Lihaste poolt saavutatav jõud sõltub: lihase suurusest, lihase algsest pikkusest,lihase tegevuskiirusest, liigesenurgast, aktiveeritud motoorsete ühikute tüübist, akt motoorsete ühikute arvust 25.Aferentsete neuronite ülesanne: juhivad erutuse kesknärvisüsteemi 26.Miks on vastupidavusala sportlasele soodne hea verevarustus lihases? Hapniku transport toimub efektiivsemalt 27.Missugune lihakiudude kompositsioon on kasulik kiirusala sportlasele? Rohkem glükolüütilisis ja oksüdatiiv-glükolüütilisi lihaskiude 28.liikumisvaeguse puhul lihas atrofeerub. 29.Max intents ei saa kaua töötada, sest see on anaeroobses faasis ja need energiavarud on piiratud. anaeroobse tööga hakkab kujuma laktaati mis ei lase edasitöötada 30.Kõõluse- ja kõhrevigastused paranevad aeglaselt, sest seal on halb verevarustus. 31.Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32
vabanevad. AH – aminohape; ATP – adenosiintrifosfaat; AAS – aminoatsüül-tRNA süntetaas; AMP – adenosiinmonofosfaat; PP – pürofosfaat; AH-AMP-AAS – aktiveeritud aminohape. ! 15. Inimese skeleti vöötlihaskoe kiudude (ehk rakkude) klassifikatsiooni süsteemid. (М58) 30 Klassifikatsiooni võimalused: 1) Kaheks: - Punased (aeglased) – Valged (kiired) 2) Kolmeks: - Punased (aeglased, vastupidavad, oksüdatiivsed) – Vahepealsed (oksüdatiiv-glükolüütilised) – Valged (kiired, kiirelt väsivad, glükolüütilised) 3) Neljaks: - Punased (oks.) – Punased (oks.-glük.) – Intermediaalsed (oks.-glük.) - Valged (glük.) Liigispetsiifika: Näit: rotil on lihaskiu tüüpe 5, inimesel 3-7 skeleti vöötlihase kiutüüpi. Inimesel on 3 põhilist lihaskiu tüüpi I, IIA ja IIX, varasem IIB, lisaks intermediaarsed IC, IIC, IIAC, IIAB. ! I A: punane, aeglase kokkutõmbega, vastupidav, oksüdatiivne, keskmine diameeter(intermediaarne)
silindrikujulistest vöötlihaskiududest; • vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid; • vöötlihaskude moodustab ka mõnede siseelundite nagu keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihaseid; • vöötlihaste tegevus allub inimese tahtel; • vöötlihaskiu sisemuses ehk sarkoplasmas on mitokondrid, rakusisaldised ning müofibrillid; 7. Kuidas jagunevad lihased inimese organismis? 1.aeglased osüdatiivsed lihased 2.kiired oksüdatiiv-glükolüütilised lihased 3.kiired glükolüütilised lihased 8. Kirjelda skeletilihaste kontraktsiooni inimese organismis. • lihaste lühenemine tekitab jõu, mis kõõluste vahendusel kantakse luudele; • luud ja lihased moodustavad erinevaid kangisüsteeme; • luukangide liigutamine lihaste jõul annab inimesele liikumise võime. 9. Mis on lihase hüpertroofia ja kuidas ta jaguneb? Lihase hüpertroofia ehk suurenemine jaguneb:
o Palju mitokondreid; väsivad vähe II tüüpi lihaskiud (valge)- kiired, kuid lühiajalised liigutused (biitsepts ja triiseps) o Jämedamad o Kasutavad anaeroobset metabolismi energia saamiseks o Vähe mitokondreid, müoglobiini, verevarustust o Palju glükogeeni (varuaine rakkudes), mis annab valge värvuse o Väsivad kiirelt Kõige üldlevinum on lihaskiudude jaotamine aeglasteks oksüdatiivseteks, kiireteks oksüdatiiv glükolüütideks ning kirreteks glükolüütideks 20. Lihaskontraktsioon (mille abil kuidas toimub) Närvid hargnevad lihas närvikiududeks, mis aktiveerivad teatud lihaskiudude gruppi o Närviimpulss vallandab Ca++ ioonide kanalid ja kaltsium liigub SER-st tsütoplasmasse o Kaltsiumi ioonid tulevad sarkoplasmaatilisest retiikulumist, puhkeolekus pumbatakse ioonid sinna uuesti tagasi
Lõõgastumiseks on vaja saavutada madal kaltsiumioonide tase sarkoplasmas; kaltsiumi pumpamiseks sarkoplasmaatilisse retiikulumi on vaja energiat ehk ATP-d kulutada. Lahti on vaja saada ka naatriumist lihasrakus, mis toimub naatrium-kaalium pumba kaudu. 10. Erinevat tüüpi lihaskiudude biokeemiline iseloomustus: 11. Lihaskiudude tüübid kineetilise ja metaboolse kriteeriumi alusel: I SO aeglased oksüdatiivsed II A FOG kiired oksüdatiiv-glükolüütilised II B FG kiired glükolüütilised 12. Eri tüüpi kiudude võrdlus müoglobiinisisalduse, energeetiliste substraatide (triglütseriidid, ATP, fosfokreatiin, glükogeen) sisalduse ja ensüümide (müosiini ATPaas, kreatiini kinaas, aeroobse oksüdatsiooni ensüümid, glükolüüsiraja ensüümid) aktiivsuse alusel: Tunnus Tüüp I Tüüp IIa Tüüp IIb Talitlus
53) Lihaskiudude tüpiseerimise viisid - · Värvuse alusel · Kineetilise kriteeriumi alusel · Metaboolsete kriteeriumite alusel · Müosiini ATP-aasi aktiivsuse alusel 54) Glükolüütiliste, oksüdatiivsete, oksüd. glükolüütiliste kiudude iseloomustus - Glükolüütilised lihaskiud Oksüdatiiv-glükolüütilised · Hea väsimustaluvus Nendele lihaskiududele on lihaskiud Oksüdatiivsed lihaskiud iseloomulik: · Kiire kokkutõmme · Aeglane kokkutõmme · Kiire kokkutõmme · Kõrge müosiini ATP-aasi · Madal müosiini ATP-aasi · Kõrge müosiini ATP-aasi aktiivsus aktiivsus
Pealihased - - - 3.8 Lihaste talitlus e närvi-lihasaparaadi füsioloogia Kirjuta millega on tegu. · Aeglased · Kiired väsimus-resistentsed _________________________ · Kiired kiireltväsivad · Aeglased oksüdatiivsed · Kiired oksüdatiiv-glükolüütilised _________________________ · Kiired glükolüütilised 3.9 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Ühenda joonega pilt ning mis on seal kujutatud. 22 Refleksikaar Aktsioonipotensiaal Aktiin ja müosiin Sünaps T-torukesed 3.10 Lihaskontraktsiooni füsioloogia Tõmba valele vastustele joon alla. 1) Lihaskontraktsiooni liigid on.. · Isomeetriline · Isokineetiline · Kontsentriline · Postekstsentriline
punastes lihaskiududes toodetakse energiat O2 arvel. Palju on mitokondreid, mis võimaldab suures mahus aeroobset tööd teha. O2 transporti verest lihaskiu mitokondrisse kergendab müoglobiini (valk) rohkus. Suurem väsimusresistentsus kestval tööl (nt maraton). 2) Kiired/valged lihaskiud – lihaskiud on jämedamad, sisaldavad rohkem müofibrille (suurem kontraktsioonijõud). Suht vähe mitokondreid. Kiired lihaskiud jagunevad veel omakorda: - kiired oksüdatiiv-glükolüütilised = võimalik energiat toota nii oksüdatsiooni kui glükolüüsiga - kiired glükolüütilised = ainevahetus glükolüüsi baasil Omased lihaskiud jõualade sooritajatele. 6. Lihase hüpertroofia: Olemasolevate lihaskiudude suurenemine jõutreeningu tulemusel müofibrillide arvu kasvu läbi. Lihase mass ja ümbermõõt kasvavad. Hüpertrofeerumise põhjuseks peetakse müofibrillide kahjustamist suurte jõumomentide rakendamisel lihasele ->
aeglaste ja kiirete lihaskiudude vahekord sõudmise ajal töötavates lihastes. Inimese skeletilihaskiud jagunevad omadustelt kolme põhikategooriasse: 1. Aeglased oksüdatiivsed ehk I tüüpi lihaskiud: • väike kontraktsioonikiirus; • väike kontraktsioonijõud; • prevaleerub oksüdatiivne metabolism; • väike fosfaadisisaldus; • keskmine glükoogeenisisaldus; • suur rasvasisaldus; • väsimusresistentsed. 2. Kiired oksüdatiiv-glükolüütilised ehk IIa tüüpi lihaskiud: • suur kontraktsioonikiirus; • suur kontraktsioonijõud; • prevaleerub glükolüütiline metabolism; • keskmine fosfaadisisaldus; • keskmine glükogeenisisaldus; • keskmine rasvasisaldus; • väsivad mõõdukalt. 56 3. Kiired glükolüütilised ehk II b tüüpi lihaskiud: • väga suur kontraktsiooni kiirus;
(Jalak, Lusmägi 2010) • Vastupidavustreeningute tulemusena suureneb mitokondrite arv ja vastavate ensüümide aktiivsus rakkudes (Jürimäe, Mäestu 2011). Peatükk 1.6. • Skeletilihase struktuur moodustub kolmest põhilisest lihaskiutüübist: aeglased oksüdatiivsed ehk I tüüpi lihaskiud, mida iseloomustab aeglane kontraktsioon , väike jõud, suur oksüdatiivne ja väike glükolüütiline mahtuvus ning suur väsimusresistentsus, kiired oksüdatiiv-glükolüütilised ehk IIa tüüpi lihaskiud, mida iseloomustab kiire kontraktsioon, suur jõud, mõõdukas oksüdatiivne ja glükolüütiline mahutavus ning mõõdukas väsimusresistentsus, kiired glükolüütilised ehk IIb tüüpi lihaskiud, mida iseloomustab väga kiire kontraktsioon, väga suur jõud, väike oksüdatiivne ja suur glükolüütiline mahtuvus ning väike väsimusresistentsus. (Jürimäe, Mäestu 2011)
annaabi.ee 
