Vitamiinid Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid on vajalikud: · sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; · sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; · nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmisel; · sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-
Histoloogia ja embrüoloogia 10. loeng Lihaskude Lihaskude · Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest (ainult müoepiteliaalsed rakud mõnedes näärmetes ja silma vikerkesta lihased on ektodermaalset päritolu) · Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv 3) südamelihaskude- ristivöötsusega, tahtele allumatu · Paralleelsed terminid tsütoplasma = sarkoplasma plasmalemm = sarkolemm
· Ehitus: Rakud tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe. Rakud on lamedad, kuubi- või silindrikujulised. Ripsepiteeli katavad ripsmed. · Ülesanded Organismis: 1. Keha katmine, kehaõõnte vooderdamine. 2. Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest.; 3. Nõrede eritamine (Närvi-epiteel); 4. Võõrkehakeste välissuunamine organismist (ripsepiteel). · Koe tüüp: Lihaskude · Ehitus: Rakud on pikad, kitsad, kokutõmbumisvõimelised. Lihaskoe alaliigid: · a) vöötlihaskude · b) südamelihaskude · c) silelihaskude (Vt. lk 11.) · Ülesanded organismis: Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi või selle osade liigutamine. · Koe tüüp: Närvikude · Ehitus: Koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked. · Ülesanded organismis: 1) Ärrituste vastuvõtmine; 2) Tekkinud erutuste edasi juhtimine ja analüüsimine. · Koe tüüp: Sidekude
Atleetvõimlemine II 1. Kirjeldage lühidalt lihaskontraktsiooni toimemehhanismi? Närviimpulsid juhitakse närvikiudude kaudu lihasrakkudesse, kutsudes lihases esile kontraktsiooni e kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks
Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud:
taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud Lihase ehitusmaterjal • Koormuse järgne lihaskoe taastamine o Treeningu käigus vigastatud lihaskoe taastamine • Koos süsivesikutega manustamine o Tagab kiirema imendumise o Taastab kiiremini • Šokolaadipiim • Teraviljad ja väherasvane piim • Kogused o Peale treeningut peaks vähemalt 0,3- 0,4 g valku 1kg kehakaalu kohta tarbima o Olenevalt treeningu tüübist ( Jõutreeningud 1-3 g 1kg kohta) Vedelikud Organismi toimimine • Füüsilise pingutusega kaasnev suurenenud higi eritus
1. Raku ehituse seos funktsiooniga a) närvirakk e neuron lühikesed jätked (dendriidid) võtavad ärrituse vastu ning pikk jätke (neuriit) annab ärrituse edasi kas teise närviraku dendriidile või teise neuroni kehale b) lihaskoe rakk funktsioon kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, sisaldab müosiini ja aktiniini c) epiteelkoe rakk rakud asetsevad tihedalt üksteise kõrval, funtsiooniks keha õõnsuste ja keha pinna katmine, on väga hea taastumisvõimega d) luukoe rakk jäik, tugev, ülesandeks moodustada toes 2. Kirjelda sünapsi toimimist. ära unusta seletada, mis on sünaps. Sünaps neuronitevaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele
banaanid, virsikud teraviljad, sibul, pähklid, liha, kala, õun, piim Defitsiit Krambid, liigeste Närvivalu, lihaskoe Seedehäired, hammaste Kaalulangus, isutus, Neuromuskulaarse valulikkus, luude energia defitsiit lagunemine, iiveldus oksendamine, funktsioonihäired, hõrenemine ja kestvalt:närvivalu, närvilisus, depressioon,
Liha KT · PSE-liha- toimub kiire pH langus. Liha happeline. Kahvatu, pehme , vesine · DFD-liha- pH langeb ainult paari kümnendiku võrra esimeste tundide jooksul pärast tapmist ja jääb sellele, suhteliselt kõrgele tasemele ning pH lõppväärtus on 6,5-- 6,8.Kuiv, tume, tihe · MDM-liha- mehhaaniliselt kondistatud liha.mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust. · sidekoe ehitus- Sidekude sisaldab 57 73% vett, 9 13% valku, 1 3% rasva. Sidekoe keemiline koostis oleneb elastiin- ja kollageenkiudude vahekorrast.
loomades ja taimedes. Glükoosi lagundamise etapid: · Glükolüüs- toimub raku tsütoplasmavõrgustikul · Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses toimub · Hingamiseahela reaktsioonid- toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel Glükolüüs: · Aeroobne glükolüüs ( hapniku on piisavalt) · Anaeroobne glükolüüs ( hapniku ei jätku piisavalt, moodustub etanool ) Piimhappekäärimine- toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigust, vesinikku ei eraldu Etanoolkäärmine- protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas.
Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine Mandunud elundid inimesel: õndraluu, kolmas silmalaug, ussiripik, tarkuse- ja silmahambad Epiteelkoe liigid: katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel Sidekoe liigid: kohev sidekude, kiuline sidekude, rasvkude, kõhrkude, luukude, veri Lihaskoe liigid: silelihaskoed, vöötlihaskoed ( skeletilihaskoed, südamelihaskoed) Kudede ülesanded: Epiteelkude - katab organite sise- ja välispinde. Sidekude - Toetab, täidab lihastevahelist ruumi, seob naha teiste organite külge, veri transpordib aineid, rasvkude pehmendab lööke. Närvikude - ärrituste vastuvõtmine, nende töötlemine, erutuste edasikandmine ja salvestamine. Lihaskude - kokkutõmbumine, Selgita Inimese kuuluvus: Loomariiki, keelikloomade hõimkonda, imetajate klassi,
· N (lämmastik) mitmekesistab biomolekulide koostist ja omadusi. Osaleb vesiniksidemete tekkes. Suurendab mõnevõrra ühendite reaktsioonivõimet. · P (fosfor) teatud nukleotiidides moodustab P erilisi makroergilisi sidemeid. Suurendab ühendite reaktsioonivõimet. · S (väävel) valkudes moodustavad erilisi stabiliseerivaid sidemeid (nt. juuste valkudes, lokkide tegemine). Suurendab ühendite reaktsioonivõimet. · Na (naatrium), K (kaalium) närvi ja lihaskoe talitlus, vee hulga reguleerimine kudedes. · Ca (kaltsium) tagab luude terviklikuse ja tugevuse. Kindlustab vere hüübimise. Osaleb lihastöös. · Mg (magneesium) osaleb lihaskoe formeerumises, kuulub luude koostisesse, roll kaltsiumi ning C-vitamiini ainevahetuses. · Fe (raud) osaleb hapniku sidumises ja transpordis. Vajalik hemoglobiini mood. · I (jood) puudusel ilmnevad kilpnäärme ja selle kaudu kogu organismi talitlushäired. 5
Liik: Homo sapiens e. Tark inimene KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret. Lihaskude Lihaskoe talitluses on kokkutõmbumine e. KONTRAKTSIOON. Kokkutõmbumine toimub müofibrillide abil. Lihaskoe liigid: sile lihaskudekäävjad rakud(müofibrillid) Ühe tuumalised.(maos)ei allu meie tahtele.Kokkutõmbed aeglased.Tööd reguleerib vegetatiivne närvisüsteem. vöötlihaskuderistpidi vöödiline, hulgi tuumne, lihaskiud.Alluvad meie tahtele, kokkutõmme on kiire, moodustab skeletilihased. südame lihaskude ristpidi vöödilised ja hargnenud, ei allu tahtele, omane automatism.
ruttu. (Ööpik, V). Kokkuvõtteks saab järeldada, et skeletilihas on ehituselt kõige keerukam lihas, kuna see on ka kõige liikuvam. Talitus, ehitus ning eristus on tänapäevaks väga täpselt selgeks tehtud ning seetõttu saame ka täna teadlikult treenida ning teadlikult probleeme ravida. Kasutatud kirjanduse loetelu: Elias, T. Skeletilihased. Liha morfoloogia. 2012. Tartu http://lihamorfoloogia.weebly.com/skeletilihase-ehitus.html Mäekask, K. Lihased. Rääsk, T. Närvi- ja lihaskoe füsioloogia. 2020. Tallinn Vain, A. Biomehaanika alused ja biomaterjalid. Loengumaterjalid biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriõppe üliõpilastele. 2011. Tartu. Vain, A. Müomeetria. Skeletilihaste funktsionaalse seisundi biomehaaniline diagnostika. 2002. Tartu Ööpik, V. Lihaskoe struktuur ja talitus.
koostisosana, 50% lisab toiduainetööstus ja 40% inimene ise. Naatriumi imendumist ja omastamist soodustab D-vitamiin. Valgurikas toit häirib mõnevõrra naatriumi imendumist. Naatrium on koostöös kaaliumiga vajalik keha biovedelike keemilise koostise stabiliseerimiseks, hapete-aluste tasakaalu säilitamiseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, normaalseks veevahetuseks, vererõhu normaliseerimiseks, närvikoe ja lihaskoe talitluseks. Inimene vajab naatriumi 2,400mg päevas. Kaalium Peamised kaaliumi sisaldavad toiduained on pärit taimeriigist. Kaaliumirikaste toiduainete loetelu juhivad kuivatatud viljad (aprikoos, rosinad, virsikud, ploomid, banaan). Kaaliumi on palju ka seemnetes ja pähklites ning värsketes taimesaadustes (kartul ja teised köögiviljad, leib). Loomse päritoluga toiduainetest on kaaliumi rohkesti kalas ja piimatoodetes.
Kardiomüopaatia Lihaste valulisus ja nõrkus Hüpotüreoidism (kilpnäärme alatalitlus) Se liigsus Ülempiir päevas on 0,200 mg · Dermatiit · Seedetrakti distress · Palavik · Selenoos · Kaaries · Seljaajupõletik v Tuleb manustada koos vitamiin Ega Se raviefekt Lihaskoe düstroofilised muutused Kvasiorkor Artriit Stenokardia Tsüstiline fibroos Raskmetallide imendumise blokeerimine(Hg, Cd, As) Huvitav teada Peamine Se vaenlane süsivesikud, nende olemasolul Se ei imendu Malassezia ravimiks kasutatakse SeS2 Se kasutatakse keemiateraapias, mõned preparaadid kaovad toksilisust,ühendades Sega Huvitav teada Tsüsteiin Seleeni tsüsteiin
dissotseeruvad. Elektrolüütide tugevust ehk elektrijuhtivust saab teada selle järgi, kui suur osa lahustist dissotseerub, eristatakse tugevaid ja nõrki elektrolüüte. Tugevad elektrolüüdid on näiteks soolhape, kaaliumhüdroksiit ja naatriumkloriid. Nõrgad elekrolüüdid on näiteks äädikhape, ammoniaak, süsihape jt. Elektrolüüte on ka meie sees, näiteks lihaskoet loetakse keha elektriliseks koeks. Lihaskoe paaneb tööle elektrolüüdi aktiivsus rakuvälise või koevedeliku ja rakusisese vedeliku vahel. Elektrolüütide ebapiisava kontsentratsiooni korral võib tunda lihastes nõrkust või võivad tekkida krambid. Tõsised elektrolüütide tasakaalu häired võivad põhjustada neuroloogilisi ja südameprobleeme. Elektrolüüdid aitavad toksilisi aineid kehast välja viia, reguleerida närviimpulsside tööd ja lihaste kokkutõmbeid. Nad on vajalikud ajutegevusel, rasvade ja
Lihased Kärolin Jakobson lihased ► Lihaskude moodustab 40–50% inimese kehamassist. Lihaskude on kolme liiki: skeleti ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. ► Liigist sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikumaks omaduseks kokkutõmbe- ehk kontraktsioonivõime. ► Lihaskoes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. Lihased jagunevad ► Vöötlihasrakud: 1. Skeletilihased- Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust,paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. 2. Südamelihased-talitus ei allu inimese tahtele
CO2. Hingamisahel viiakse läbi mitokondrite sisemembraanide harjakestes. Lähteaineks on NADH2 täpsemalt H2. Toimub ATP molekulide sünteesimine, NAD ja H2 eralduvad ja tekib ATP ja H2O. H2 ühineb hapnikuga, tekib ATP ja eraldub taas NAD. Tekib 36 ATP-d, NAD ja H2O. 7. Anaeroobne glükoos ehk käärimine on hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. 8. Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, aga ka piimhappebakterite elutegevuse käigus. Glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli ning H aatomeid ei eraldu. Gcl2piimhape 2ADP+2Pi2ATP. Etanoolkäärimine toimub anaeroobsetes tingimustes (bakterid, pärmseened). GclPVA+H2C2H5OH+H2 9. Fotosüntees on klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooni protsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks.
osa Ca uriiniga välja. Väikelapsel võib Ca puudusel tekkida rahhiit. Täiskasvanul osteomalaatsia. Liigsuse kliinilised markerid · Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on 1500 mg. · Ca ja vitamiin D megadoosid: hüperkaltseemia, järgneb intensiivne luude ja kudede (eriti pehmete kudede, just neerude) kaltsifikatsioon (kaltsifikaadid ka kuseteedes); · Kestev liigsus häirib närvikoe (depressioon, väsimus, kontsentreerumisraskused) ja lihaskoe funktsioneerimist, suurendab vere hüübimist (oht trombide tekkeks), häirib tsingi normaalset omastamist luukoe rakkude poolt. Naatrium. Asub rakuvüliselt. Biofunktsioonid: tagab 50% vere osmolaalsusest, hape-alustasakaalu hoidmine, normaalne veevahetus, mitmete ensüümide allosteeriline regulaator, mitmete ainete ja ioonide membraantranspordi tagamine koos K tagab membraanipotentsiaali (närvikoe ja lihaskoe talitus). RDA 1200...2300mg Allikad keedusool.
Võttis kasutusele mõiste ’’rakk’’ 15.Epiteelkoe ülesanded? Eraldab keha väliskeskkonnast, kaitseb välismõjude eest, eritab nõresid 16.Närvikoe ülesanded? Ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine, salvestamine 17.Mis on sünaps? Närvirakkude kokkupuutekohad, kus ärritus antakse ühelt rakult teisele 18.Kirjelda närviraku ehitust? Keha, pikk jätke, mitu mitmeharulist lühikset jätket 19.Kuidas liigitatakse lihaskoe rakke? Vöötlihaskude, siselihaskude, südamelihaskude 20.Lihaskoe ülesanded? Reageerib erutusele, on võimeline kokku tõmbuma 21.Sidekoe ülesanded? Kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihased luudega, transpordib ained, ühendab kõik koed tervikuks 22.Millised on sidekoe kaks rühma? Toitefunktsioonidega, tugifunktsioonidega 23.Iseloomusta rasvkude? Sisekoe liik, koguvad endasse rasva, kaitseb siseelundkonda, hoiab sooja 24
Glcst ja Calvini tsükli vaheüh-dest toodetakse vajalikud lipiidid, aminohapped Fotosünteesi tähtsus: orgaaniline aine-ained ja energia heterotroofidele; O2-hingamiseks, põlemiseks, O3; tagab aineringe Etapp glükolüüs tsitraaditsükkel hingamisahel Anaeroobne glükolüüs Kus tsütoplasmavõr mitokonder Mitokondri Lihaskoe rakud toimub? gustik sisemembraani harjakestes Mis Glükoosi algne Püroviinamarihappe NADH2 arvel käärimine toimub? lagundamine edasine lagundamine sünteesitakse ATP molekule Lähteained glükoos Püroviinamarihape O2 PVA
ümbritseva keskkonnaga. Heterotroofid saavad enda en. Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil,enim en. annavad:rasvad,sahhariidid,valgud.ATP-universaalne en. talletaja ja ühendaja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis,glükoosi lõhustumine-toimub mitokondris, lõhustub püroviinamarihape,tekib co2,käärimine-anaeroobne glükolüüs,lihastes piimhape ei lagune,piimhappekäärimine- toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes, tekib etanool, piiritus,co2,ATP(2),etanoolkäärimine-teostavad pärmseened ja mõned bakterid, moodustub 2 etanooli, ATP(2)autotroofid-org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest org. Aineid, valgusenergia või keemiliste reaktsioonide energia arvel.,heterotroofidkasutavad oma aine- ja energiavajaduse rahuldamiseks väliskeskkonnast saadavaid valmis orgaanilisi aineid, Fotosüntees:assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste
D-vitamiini tähtsus organismis ja tunnused puuduse korral Birgit Roslender LA11 Miks on vaja vitamiine? sest need vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks sest reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel sest need kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest sest nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid jaotatakse kaheks: rasvlahustuvad ja vesilahustuvad D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide alla Kust saab D- vitamiini ?
samuti rohkesti kaaliumi, nt Liha, Kalasaadused, Piim ja piimatooted. Kaaliumi defitsiidi esmaste sümptomite hulka kuuluvad üldine nõrkus, unetus ning pehmed/lõdvad lihased. Vinnlööve noorukitel ja kuiv nahk eakamatel inimestel võib samuti olla kaaliumi defitsiidist tingitud. Kaaliumi defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste põdemisel, aga ka suhkruhaiguse puhul. Kaaliumi defitsiidi korral häirub glükoosi metabolism ja tulemuseks on lihaskoe energia defitsiit. Kaaliumi kestva defitsiidi puhul võib happeliste ühendite kuhjumine tingida teravat närvivalu. Kestev ühekülgne toitumine, pidev stress võivad põhjustada kaaliumi defitsiiti.
16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid.
*Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles toimub energia tootmine ja salvestamine *Lüsosoomid-Seal lagundatakse neid aineid mida organism ei vaja *Plastiidid-Toodavad värve *Suured vakuoolid-Õõnsused mis sisaldavad jääkaineid *Rakukest-Kaitseb rakku 5. Millest koosneb kude? Kude koosneb sarnase ehituse ja talitusega rakkudest 6. Nimeta 4 põhikudet 1) Lihaskude 2) Epiteel kude ehk kattekude 3) Sidekude 4) Närvikude 7. Nimeta 3 erinevat lihaskoe tüüpi 1) Silelihaskude 2) Vöötlihaskude 3) Südalihaskude 8. Millised koed kuuluvad sidekoe hulka? Sidekoehulka kuuluvad: 1) Luu-ja kõhrkude 2) Rasvkude 3) Veri mis on vedelkude 9. Mis moodustub erinevatest kudedest? Too näiteid Erinevatest kudedest moodustuvad erinevad organid ehk elundid. Näiteks:Kopsud, magu, neer jne 10. Mis on elundkond? Elundkond on erinevatest elunditest moodustuv organism, kus erinevad elundid täidavad ühiseid ülesandeid. 11
Superseeria- Kaks harjutust ilma pausita vastand lihasgruppidele. Lihaste kokkutõmme- Põhjustavad absioni haru mööda levivad närvi impulsid, mis kanduvad lihasrakku närvide ühenduste kaudu. Lihaskoe tüübid- sile-, vööt-, südamelihas. Lihaste jõud- Lihaskiudude paksusest(ja hulgast). Mis loob otsese võimaluse süsives. kasut. ATP resünt- glükogeeni lagunemine lihastes. Sihipärase liigutuse sooritamine- Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusega. Süsivesikute varud- glükogeenina maksa ja lihastesse. Harjutuse sooritamise 3 korduvat viga- poolik harjutus, vale tempo ja vale tehnika.
Valkude ülesanded Struktuurne Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Valkude ülesanded Transport Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Valkude ülesanded Regulatoorne Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis. Valkude ülesanded Retseptoorne Rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. Valkude ülesanded Liikumise Algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid Valkude ülesanded Varuaine Munavalge, piim (kaseiin). Valkude ülesanded Kaitse Antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. Valkude ülesanded Toksiline Putukate mürgid nt mesilased; madude mürgid (kesknärvisüsteem kobra). Valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib välja kaltsiumi. Valkude ülesanded Energeetiline Väga madal 1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat. Kasutatud materjal:
vibratsioon stimuleerib bakterite & pärmiseente kultuuri kasvu ultraheli 350 kHz 1-3’ tõstab kartuli saagikust vibroteraapia kui profülaktika vibromassaaž kui bioloogiliste funktsioonide stimulaator vibratsioon 70 Hz 30’ tõstab valgusünteesi luuüdis vibratsioon 50 Hz 30’ tõstab mao koliinesteraasi aktiivsust vibratsioon 100 Hz 30’ tõstab 3x lihaskoe fermentatiivset aktiivsust lokaalne vibratsioon soodustab haavade paranemist
sisekeskkonna. Toidu kalorsus Mida kaloririkkam toit, seda rohkem energiat selle lõhustamisel saame. Kalorsus on toidu energeetiline väärtus. Ensüümid Ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toitumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks. Ülesandeks on kasvamine, arenemine, liikumine ja vananemine (amülaas, pepsiin, lipaas, insuliin) Vitamiinid Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustamisel. Kaitseb viirus- ja nakkushaiguste eest. A-nägemiseks, naha, kõhrede, luude, limaskestade normaalseks arenguks. D-organism tervikuna, eriti aga luudes kaltsiumi- ja fosforiühendite ainevahetuseks. E-kaitsesüsteemide tugevdamiseks, sugurakkude normaalseks arenguks, vananemisprotsesside pidurdamiseks. Maksa ülesanded See on inimese suurim nääre. Maks toodab rasvade seedimiseks vajalikku sappi. kõhunääre ja selle ülesanded kõhunääre on 10-15cm pikkune elund
pidurdavaid sünapse samal alfa-motoneuronil või teistel motoneuronitel. Ülepiiriline pidurdus: ei ole seotud pidurdavate sünapsitega, vaid tekib ülemäära sageda ja kestva erutuse tagajärjel. Areneb kestev rakumembraani depolarisatsioon ja kujuneb nn püsiv erutuskolle, kus erutus on kaotanud oma leviva iseloomu ning muutunud lokaalseks. Elektrostimulatsioon leiab füsioloogias ja meditsiinis laialdast kasutamist närvi- ja lihaskoe funktsionaalse seisundi hindamisel. Elektrivool on närvi- ja lihaskoe suhtes kõikidest teistest mitteadekvaatsetest ärritajatest suhteliselt kõige lähedasem adekvaatsele, kuna füsioloogilistes tingimustes kaasnevad nende kudede talitlusega alati ka elektrilised nähtused. Kasutatakse alalisvoolu, mille tugevust, toimeaega ja sagedust on kerge doseerida, ka kudesid kahjustav toime on minimaalne.
· Glükolüüsi ja tsitraaditsükli tekkinud NADH2 molekulide arvel sünteesitakse 36 ATP molekuli. · Vabanev vesinik seotakse hapnikuga, moodustub vesi · Veest osa eemaldatakse ja osa läheb uuesti käiku. NADi kasutatakse uuesti glükolüüsis ja nitraaditsüklis. Selle arvel sünteesitakse 36 ATP molekuli. Glükolüüsi lõplikul lagundamisel moodustub 38 ATP molekuli Glükoosi anaeroobne lagundamine Hapniku puudumisel tekib püroviinamarihappest, kas piimhape (lihaskoe rakkudes või piimhappebakterite elutegevuse tulemusena) või etanool (pärmseente ja mõningate bakterite elutegevuse käigus) Piimhappekäärimine Toimub lihaskoe rakkudes piimhappebakterite elutegevuse käigus. Vesinik ei eraldu. Glükoos-> 2 piimhape Etanoolkäärimine Suhkru lagudamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldun süsihappegaas. Kasutegus: 2 ATP eraldumine. Lõppprodukitd erinevad
16.Aminohapete bioloogiline klassifikatsioon. R-CH(NH2)-COOH 17.Millest koosnevad valgud? Aminohapetest 18.Kirjelda valkude järke (4) ja too näiteid nende esinemise kohta. 1) Primaarstrktuur (insuliin) 2) Sekundaarstruktuur: a) α-heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) β-struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 19.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 20.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). * Ensümaatiline/katalüütiline: ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. * Struktuurne: rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid.
Lihased tagavad keha liikumise 1.Lihaste ülesanded: 1)Lihased liigutavad kehaosi 2)Lihased annavad kehale kuju 3)Osa lihaseid kaitseb siseelundeid 4)Lihased aitavad säilitada keha temperatuuri 5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis
Liigitatakse: rasvlahustuvateks (A, D, E, K) vesilahustuvateks (B-rühma vitamiinid, vitamiinid H, P, C, paraaminobensoehape, foolhape, inosiit). Tähtsus organismis Vitamiinid on tähtsad organismis: nad vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks; nad reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel; nad kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest; nad kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks; nad on tähtsad naha, juuste, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel. 3. Iseloomustage tähtsamaid vitamiine (A, B- rühm, C, D, E, K, P) järgmiste kavapunktide alusel: leidumine, tähtsus organismis, avitaminoosi tunnused.
Kalad Keemiline koostis sõltub: · kala liigist · vanusest · füsioloogilisest seisundist · rammususest ja teistest teguritest kala lihaskude sisaldab: · vett · valke · süsivesikuid · mineraalaineid · vitamiine · jt. toitaineid valgud: · moodustavad kala lihaskoe põhilise koostisosa · kalad sisaldavad valke 9-27,5% piires, kusjuures enamik neist on täisväärtuslikud. Rasv: · on kalalihas 0,3-35% · kõige vähem kohal (0,3%), silmudel aga 31,1% · tursamaks sisaldab rasvakuni 70% · kalarasv on hästi omastatav Süsivesikuid on kalas vähe ( kuni 1%) ja neist põhilise osa moodustab glükogeen Ekstratiivaineid on kalalihas1,5-8,7% olenevalt kaalust. Vesi: · eri kalaliikide lihas moodustab 52-85%
2) Sekundaarstruktuur: a) -heeliks (esineb juustes, karvades, siidiniidis, ämblikuniidis) b) -struktuur (esineb küüntes, sulgedes) 3) Tertsiaarstruktuur a) ümara kujuga (ensüümid, antikehad, vereplasma, valgud) b) niitjas kujuga (kollageenid, lihaskoe valgud, verehüübimisvalgud) 4) Kvaternaarstruktuur (hemoglobiin) 21.Mis põhjustavad denaturatsiooni? Mehaaniline muutus, kõrge temperatuur, keemiline muutus, kiirguse toimel 22.Too näiteid valkude biofunktsioonidest (10). Ensümaatiline/katalüütilineensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne-rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid
2 südamelihas. 3 vöötlihas. 3 Düstroofiad pärilikud haigused, mis põhjustavad lihaste kärbumist. Lihaste kõhetumine, aeglaselt arenev lihasnõrkus, valusad ja kanged lihased, neelamis- ja kõnelemisraskused, ptoos, diploopia. Müopaatiad pärilik või omandatud lihashaigus, mis väljendub lihaste nõrkuses. Uriinipidamatus, krambid, lihasvalu ja -nõrkus, lihaste paistetus, liigesevalu. Müotooniad viitab viivitusele lihaste lõdvestumisel. Lihasjäikus. 4 Südame lihaskoe kokkutõmmete ja lõtvumise rütmi võib muuta hormoon adrenaliin. Lihaste tööks vajaminev energia saadakse glükoosi lagundamisel. Skeletilihas kinnitub luudele pehmete kudede abil. 5 Lihaste tähtsus organismis: Liikumine. Keha ja siseelundite kaitse. Siseelundite töö (magu, süda). Annavad kehale kuju. Toodavad kehasoojust ja hoiavad kehatemperatuuri. SEEDEELUNDKOND 1 Ülesanded: Seedimine. Toitainete ladustamine (maks). Jääkainete eemaldamine. Hormoonide tootmine
MIS ON VITAMIINID? Vitamiinid on mikrotoitaine ühendid, mis on väga vajalikud organismi normaalseks toimimiseks ja arenguks. Jaotatakse vesilahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Mikrotoitaine- Vitamiine nimetatakse mikrotoitaineteks, sest inimene vajab neid vähe Inimese organism neid ise enamjaolt ei sünteesi, ainult väikestes kogustes. Neid tuleb tarbida koguaeg. MILLEKS VAJAME VITAMIINE? Suur roll ainevahetuses Aitavad kaasa närvi- ja lihaskoe moodustamisel. Kaitsevad meid nakkus- ja viirushaiguste eest. KUST ME SAAME VITAMIINE? Kõige tavalisemalt saab inimene vitamiinid kätte tasakaalustatud segatoiduga, kus on nii loomsed ja taimsed toiduained. NORMAALSE TARBIMISE? Üldiselt vajavad rohkem vitamiine eakad, teismelised ja rasedad. Kui tunned enda puhul mõne vitamiini puuduse sümptomi, tuleks vaadata üle toitumine või pidada nõu asjatundjaga. Kuidas tekib VITAMIINI PUUDUS?
kiirendab reaktsiooni. Bioregulatoorne funktsioon: Osad hormoonid on valgud. Osad hormoonid on lipiidid samuti. Retseptoorne funktsioon: rakumembraanis asub. (nt rakumembraani pinnaretseptorid). NT lukk ja võti. Ehituslik funktsioon: Tsütoskelett, küünte ja juuste keratiin, kõõluste kollageen, kromosoomide histoonid. Histoloogia – kude Kontraktsiooni kindlustamine: Keemilise energia muundamine vastavate valkude abil mehhaaniliseks ( lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja filamentide valgud) Varuaineline ehk toiteline funktsioon: nt piim. Valkude kasutamine arenevate isendite toiduks (muna albumiin, rinnapiim kaseiin) Energeetiline funktsioon: 1g valgu täielikul lõhustumisel vabaneb 4kcal energiat. Inimorganismis kaetakse valkude oksüdatsiooni arvelt umbes 10-15% energiavajadusest Kahjustamise funktsioon: Albumiinid (munavalge- ja piimavalgud) seovad vastavate rühmade abil
Vitamiinid Vitamiinide vajalikkus Vastutavad oksüdatsiooniprotsesside eest organismis, olles kasvamise, ainevahetuse, rakkude taastootmise ja seedimise olulisteks teguriteks. Reguleerivad närvide, lihaste ja luude tööd, omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel. Nakkus- ja viirushaiguste eest kaitsmine. Kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest, seetõttu nimetatakse A-, D- ja E-vitamiine antioksüdantideks. Inimene saab vitamiine peamiselt toidust, kuid neid on võimalik tarbida ka vitamiinpreparaadina. Rasvlahustuvad vitamiinid Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis.
konditustatud liha .MDM saadakse luudele kinnitunud liha eemaldamisel vastava seadme abil. RÜMBA KVALITEEDI NÄITAJAD KVALITEET jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks Subjektiivne- mõõdetavad tulemused nt: lisaainete protsent tootes, keedusoola protsent Liha kvaliteedi näitajad : 1. Rümba kvaliteet - tapasaagis- näitab kui palju ma sellest kätte saan - konformatsioon- lihaste areng, lihaste ehitus 2. Liha kvaliteet - vaadatakse marmorsust ( rasvkoe ja lihaskoe vahekorda ), rasvasisaldus 3. Söödavuse kvaliteet - liha õrnus, liha värvus ja liha maitse 4. Teised kvaliteedi näitajad- Lisandid ja lisa ained EHK E-AINED On loodusliku või keemilise päritoluga keemilised ühendid Lisatakse eesmärgiga: pidurdada riknemist,parandada välimust, koostist ja struktuuri, maitset, lõhna või mõnda muud omadust. Lisandid on loodusliku sisuga komponendid , mida lisatakse samadel eesmärkidel, kuid tegemist on ka individuaalsete toiduainetega. nt
Luude liigespindu katab hüaliinse kõhrkoe kiht. Kõhre funktsioon- tagada liikuvus liigestes Kõhrkoe liigid- hüaliinkõhr, elastne kõhr, kiudkõhr Liigesed jaotuvad: · Üheteljelised (plokkliiges, ratasliiges) · Kaheteljelised (ellipsoidliiges, sadulliiges) · Kolme- ja enamteljelised liigesed (keraliiges) Lihastes on väga hea vere- ja närvivarustus. Lihas koosneb lihaskoest ( valgud) ja sidekoest. Lihaskoe järgi eritatakse kolme gruppi lihast · Vöötlihas ehk skeletilihas (luude küljes, allub) · Silelihas (soolestikus, ei allu) · Südamelihas (ei allu) Lihaste põhiomaduseks on erutuvus. Lihassüsteemi funktsioon · Liikumisfunktsiooni tagamine · Soojustootmine ja soojustasakaal · Toonuse tagamine · Kaitsefunktsioon Lihased jagunevad · Pikad (jäsemetel) · Lühikesed (lülisambalülide ja roiete vahel)
LIHA KVALITEEDINÄITAJAD • liha toiteväärtus (keemiline koostis), • organoleptilised (värvus, lõhn, maitse, mahlasus, õrnus) • tehnoloogilised (liha pH, veesiduvus) omadused • hügieeninäitajad ORGANOLEPTILISED NÄITAJAD • Värvus • Maitse ja lõhn (fleiv) • Liha õrnus ja tuimsus VÄRVUS • Liha värvus on tavaliselt esimene kvaliteedinäitaja, mida tarbija hindab. Liha värvus määrab suures osas liha kaubandusliku välimuse. • Lihaskoe värvuse intensiivsust mõjutab seatõug, sugu, vanus, söötmisviis, lihaskoe pH. • Mida rohkem süsivesikuid leidub sigade lihas, seda heledamad nad on. • Liha värvus on liha omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt erisuguseid nägemisaistin- guid. • Liha värvuse tingivad põhiliselt kaks valku: müoglobiin (liha värvnik) ja hemoglobiin (vere värvnik). Hästi veretustatud liha üldvärvuse määrab umbes 80 - 90% ulatuses müoglobiinisisaldus.
välise nakkuseta. Haigestunud organismis ei teki antikehi priooni vastu. Haiguse peiteaeg on väga pikk, olenevalt liigist ja nakatumise teest mitmest kuust 10 aastani. Prioonhaigused võib üle kanda surnud (või haigestunud) indiviidi ajukudede või nende ekstraktide manustamisega suukaudselt, verre veri või ajju. Kõige infektsioossemad on pea peaaju- ja seljaaju, lümfoidsed organid (peamiselt põrn) ja soolestikukude. Eksperimentaalselt ei ole kinnitust leidnud haiguse levik lihaskoe, vere ja piima kaudu. Kõige kergemini toimub nakatumine priooniallika inokuleerimisel peaajju, raskem on haigustekitajat üle kanda intravenoosselt, subkutaanselt, intraperitoneaalselt või suu kaudu. Ka liikidevaheline ülekanne on võimalik, kuid raskem kui sama liigi piires. Liigibarjäär on seda suurem, mida erinevamad vastavad liigid geneetiliselt on ja mida erinevamad seega ka nende proteiinid on.
Bioloogia Elu organiseerituse tasemed: Carl Linne- pani aluse organismiderühmitusele Riigid: 1. Taimeriik 2. Loomariik 3. Bakterid 4. Seeneriik 5. Protistid(vetikad, algloomad) Organismide tasemed: 1. Molekuli tase nt:DNA molekuli uurimine 2. Raku tase nt: närviraku e. neuroni uurimine 3. Koe tase nt: lihaskoe uurimine 4. Elundid e. organi tase nt: südame uurimine ja elundkonna tasem nt: vereringe elundkond 5. Organismi tase 6. Ökosüsteemi tase nt: sinna kuuluvad kõik organismid mingil maa-alal koos neid ümbritseva keskkonnaga 7. Populatsiooni tase nt: suguline paljunemine. 8. Liik nt: uuritakse erinevaid loomi, koosneb paljudest populatsioonidest 9. Biosfäär nt: uurib maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti Organismide keemiline koostis:
Südam · Treenides peaks saama keha vajaliku puhkuse, vastasel juhul jäävad lihased väsinud ja "vigastatud" staatusesse ja ei võta täielikult vastu edasise treeningu. Puhates, näiteks magades, lihased taastuvad nagu ka kogu meie keha üldse. Ületreenimine · Ületreenimine ilma puhkamiseta võib põhjustada mitmeid mitte tahetud protsesse. · Võib põhjustada rabandusi, tsirkulatsiooniprobleeme ja/või lihaskoe aeglast arenemist. Samuti langeb tavaliselt lihaste töö jõudlus. Pidev selline treening võib viia kahjustatud lihasteni, mis kutsutakse haigusena Rhabdomuolüsiseks. See esineb tavaliselt uutel armeesse värbatuil. Vere Südamerabandus Teekon d in e õm bum kku t e ko dam
kindla vitamiini juuresolek. · struktuurne - rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. · transport- hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. · regulatoorne- hormoonid- bioaktiivsed ained, mis vere kaudu reguleerivad elundite tegevust. (nt.insuliin). · retseptoorne- rakumembraani pinnaretseptorid annavad välissignaale edasi. · liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud (aktiin, müosiin), mitoosi kääviniidid . · kaitse- valgud on antikehade koostises; toodavad antikehasid. Antigeen- võõras aine organismis. Antikehad-seostuvad kindlate antikehadega. Ka verehüübimisvalgud, kattevalgud. · energeetiline- väga madal -1g valkude lõhustumisel vabaneb 17,6 kJ energiat (nagu glükoosil). Valke lagundatakse ainult pärast sahhariide ja lipiide.
võtab kinnisideeks parandada oma tervist teatud sööke valides • Otroreksia võib alata: • Toiduallergiast, millele järgneb oma toitumisreeglite väljatöötamine. • Soov süüa tervislikult. ORTOREKSIA TAGAJÄRJED • Alatoitumine. • Halvimal juhul surm. • Kaalukaotusest, mis saavutatakse toitumise piirangutega, moodustab rasvamassi vähenemine keskmiselt 70-80%. • Ülejäänud osa (20-30%) tuleneb rasvavaba massi, sealhulgas näiteks lihaskoe vähenemisest. • Sageli osutub rasvavaba massi kaotus veelgi ulatuslikumaks. See on aga kehakaalu vähenemisega kaasnev soovimatu kõrvalmõju. ORTOREKSIA RAVI • Ravi sarnaneb anoreksia raviga, kuid antidepressantide manustamine on raskendatud, sest ortorektikud peavad ravimeid väga kahjulikeks. • Ortorektikud muudavad oma toitumisharjumusi suhteliselt kergemini kui anorektikud ja buliimikud, neile tuleb lihtsalt väga põhjalikult
annaabi.ee 
