50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
uborod9708
Õppematerjali autor
membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsosoomidlagundavad rakus võõrkehi, lagunenud rakuorganelle 6) Elusa raku tundemärgid paljunemine, ärrituvus(reageerimine ärritustele), ainevahetus, liikumisvõime 7) Rakkude talitlused - Rakk siirdab geneetilist informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu. Rakk juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi abil. Rakk säilitab pidevalt oma keemilist koostist. Rakk lõhustab toitaineid ja salvestab nendest vabanevat energiat ATP vormis. Rakk sünteesib erinevaid valke, rasvaineid, süsivesikuid ja nende ühendeid. 8) Rakkudevaheline infovahetus - Elektriliste impulsside kaudu mööda
geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Genotüüp = geneetiliselt olemas Fenotüüp = see, mida keskkond võimaldab genotüübi baasil Treeningul on eeldus ja tulemus: Struktuur tagab funktsiooni; Funktsioon omakorda kujundab; Struktuuri vastavalt; Funktsiooni iseärasustele Lihaskude moodustab kehakaalust umbes poole. Rakud 17.09.2018 Õppejõud: PhD Raivo Puhke Rakk on elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik elusaine eluavaldused: a) Ehitus b) Ainevahetus c) Erutatavus d) Liikuvus e) Kasv f) Paljunemine g) Kohanemisvõime Mitterakulised – viirused Rakulised – prokarüootsed rakud, nt bakterid (0,5-1 um) ja eukarüootsed rakud (30-150 um), nt taimsed rakud, seenerakud Viirused - Paljuneb ainult teiste organismide rakkudes - Genoomi moodutab RNA või DNA - Puuduvad rakuorganellid
geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Genotüüp = geneetiliselt olemas Fenotüüp = see, mida keskkond võimaldab genotüübi baasil Treeningul on eeldus ja tulemus: Struktuur tagab funktsiooni; Funktsioon omakorda kujundab; Struktuuri vastavalt; Funktsiooni iseärasustele Lihaskude moodustab kehakaalust umbes poole. Rakud 17.09.2018 Õppejõud: PhD Raivo Puhke Rakk on elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik elusaine eluavaldused: a) Ehitus b) Ainevahetus c) Erutatavus d) Liikuvus e) Kasv f) Paljunemine g) Kohanemisvõime Mitterakulised – viirused Rakulised – prokarüootsed rakud, nt bakterid (0,5-1 um) ja eukarüootsed rakud (30-150 um), nt taimsed rakud, seenerakud Viirused - Paljuneb ainult teiste organismide rakkudes - Genoomi moodutab RNA või DNA - Puuduvad rakuorganellid
Rakud kõik elusorganismid koosnevad rakkudest rakk on kõige väiksem elu üksus rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened
Närvikoe funktsioonid: organismi reageering välis- ja sisekeskkonna tingimustele. MÕISTEID: Neuron- närvirakk – rakukeha(soma) + jätked Rakukeha- soma e.perikaarüon Jätked – dendriit + neuriit Neuriit- akson e.telgsilinder Närvikiud – närviraku jätke koos gliiaga Neurofibrill – koosneb kokkukleepunud neurofilamentidest ja nerotuubulitest(artefakt) Müeliintupp – moodustunud Schwanni rakkude poolt Schwanni rakk – neurolemmotsüüt Neurolemm – kest Ranvier soonis – Aksonil olev kahe Schwanni raku vahel olev sälk. Närvikude koosneb närvirakkudest e. Neuronitest ning neid ümbritsevatest, toestava ja toitefunktsiooniga gliiarakkudest. Närvirakud on närvisüsteemi nii morfoloogilisteks kui funktsionaalseteks üksusteks. Iga neuron koosneb tuuma sisaldavast perikaarüonist ehk soomast ja jätketest-akson ja dendriidid. Neuroni ehitus
raku sisaldusest tuumamembraaniga eraldatud. Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Lisaks tuumale ka teised organellid mitokondrid, kloroplastid, lüsosoomid, endoplasmaatiline võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn tsütoskelett. Tsütoskelett annab rakule vormi ja osaleb organellide ja rakkude liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA koostises ja info liigub valgu sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv(inimesel 98,5%). Eukarüootse raku DNA (genoom) on jagunenud erinevate kromosoomide vahel, mis on tuumas nähtavad ainult mitoosi ajal. 2. Rakutuum. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa. Hlmab ca 10% raku kogu ruumalast, sinna on koondunud peaaegu
tuumamembraaniga eraldatud. Rakud on ruumalalt ~1000 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Lisaks tuumale ka teised organellid mitokondrid, kloroplastid, lüsosoomid, endoplasmaatiline võrgustik (ER), Golgi kompleks jt. Eukarüootsetes rakkudes esinevad ka mittemembraansed võrkjad moodustised, nn tsütoskelett. Tsütoskelett annab rakule vormi ja osaleb organellide ja rakkude liikumises. Info selle kohta, milliseid valgu molekule rakk on suuteline sünteesima, paikneb DNA koostises ja info liigub valgu sünteesil ribosoomidesse mRNA vahendusel. (DNAmRNAvalk). DNA hulk haploidses rakus on 107 1011 bp. Suurem osa DNA-st mittekodeeriv(inimesel 98,5%). Eukarüootse raku DNA (genoom) on jagunenud erinevate kromosoomide vahel, mis on tuumas nähtavad ainult mitoosi ajal. 2. Rakutuum. Valgusmikroskoobis on ta kõige paremini nähtav raku osa. Hlmab ca 10% raku kogu
taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on rakuteooria praegu ühed tähtsamad üldistused bioloogias. Elu tekkis abiogeenselt nn. ürgpuljongis. Esimesed rakud arvatakse olevat tekkinud 3.5 - 4 miljr. aastat tagasi. Elu tekke eeldused: • katalüütilised süsteemid (polüpeptiidid, polünukleotiidid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid