Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik (0)

Rakk on väiksem morfofunktsionaalne ühik , millel on olemas kõik elusaine elusomadused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, üaljunemine ja kohanemisvõime.
Lühikese elueagarakkud (vere rakud )
Pika eluaeaga rakkud (maksarakkud)
Jagunemisvõime kaotanid rakkud – närvirakkud
Mis limiteerib rakkude suurust ? Pinna ja mahu suurus; Tuuma teenindava ruumala suhe; Raku membraani tugevus
Rakkude suurus sõltub : 1) gen. Määratlus 2) Vanusest 3) Mitoosi faasist 4) Varuainete hulgas
DNA – enmikus organismide pärilikku informatsiooni säilitamine
3 einevust mitoosi ja meioosi vahel ?

• Mitoos esineb organismi kasvamisel, meioos sugurakkude moodustumisel
  
• Mitoos – eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed diploidsed kromosoomistikuga tüttarrakku
  
• Meioos- eukarüootsete rakkude jagunemine mille tulemusel moodustuvad 2 identsed haploidsed kromosoomistikkuga tüttarrakku
  

Apoptoosile 3 IT?

• Omane hulkraksele organismile
  
• Initsieeritud raku siseselt
  
• Oluline emrüonaalses faasis
  

3 erinevust Apoptoosi ja nekroosi vahel ?

• Apoptoos on initsieeritu raku siseselt nekroos raku välisel
  
• Apoptoos on põletikuvaba , nekroos põletikuline
  
• Apoptoos on aktiivne protsess , nekroos passiivne protsess
  

Replikatsioon –on matriitssüntees , mille tulemusena sünteesitakse 1 DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli
Replikatsiooni etapid

• Helikaas eraldab ahelad
  
• DNA polümeraas seondub ahelaga
  
• DNA polüm abil sünteesitakse uued komplementaarsed ahelad
  
• Replikats lõpuks on kaks identsed molekuli
  

Transkriptsioon - RNA-polümeraas seondub DNA ahela promootor piirkonnaga

• Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti RNA-polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarse RNA molekuli
  
• RNA-polümeraas jõuab terminaatorini Lõpeb mRNA, tRNA ja rRNA süntees
  
• DNA omandab uuesti biheeliksi kuju
  

Struktuursed geenid – kodeerivad valke ja RNA molekule mis viivad läbi rakkudes eluprotsesse
Regulatoorsed geenid – kodeerivad valgulisi produkte (RNA, valgud ) mis reguleerivad teiste geenide avaldumist
Geen ehk pärilikkus tegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis määrab otse või kaudselt (tihti koostoimes teiste geenidega) ühe või mitme tunnuse arengu
RAKKUDE KUJU SÕLTUB:

• Gen määratlusest
  
• Funktsioonist
  
• Keskkonnast
  

RAKKUDE SUURUS SÕLTUB:

• Gen määratlusest
  
• Vanusest
  
• Mitoosi faasist
  
• Varuainete hulgast
  

Rakud võivad olla mitterakulised – viirused

• Paljuneb ainukt teiste organismide rakkudes
  
• Genoomi moodustab kas DNA või RNA
  
• Puuduvad ribosoomid ja mitokondrid
  
• Eluta, ei kasva ega arene
  
• Mitterakuline
  
• Väike (20-400nm)
  
• Paljunemiseks peab sisenema rakku ja kontrollima DNA/RNA-d
  

Rakulised : Eukarüootsed (bakterid)

• Suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda
  
• Puudub tuuma membraan , üks haploidne rõngaskromosoom
  
• Leidub plasmiide
  
• Elus, rakuline , tuumata
  
• Suht suur (1000nm)
  
• Allub antibiootikumidele
  

Mikrobioota

• metaboolne funktsioon
  
• Kaitse funktsioon
  
• Struktuurne funktsioon
  

Prokarüootsed ( seene rakud , loomarakud , taimerakud, protistid )
Eukarüootse ja prokarüootse sarnasus ja erinevus
S: rakumembraan ja ribosoomid
Eu: tuum, DNA(kromosoomides), organellid
Prok: tuumpuudub, DNA (plasmiidides)
Loomne rakk vs. taimne rakk
Loomarakk: Tsentrioolid , lüsosoomid
Taimnerakk: Raku kest, kloroplastid, vakuoolid
Loomne ja taimne : membraan , tuum , endoplasm ret, mitokondrid, golgi kompleks
Rakumembraani 3 IT?

• Kaitsefun
  
• Ainete ja ühemdite transport
  
• Info retseptoritega
  

Kolesterool annab membraanile teatava jäikuse
Glükoproteiinid- retsptoorne fun
Valkude 3 IT ?

• Ainete transport(kanalid, kandjad , pumbad )
  
• Signaalide vastuvõtt ja edastamine
  
• Seondab membraani tsütoskeletiga
  

Pumbad – energia toel transportivad ained ja ühendeid raku ja rakust välja
Kandjad – transport valgud – liiguvad mööda konts gradiendi
Kanalid – avades ja sulgedes kanaleid saab kiiresti toimetada transpodi pili mööda konts gradiendi. Ioonide liikumine läbi membraani mõjutab membraani el potensiaali. Seega muutused kanalite aktiivsuses kutsub esile kiireid el signaale kergesti erutuvates membraanides (närvi, lihas rakud)
Tuuma poorid (NPC) (nukleoporiinid)
- Membraane läbivad
- Spetsiifilised
- Loomses rakus tuhandeid
Tuumake
* Dünaamiline struktuur mis seostub raku tegevusega
*Tuumake moodustub rRNA geene sisaldava DNA lõikude ümber
* T toimub ribosoomide subühikute formeerumine
Golgi kompleks
valkude ja lipiidide lõplik modifitseerimine (posttranslatsiooniline modifitseerimine) ning suunamine kindlatesse raku piirkondadesse
tsisternides moodustuvad ning kogunevad polüsahhariidid
lüsosoomide moodustamine
Ribosoom

• osaleb koos mRNA valgude sünteesis
  
• moodustub ER
  
• on membraan
  

Lüsosoomid
- Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme
- Moodustuvad Golgi kompleksis
Eristatakse: primaarseid (sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme) sekundaarseid (sisaldavad lisaks aktiveeritud ensüümidele veel lagundatavaid aineid).
Rakkude energiavajadus

• Sisekeskkonna säilitamine
  
• Jagunemine Rakkude energiavajadus
  
• Ainete ja ühendite transport
  

Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku Assimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesireaktsioonid
Dissimilatsioon - kõik organismis (rakus) toimuvad lagunemisreaktsioonid
Koed
Sarnase ehituse ja funktsiooniga rakud moodustavad kudesid
HISTOLOOGIA e. Koeõpetus uurib hulkraksete organismide rakkude ja kudede struktuuri, ehitust, arenemist ning talitlust
Epiteelkude

• Keha avatud pinnad
  
• Keha suletud süsteemid
  
• Näärmed
  

KAITSEFUNKTSIOON – organismi kaitse ümbritseva kk faktorite eest (mehhaanilised, keemilised, bioloogilised jne)
SEKRETOORNE FUNKTSIOON – näärmeepiteeli funktsioon (hormoonid, sekreedid jne)
SENSOORNE FUNKTSIOON – sensoorsed struktuurid nahal, silmas, ninas, kõrvas
IT
Rakud paiknevad tihedal

• Eristub polaarsus
  
• -Avaskulaarne
  
• -Regenereerub
  
• -Neuronite lõpp-punkt
  
• -Võtavad vastu väliseid signaale
  
• -Teda saab välja venitada
  

Vastavalt rakukihtide arvule: ühe ja mitmekihilised
Vastavalt rakkude kujule: Lame-, kuup - ja silinderepiteel
Vastavalt ülesandele: katte-, näärme- ja tundeepiteel
LAMEEPITEEL
- difusioon
(alveoolides)
- filtratsioon
(neerudes)
KUUPEPITEEL
-sekretioon
- absorbtsioon
(neerudes)
SILINDEREPITEEL
-ülemistes
hingamisteedes
(ripsmed)
- seedekulgla
(mikrovill)
Intratsellulaarsed liidused
TIHELIIDUS
ANKURLIIDUS
AUKLIIDUS
SK
-Koosneb rakkudest ja ekstratsellulaarsest maatriksist
-Hea verevarustus (va kõõlused ja kõhred)
- Närviinnervatsioon (va kõõlused ja kõhred)
Funktsiooniks:
Erinevate kudede ühendamine ja toestamine
Transport
Kaitse
Vigastustest paranemine
TROOFILINE
(toite funktsiooniga)
Veri
Lümf
Retikulaar sidekude
Rasvkude
Kohev sidekude
Toe fun sk
-Tihe sidekude
- Kõhrkude
-Luukude
Ekstratsellulaarne maatriks
Põhiaine
- võib olla vedelas, poolvedelas või jäigas
olekus ja sisaldab hulgaliselt polüsahharide
(glükoosaminoglükaane GAG) ja valke
(proteoglükaane)
Kiud (valgulised)

• Kollageeni kiud tugevad, painduvad, paralleelse asetusega, ei veni, organismis enamlevinud .
  
• -Elastsed kiud (elastic fibers) hargnevad kiud, mis võimaldab venitada ja taastada kuju, väga elastsed.
  
• -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased kollageenile
  

Ekstratsellulaarne maatriks
-Struktuursed valgud
Kollageen , elastiin
-Valk-Polüsahhariid kompleks
-seob strukt valgud (proteoglükaan
kompleks)
-Liimuvad glükoproteiinid
(Fibronektiin, laminiin) seovad
kompleksi raku membraaniga
SIDEKOE RAKUD
- talletavad ja annavad edasi metaboliite
-oluline roll immuun reaktsioonil
-eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR
LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD
•Lümfotsüüdid
•Neutrofiilid
•Eosinofiilid
• Basofiilid
•Monotsüüdid
STATSIONAARSED SIDEKOE
RAKUD
• Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente)
•Makrofaagid(Ülesanne: koele mitteomaste ainete ja ühendite
lagundamine (rakujääkide eemaldamine)
-pärinevad verest kus eksisteerivad monotsüütidena
- vereringest difundeeruvad sidekoes makrofaagideks
• Rasvarakud
• Nuumrakud
•Mesenhümaalsed tüvirakud
KOHEV SK (AREOLAARNE (hea verevarustudega) - RASVKUDE – RETIKULAAR) Kiud hõredalt -areolaarne -Rasvkude - retikulaar
- hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega
-seob ja fikseerib mitmeid organeid
(näit epiteeli aluskudedega)
-leidub veresoonte seines ning
ümbritseb neuroneid
-enamleiduv kude organismis
TIHE SK ( Tihe regulaarne (kõõlustes) - Tihe ir-regulaarne (nahas) Kiud tihedalt pakitud -tihe regul - tihe irr-reg -tihe elastne
- kiud tihedalt pakitud, taluvad suurt
koormust
- suurema osa koest moodustab EM
(kollageen) - Vormitu ( dense irregular), nahas
- Korraline (dense regular),
kõõlustes, sidemetes
AREOLAARNE
seob ja fikseerib mitmeid
organeid (näit epiteeli
aluskudedega)
-hea verevarustusega
- hõreda ja korrapäratu kiudude
asetusega
- leidub veresoonte seines ning
ümbritseb neuroneid
- oluline roll immuunsüsteemis
RASVKUDE
- Koosneb peamiselt rasva rakkudest
- Oluline katte, kaitse ja fikseeriv
kude
- ainevahetuslikult suur
energeetiline tähtsus
-valge ja pruun rasvkude
RETIKULAARNE
RS koosneb III tüüpi kollageeni kiududest , mis toetab erinevaid raku tüüpe.
-RS moodustab võrkja raamistiku näit. vereloomeorganites, lümfisõlmedes, .
Samuti on soole ja mao limaskestas jne.
- RS rakud on fagotsütoosivõimelised.
VERI
Ülesanded:
Täiskasvanud inimesel 6-8% keha massist so 4-6L
Transpordi funktsioon -Hapniku ja süsihappegaasi transport
-Toit- ja jääkainete transport
-Hormoonide jt. Bioaktiivasete ainete transport
Stabiilse sisekeskkonna tagamine
( soojuse ühtlane jaotuvus , happe-aluse tasakaal, vedeliku bilanss )
Kaitsefunktsioon ( antikehad )
Vere fraktsioonid : Plasma , valge vererakud ja vere liistakud , punased vererakud
Plasma: valgud, H2O , muud(toitained, vere gaasid , elektrolüüdid)
Valgud: Albumiin : moodustab suurema osa (60%) plasma valkudest .väike molekulmass ja suur aine math, oluline transportvalk ( rasvhapped jpm)
Globuliin : Hõlmab endas tervet rühma sarnaseid valke, Osaleb SV transpordis (glükoproteiinid)
Fibrinogeen : Oluline faktor vere hüübimisel
Valged vererakud ja liistakud
Leukotsüüdid (valged vererakud)

• Valkjad tuumaga vererakud
  
• Võimelised amöboidselt liikuma
  
• Fagotsütoosi võimelised
  

Monotsüüdid
Lümfotsüüdid
Granulotsüüdid
Vere liistakud e trombotsüüdid
Osalevad vere hüübimisel ning
veresoonte terviklikkuse tagamisel
MONOTSÜÜDID (4-8%)
Kõrge fagotsütoosi võimega
difundeeruvad kudedesse
moodustades makrofaage
ERÜTROTSÜÜDID
Punased vererakud
- Produtseeritakse punases luuüdis
- Lagundatakse peamiselt luuüdis (vähesel määral maksas ja põrnas)
- Eluiga 100-200 päeva
- ER kuju soodustab gaasivahetust
- Kergelt deformeeruv
LIHASKUDE

• Liikumine
  
• Hingamine
  
• Soojuse produktsioon
  
• Toetusfunktsioon ja toe-
  
• Vedelike ja materjalide liikumine
  

SKELETILIHAS (Raku membr – sarkolemm Tsütoplasma- sarkoplasma Tsütopl ret – sarkopl ret Mitokkonder – sarkosoom)
tahtele alluv
pikad, silinderjad
mitmetuumne
eristuvad vöödid
SÜDAMELIHAS
tahtele allumatu
silinderjad,
hargnevad
ühe/kahe
tuumalised
vöödilisus
SILELIHAS
tahtele allumatu
• teravatipulised
• üks tsentraalne Tuum
Retseptorid on spetsiaalsed tundlikud rakulised moodustised, mis võtavad vastu ärritusi ja muudavad need närvisüsteemile omaseks aktiivsuseks.
Lihaskäävid, Golgi kõõlusorgan, Pacini lamellkehakesed(Suured ovaalse kujuga inkapsuleerunud närvilõpmed - Lihases paiknevad nad kõige sagedamini lihasekõõluse kinnituskohtade läheduses, veresoonte läheduses ja Golgi kehakeste naabruses. - Tundlikud surve ja vibratsiooni suhtes)
Jäme müosiini filament . • koosneb 300-400 müosiini molekulist • peakesed haakuvad aktiini filamendiga
Peenike aktiini filament • Koosneb peamiselt aktiini molekulide kaksikspiraalist • koostisesse kuuluvad veel regulatoorsed valgud (tropomüosiin ja troponiin I, T ja C)
Sarkomeer lihase väikseim funktsionaalne ühik
Skeletilihaskiudude tüpiseerimine
•Värvuse alusel
• Kineetilise kriteeriumi alusel
• Metaboolsete kriteeriumite alusel
• Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel
I tüüpi lihaskiud •Aeglane kokkutõmme • Madal müosiini ATP-aasi aktiivsus • Vähem arenenud SR •Madal glükolüütiliste ensüümide sisaldus • Kõrge mitokondrite sisaldus • Kõrge müoglobiini sisaldus • Hästi arenenud kapillaarvõrgustik • Kõrge oks ens akt • Väike lihaskiudude diameeter • Kõrge väsimustaluvus
IIA tüüpi lihaskiud •Kiire kokkutõmme • Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus • Hästiarenenud SR • Kõrge glükolüütiliste ens akt • Kõrge mitokondrite sisaldus • Hästiarenenud kapillaarvõrgustik • Kõrge müoglobiini sisaldus • Vahepealne lihaskiude diameeter • Hea väsimustaluvus
IIB tüüpi lihaskiud • Kiire kokkutõmme • Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus • Hästiarenenud SR • Kõrge glükolüütiliste ens akt • Madal mitokondrite sisaldus • Madal müoglobiini sisaldus • Vähene kapillaarvõrgustik • Madal oksüdatiivsete ensüümide sisaldus • Suur lihaskiudude diameeter • Madal väsimustaluvus
SÜNAPS
Neuronid on ühenduses sünapsite abil.
Ühel neuronil võib olla kuni mitukümmend
tuhat sünapsit.
Eristatakse keemilist ja elektrilist sünapsit
Anatoomiliselt jaotuvad:
• akson – sooma
• akson – dendriit
• akson – akson