinisisaldust. Nii erütrotsüütide kui ka plasma maht kasvavad sel puhul ühepalju, hemoglobiinisisaldus aga oluliselt ei muutu.
    Suuremahuliste treeningute puhul suureneb aga tippsportlastel plasma maht rohkem ja hemoglobiinisisaldus reeglina väheneb, tekitades nii sportlasel aneemia . Vereloome ehk hemopoees
    Vereloome on vererakkude moodustumine ja küpsemine. Näiteks erütropoees ehk punaste vereliblede moodustumine toimub punases luuüdis.
  • Lümfi ülesanded - Lümfisõlmedes muudetakse kahjutuks toksiinid ja
    väikesed võõrkehad.
  • Miks on rasvkude vajalik ? - Rasvkude on ka energia salvestamise koht, see kaitseb elundeid mehhaaniliselt ning takistab naha kaudu toimuvat soojuskiirgust. Kuna lipiidid uuenevad pidevalt, ei ole rasvkude lihtsalt ladestuskoht, vaid osaleb ka ainevahetuses.
  • Erineva treeningu mõju rasvkoele - Vastupidavustreening intensiivistab lipolüüsi, kuna pikaajalisel kehalisel pingutusel kasutatakse rasva energeetilisel otstarbel. Selle tulemusena on rasva sisaldus staieritel
    suhteliselt väike.
    Samas ei põhjusta lühiajaline intensiivne treening nagu jõuharjutused oluliselt rasvkoe vähenemist.
  • Koheva sidekoe ülesanded - Kohev sidekude paikneb organismis valge kiulise massina, on kergelt venitatav ja seob organeid omavahel. Kohev sidekude ümbritseb ka lihaskoe kimpe ning seob nahka aluskudedega. Kohev sidekude läheb sujuvalt üle tihedaks sidekoeks. Kohev sidekude on organite ja kudede elastne seostaja, moodustab närvide ja veresoonte ümber kaitsva padjandi, reparatsioonikoena täidab defekte seal, kus muu kude pole taastumisvõimeline
  • Toestusfunktsiooniga sidekude - jaguneb:
    • tihe sidekude
    • kõhrkude
    • luukude
  • Kehalise treeningu mõju sidekoele -
  • Kõhrkude, treeningu mõju kõhrkoele - Kõhrkude on oma olemuselt üsna elastne, kuid samas vastupidav. Kõhrkude paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, ent luust elastsem. Kõhrkoele on omane võime kompressiooni mõjul deformeeruda ja seejärel taastuda .
    Elastsus põhineb rakkude vaheainel, mida kõhrerakud toodavad ja milles rakud ise paiknevad. Kehalise tegevuse ajal vahendab ja vähendab kõhrkude
    liigespindadele avalduvat koormust. regulaarne kehaline aktiivsus ja sportlik treening intensiivistavad kondrotsüütide ainevahetust, mille käigus suureneb kõhrkoes kollageeni ja proteoglükaanide sisaldus. Treeningu tagajärjel liigeskõhred tugevnevad ning nende vastupidavus mehhaanilisele koormusele paraneb.
  • Kõõluste ehitus ja ülesanded - Kõõlused vahendavad lihaste kokkutõmmet
    skeletile. Kõõlused koosnevad põhiliselt kollageenist (suures osas tüüp I) ja
    elastiinist. Puhkeolekus on kollageenikiud lainelised ja väljavenitusel muutuvad sirgeteks. Kõõluste kuivkaalust moodustab kollageen ligikaudu 65−75% ja elastiin ligikaudu 2%. Kollageeni fibrillidest moodustuvad kollageeni kiud, mis ongi kõõluste põhiliseks struktuurüksuseks.
  • Treeningu mõju kõõlusele - Treeningu mõju kõõlustele on aeglane, kuna ainevahetus selles koes toimub suhteliselt aeglaselt. Treeninguga kõõluste verevarustus paraneb, kõõluste kaal (mass) suureneb, kõõlused muutuvad elastsemaks ja mehhaaniliselt tugevamaks. See on tingitud intensiivsemast kollageeni sünteesist fibroblastides.
  • Luukoe ehitus ja ülesanded - Luukude koosneb põhiliselt kaltsiumfosfaadist,
    mis moodustab ligikaudu 85% luukoe koostisest. Ligikaudu 10% moodustab kaltsiumkarbonaat , ligikaudu 3% CaCl2 ja NaCl ning ligikaudu 1,5% Mg ja P. funktsioonid:
    • Pehmete kudede kaitse- ja toestusfunktsioon
    • Lihaste kinnituskoht , mis teeb võimalikuks liikumise
    • Mineraalainete (Ca ja P) reserv – mineraalainete ainevahetus
    • Vererakkude “tootmine” (hemopoees) – punases luuüdis
    • Energiarikaste ühendite varud – kollases luuüdis
  • Treening ja luukude - Kehalise aktiivsuse puhul luude mass suureneb.
    Selle põhjuseks on funktsionaalse aktiivsuse stimuleeriv mõju osteoblastidele.
    Osteoklastidele kehaline treening olulist mõju ei avalda, seega ei ole luukoe massi suurenemine seotud inhibeeriva mõjuga osteoklastidele. Treeningu tulemusena suureneb luukoe tihedus, eriti oluliselt mõjutavad seda löögilise iseloomuga tegevus ja jõutreening. Pikaajalise jõutreeningu tulemusena suureneb luude mineraalainete sisaldus ligikaudu 40%. Kehalise treeningu olulist mõju luukoele, eriti selle sõltuvust tegevuse iseloomust, näitab luumassi võrdlus erinevate spordialade vahel. Suurim luumass on tõstjatel ja teistel jõutreeninguga tegelevatel sportlastel, oluliselt väiksem on luumass aga staieritel. Et mõjustada luukude, peab treening olema pikaajaline ja regulaarne, kuna selles koes on ainevahetus aeglane. Treeningu lõppedes või treenimisest loobumise järel kaob selle positiivne mõju aga kiiresti (mõne nädala jooksul).
  • Luukude kahjustavad tegurid - Liikumisvaegus pärsib luukoe moodustumist, mille tulemusena luude mass väheneb. Liikumisvaegus põhjustab osteoporoosi teket. Liikumisvaegusele on tüüpiline negatiivne kaltsiumibilanss, see tähendab, et uriiniga eritub palju kaltsiumi. Kuigi juba lühiajalisel voodirežiimil võib tekkida negatiivne kaltsiumibilanss, on kolme kuni kuue nädala pärast see 4−5 korda suurenenud. Luukoe vähenemise põhjuseks on luukoe resorptsiooni intensiivistumine ligikaudu 30% ja luukoe moodustumise langus ligikaudu 70%.
  • Lihaskoe alaliigid , nende võrdlus – Silelihaskude ja vöötlihaskude. Vöötlihaskude omakorda jaguneb skeletilihas- ja südamelihaskoeks.
  • Müotsüütide erinevus skeletilihaskiust - • Müotsüütides on eriti palju mitokondreid, moodustades 35−45% raku mahust.
    • Müofibrillid ei moodusta siin silindrilist struktuuri ,vaid võrgustiku.
    • Mitokondritevahelises sarkoplasmas sisaldub palju glükogeeni.
    • Nii mitokondrid, glükogeen, rasvatilgad kui ka Golgi kompleks paiknevad aga müotsüütides rakutuuma poolustel.
  • Treeningu mõju südamelihasele - Kehaliselt aktiivsetel inimestel on risk haigestuda südame- veresoonkonna haigustesse ligikaudu 39% väiksem.
    Keskmine eluiga oli 1−2 aastat pikem kui väheliikuvatel inimestel.
    Kehalise treeningu mõjul on võimalik vähendada organismi “kulumist” ja selle tulemusena “aeglustada” vananemist. Vastupidavustreeninguga on võimalik “kokku hoida” ligikaudu 20 000 südamelööki päevas ja vähendada riski haigustele.
  • Vöötlihaskoe ehitus - Skeletilihas koosneb silindrikujulistest kiududest ehk vöötlihaskoe rakkudest. Selles koes on lihaskiud gigantsed paljutuumalised rakud, mis moodustuvad ühetuumaliste rakkude liitumisel. Imetajate lihaskiududes paiknevad tuumad põhiliselt perifeerselt. Vaadeldes skeletilihast valgusmikroskoobis, näeme ristivöödilisust, mis tuleneb tumedate ja heledate vöötide vahelduvast järjestusest kogu lihaskiu ulatuses.
  • Sarkomeeri ehitus ja koostis (kontraktiilsed ja regulatoorsed valgud ). - Sarkomeer koosneb ülipeentest niitidest − filamentidest (müofilamendid). Müofilamendid koosnevad kahest põhilisest kontraktiilsest valgust
    aktiinist ja müosiinist.
  • Skeletilihaskiudude tüübid
  • Kontraktsiooni mehhanism - Müosiinipea, mis kannab ATP hüdrolüüsi produkte (ADP+P), läheneb aktiinifilamendile. Müosiini ja aktiini ühinemisel
    ADP ja P vabanevad, sundides müosiinipead painduma, mis tõmbab kogu müosiinifilamendi endaga kaasa. Seejärel ühineb müosiini peaosaga uus ATP molekul , mis põhjustab globulaarse peaosa eraldumise aktiinist. Müosiinipeade suur liikuvus ongi bioloogilise liikumise põhialuseks, kuna nende haakumine aktiinifilamendiga kutsub esile kahe filamendi liikumise teineteise suhtes. Mikrofotodel on hästi nähtavad müosiinimolekuli paindunud
    peaosad, nn ristsillakesed, mis tekivad müosiini ühinemisel aktiinifilamendiga.
  • Lihaskiudude tüpiseerimise viisid - • Värvuse alusel
    • Kineetilise kriteeriumi alusel
    • Metaboolsete kriteeriumite alusel
    • Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel
  • Glükolüütiliste, oksüdatiivsete, oksüd. glükolüütiliste kiudude iseloomustus -
    Glükolüütilised lihaskiud
    Nendele lihaskiududele on iseloomulik:
    • Kiire kokkutõmme
    • Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus
    • Hästiarenenud sarkoplasmaatiline retiikulum
    • Kõrge glükolüütiliste ensüümide sisaldus
    • Madal mitokondrite sisaldus
    • Madal müoglobiini sisaldus
    • Vähene kapillaarvõrgustik
    • Madal oksüdatiivsete ensüümide sisaldus
    • Suur lihaskiudude diameeter
    • Madal väsimustaluvus
    Oksüdatiiv-glükolüütilised lihaskiud
    • Kiire kokkutõmme
    • Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus
    • Hästiarenenud sarkoplasmaatiline retiikulum
    • Kõrge glükolüütiliste ensüümide sisaldus
    • Kõrge mitokondrite sisaldus
    • Hästiarenenud kapillaarvõrgustik
    • Vahepealne oksüdatiivsete ensüümide sisaldus
    • Kõrge müoglobiini sisaldus
    • Vahepealne lihaskiude diameeter
    • Hea väsimustaluvus
    Oksüdatiivsed lihaskiud
    • Aeglane kokkutõmme
    • Madal müosiini ATP-aasi aktiivsus
    • Vähem arenenud sarkoplasmaatiline retiikulum
    • Madal glükolüütiliste ensüümide sisaldus
    • Kõrge mitokondrite sisaldus
    • Kõrge müoglobiini sisaldus
    • Hästi arenenud kapillaarvõrgustik
    • Kõrge oksüdatiivsete ensüümide sisaldus
    • Väike lihaskiudude diameeter
    • Kõrge väsimustaluvus
  • Erinevat tüüpi motoorsed ühikud, nende iseloomustus - Motoorsed ühikud jagunevad:
    • Kiired motoorsed ühikud
    • Aeglased motoorsed ühikud
    Aeglastele motoorsetele ühikutele on iseloomulik väiksem närviraku suurus,
    neuroni poolt innerveeritavate lihaskiududehulk on ca 10 – 180.
    Kiiretele motoorsetele ühikutele on iseloomulik suurem närviraku suurus,
    neuroni poolt innerveeritavate lihaskiudude hulk on ca 300 – 800.
  • Sünaps, närviimpulsi ülekanne - Sünapsid jagunevad:
    Elektrilised ja keemilised. Sünaps koosneb:
    • Aksoni terminaalist, mis kannab impulssi
    • Impulsse vastuvõtvatest retseptoritest
    • Sünaptilisest pilust struktuuride vahel
  • Närvikude, närvirakud - Närvikude koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Neuron on närvikoe spetsiifilise talitluse, erutuslaine juhtimise ja närviimpulsside genereerimise kandja. Neuron koosneb tuuma sisaldavast keskosast, närvirakust ehk perikaarionist, ja jätketest, mida nimetatakse närvikiududeks. Närvirakud paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines,
    perifeerse närvisüsteemi närviteedel asetsevates kogumites, ganglionides ja elundite seinasisestes närvipõimikutes. Enamik närvikiududest paikneb kesknärvisüsteemi valgeaines ja perifeerses närvisüsteemis. Gliia moodustab neuronite vahel spetsiifilise interstitsiaalkoe, millel on toestus ja troofiline funktsioon ning mis koosneb mitmest rakuvormist.
    Neuronid – närvirakud, mis juhivad impulsse, mille läbi toimub närvisüsteemi funktsioneerimine . Gliiarakud – rakud, mis ise ei juhi impulsse, vaid toetavad ja reguleerivad neuronite tööd.
  • Erinevat tüüpi neuronid, nende ülesanded
  • Skeletilihase retseptorid, nende ülesanded - Skeletilihaste retseptorid:
    • lihaskäävid (neuromuskulaarsed käävid)
    • Pacini kehakesed ( Vater -Pacini ehk lamellkehakesed)
    • kõõluselised Golgi käävid (Golgi-Mazzini kolbkehakesed)
  • Lihastöö liigid – kontsentriline , ekstsentriline , isomeetriline töö - Kontsentriline lihastöö
    Lihase peamine funktsionaalne omadus kokkutõmme – ehk lühenemine.
    Lihase kokkutõmme põhineb “libisevate niidikeste” teoorial, kus aktiinifilamendid liiguvad teineteisele lähemale ning toimub sarkomeeri kokkutõmme. Kontsentrilist lihastööd võib iseloomustada kui dünaamilist tööd. Staatiline lihastöö
    Lihased võivad rakendada pinget ehk sooritada tööd ka ilma liikumata.
    Muutub küll lihaspinge, kuid lihase pikkus seejuures ei muutu (isomeetriline kokkutõmme). Staatilise/isomeetrilise lihastöö korral toimub ristsillakeste t eke, kuid väline vastupanu on ülemäärane, mistõttu aktiinifilamendid kas
    muudavad vähe oma asendit sarkomeeris või ei muuda üldse. Staatilise/isomeetrilise lihastöö korral toimub ristsillakeste teke, kuid väline vastupanu on ülemäärane, mistõttu aktiinifilamendid kas muudavad vähe oma asendit sarkomeeris või ei muuda üldse. Kui on võimalik rakendada täiendavalt motoorseid ühikuid, ületatakse väline vastasmõju ning toimub l ihase lühenemine ehk staatiline lihastöö muutub dünaamiliseks lihastööks. Ekstsentriline lihastöö
    Lihased suudavad rakendada jõudu ka siis kui nad pikenevad ehk on välja venitatud. Kuna lihase väljavenitamisel toimub ka liigese liikumine on tegemist dünaamilise iseloomuga lihastööga. Ekstsentrilise kontraktsiooni korral liiguvad aktiinifilamendid sarkomeeri tsentrist eemale ehk toimub sarkomeeri väljavenitamine.
  • Lihastöö kooskõlastatus
  • Lihasjõu kujunemine
    Lihase/lihaste poolt saavutatud jõud sõltub mitmetest faktoritest:
    • Lihase tegevuskiirusest
    • Liigesenurgast
    • Lihase algsest pikkusest
    • Lihase suurusest
    • Aktiveeritud motoorsete
    • ühikute tüübist
    • Aktiveeritud motoorsete ühikute arvust
  • Liigutuse teke
  • Vasakule Paremale
    Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused #1 Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused #2 Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused #3 Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused #4 Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused #5 Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused #6 Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused #7 Funktsionaalse morfoloogia eksamiküsimused #8
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 64 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Rauno Laumets Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused eksamiks.
    1) Uurimistasandid morfoloogias %u2013 organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid
    2) Struktuuri ja funktsiooni seos %u2013 struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale

    Sarnased õppematerjalid

    Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik
    11
    docx

    Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik

    Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime. Lühikese elueagarakkud (vere rakud) Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud) Jagunemisvõime kaotanid rakkud ­ närvirakkud Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas DNA ­ enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine 3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ? - Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel - Mitoos ­ eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku - Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku Apoptoosile 3 IT? - Omane hulkraksele

    Funktsionaalne morfoloogia
    ÜLDHISTOLOOGIA
    23
    doc

    ÜLDHISTOLOOGIA

    Osteotsüüte Omab lamellaarset e.õhikulist ehitust. EPITEELID Ajalugu Frederik Ruysch -epithelium Friedrich Gustav Jakob Henle – Kaasaegse histoloogia rajaja, mis täielikult põhines kudede uurimisele mikroskoobi abil. 1838 – inimese keha epiteeli artikkel. Demonstreeris, et kõikkeha sise-ja välispinnad on kaetud epiteeliga. Epiteelkude – tihe kohesiivne rakkude plaat, mis katab või vooderdab keha ja organite vabu välis- ja sisepindasid ning moodustab ka funktsionaalse ühiku näärmetel. Üldjaotus Katte- e.pinnaepiteel ja näärmeepiteelid. Funktsioonid: - Katte- ja kaitsefunktsioon(epidermis) -Absorbitsioon e. Imendumine (seedetrakt) -Sekretsiooni e. nõristusfunktsioon(maoepiteel) -Ekskretsiooni e. eritusfunktsioon(neerutorukeste epiteel) -Virveliikumise teostumine(pindmine transport,puhastamine või edasi lükkamine -Sensoorne funktsioon(maitsepungades) Epiteelkoe tunnused

    Üldhistoloogia
    Morfoloogia eksami variant
    6
    odt

    Morfoloogia eksami variant

    1. Elusa raku tundemärgid: Paljunemine Ärrituvus Ainevahetus Liikumisvõime 2. Mitokondrite fun on: b) energiatootmine 3. Ainete aktiivne transport läbi rakumembr toimub: b) läbi kanalite rakumembraanis 4. Mitokondrite fun mõjutab: c) vastupidavustreening 5. Mis on fagotsütoos? Raku õgimine. Staadiumid: Amöbioidne liikumine Külgetõmme Õgimine Seedimine Fagotsütoosiks on võimelised leukotsüüdid. Objektiks on peamiselt organismi sattunud mikroobid, tolm, hävinud rakud. Fagotsütoosi intensiivistumisega paraneb organismi kaitsevõime. 6. Staatilisele rakupopulatsioonile on iseloomulik need rakud ei jagune edasi (närvirakud) või jagunevad väga harva (lihasrakud). 7. Raku hingamine on glükoosi ja teiste toitainete lagundamine süsihappegaasiks ja veeks. Jaguneb: glükolüüs, reaktsiooni

    Bioloogia
    Histoloogia ja embrüoloogia
    13
    docx

    Histoloogia ja embrüoloogia

    Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia ­ käsitletakse kudesid Erihistoloogia ­ organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk ­ kude ­ liitkude- organ ­ organsüsteem Biopsia ­ diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng ­ A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel ­ kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel ­ sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine kiht basaalmemb

    Arstiteadus
    Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
    98
    doc

    Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused

    Maris Kallus KKS 2010 Inimese organismi keemiline koostis 1. Elusa ja eluta looduse võrdlus: 1) Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2) Elusorganismide iga koostisosa omab kindlat funktsiooni; 3) Elusorganismid on võimelised väliskeskkonnast energiat ammutama, seda muundama ning oma seesmise struktuuri ja funktsioonide säilitamiseks kasutama; 4) Elusorganismid on võimelise paljunema. 2. Inimese keha ja maakoore atomaatse koostise võrdlus: Kui võtta 8 enamlevinud keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku – O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%); K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor : I O – 47%; II Si – 28%; III Al – 7,9%. Inimese keha : I H – 63%; II O – 25,5%; C – 9,5%. 3. H, O, C, N kui peamised keemilised elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik – osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb

    Spordibiokeemia
    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
    14
    doc

    Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

    · Hemoglobiin - neidudel, naistel 120 g/l, noormeestel, meestel 130 g/l · Hematokrit · Erütrotsüütide arv ruumalaühikus veres · Erütrotsüüte iseloomustavad indeksid · Ferritiini kontsenratsioon immunoloogilised näitajad: 3. Kehalise töövõime hindamine morfoloogiliste meetoditega- Uurimistasandid (meetodid)- organism; organid; koed; rakud; rakuorganid. Spordi morfoloogia tegeleb organismi struktuuride muutuste uurimisega erinevate seisundite puhul nagu sportlik treening, ületreenituse sündroom ning uurib neid muutusi erinevatel tasanditel. Elavas org. struktuuri ja funktsiooni vahel kindel seos. 1.Funktsioon kujundab struktuuri, kutsudes esile 3 ümberkorraldusi(näit. Tõstja harjutab). 2.Struktuur tagab funktsiooni

    Sport/kehaline kasvatus
    KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA
    34
    doc

    KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

    KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA Programm veterinaarmeditsiini üliõpilastele 1. Keha vedelikuruumid. Vett on vaja ainete liikumiseks ja omastamiseks. Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on s

    Füsioloogia
    Funktsionaalne morfoloogia
    26
    docx

    Funktsionaalne morfoloogia

    Päristuumsed rakud kohandavad mRNA'd peale transkriptsiooni. 29. Translatsioon- toimub ribosoomides. tRNA transpordib valgusünteesi kohta aminohapped. tRNA-d transpordivad aminohapped valgusünteesi asukohta, valmis peptiidahel liigub Golgi kompleksi. 30. Ribosoomid, nende ülesanded. Ribosoomid on rakuorganellid, kus toimub valgusüntees. Kuivainest on pool RNA, pool valk. Koosneb väikesest ja suurest subühikust. 31. mRNA splicing- Funktsionaalse mRNA saamiseks tuleb intronid mRNA ahelast välja lõigata. Eksonid on kodeerivad osad, Intronid on mittekodeerivad osad. Intronid lõigatakse välja. 32. Geeni ekspressiooni olemus: Geeni ekspressiooni regulatsioon toimub DNA transkriptsioonil. Ekspresseeritakse ainult neid geene, mille produkte rakus antud momendil vajatakse. 33. Valgu sünteesi intensiivsust lihasrakus mõjutavad tegurid: lihasraku tüüp, rakendatud koormuse iseloom, taastumisperioodi pikkus. 34

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun