Finantsjuhtimise II KT (0)

KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES
1. Hinnakujunduse paindlikkus – Erinevatel toodetel ja teenustel on üsna erinev hinnakujunduse paindlikkus. Mida suurem osakaal on müügihinnas kasumil ja püsikuludel, seda suurem on hinnakujunduse paindlikkus. Nendel teenustel ja toodetel on hea võimalus nende toodete ja teenuste hinda päris palju langetada, millel on suur hinnapaindlikkus. Näiteks hotellitoa hinnakujundus on väga paindlik, sest muutuvkulud moodustvad väga väikese osa
2. Perishability kasutamine hinnakujunduses - jaguneb kaheks: üks on toote puhul (räägime müügivõimaluse riknevusest) ja teenus (müügivõimaluse kaduvus); toote hinna langetamine, kui tähtaeg on läbi, hinda saab langetada isegi alla muutuvkulu määra. Hotellitoa puhul kuni muutuvkulu määrani.
3. Hinnaelastsus – kui me hinda muudame, siis kas kogus muutub rohkem või vähem hinnamuutuse tagajärjel. Kui muutub rohkem, siis on tegemist elastsega, kui muutub vähem, siis on tegemist mitteelastsega. Madalhooaeg elastne, kõrghooaeg mitteelastne (kõrghooajal mängida hinnatõusuga, madalhooajal hinnalangusega)
4. Hinnalisandi erinevus kasumimarginaalist - hinnalisand on protsendiline juurdehindlus – kasumimarginaal on protsentsuhtarv, mis näitab palju moodustab kasum hinnast ; et saada sama suurt kasumit, peab olema hinnalisand suurem kui kasumimarginaal. Omahinnale tuleb juurde panna hinnalisandi ning siis saame müügihinna.
5. Hinnakujundus Hubbardi formulari järgi – toahinna kujundamist selliselt , et määratakse kõik kulud ning lisatakse neile soovitatav kasumiosa. See on kõige mõistlikum hinnakujunduse meetod. Tegemist on alt üles meetoditega, liigutakse kasumieelarve alt ning kujundatakse käive ja sealt hind.
6. Hinnakujundus Revpar järgi – Revpar on müügitulu ühe toa kohta, arvestades kõiki tubasid nii müüdud kui müümata tube. Seda on vaja maksimeerida, mitte maksimaalne täituvus või hind, vaid nende vaheline optimaalne suhe, mis maksimeerib keskmise toa pealt saadava tulu. Vahel on vaja hinda tõsta ja kaotada täituvusest ja vastupidi, nendest tuleb leida mõistlik kombinatsioon, et tuleks maksimaalne Revpar.
7. Hinnakujundus pindala järgi – kui meil on teada müügikäive ja ruutmeetrid siis me jagame ära palju me peame küsima ühelt ruutmeetrilt kliendi käest raha. Jagatakse ära sellele müügikäive ühe ruutmeetri peale. Vastavalt tubade suurusele küsime hinda kliendi käest. Mida suurem tuba, seda suurem hind. Hind on ruutmeetri pealt.
8. Hinnakujundus 1000 reegli järgi – Hinnakujundusel lähtutakse sellest, et igast 1000 eurosest investeeringust toa kohta läheb hinnaks 1 euro.
9. Jääktulupõhine hinnakujundus – kui teistest osakondadest tuleb kasumit, siis on võimalik hinda langetada selle võrra. Nt restorani poole pealt tuleb lisakasumit, siis on võimalik toa hinda selle lisakasumi võrra.
10. Rahakonto juhtimise põhiprintsiibid - Likviidsuskriisi (pankroti) vältimine . Raha peab olema piisavalt, et lühiajalisi kohustusi tasuda.
Raha puudujäägi probleemi mingil perioodil saab lahendamiseks
–      Lühiajaline laen
–      Pikaajaline laen
–      Oma varade müümine
–      Kohustuste ajatamine
Raha ülejäägi probleemi mingil perioodil saab lahendamiseks:
–      Hoiused
–      Lühiajalised finantsinvesteeringud väärtpaberitesse
–      Dividendid
Tuleks koostada rahaeelarve, selle puhul:
–   Mis perioodil võib tulla raha puudujääk?
–      Hinnata sissetulekud
–      Hinnata väljaminekud
11. Nõuete juhtimise põhiprintsiibid - nõuete juhtimise eesmärgiks on kindlustada pidev objektiivne info ostjatelt laekumata arvetest, kiirendada klientide arvete laekumist ja vältida arvete mittelaekumisest tulenevaid riske.
Nõuete juhtimise põhisuunad on: klientide nõuete suuruse planeerimine , krediidilimiidi määratlemine, nõuete tasumise kontroll ja nende töötajate motiveerimine , kes tegelevad nõuete juhtimisega.
Nõuete juhtimisel pöörata suuremat tähelepanu kindla paika pandud perioodiga üle maksetähtaja läinud nõuetele.
Diskonto kasutamine nõuete juhtimisel – tuleks määratleda ära krediidimüügi tingimused, kus pakkuda nendele ostjatele diskontot, kes varem ära maksavad (saavad allahindlust).
12. Varude juhtimise põhiprintsiibid –
Varud moodustavad paljude ettevõtete (eelkõige tootmisettevõtete) varadest suure osa. Varude suurus varade struktuuris sõltub palju ettevõtte tüübist. Turismiettevõtetel on reeglina väikesed varud.
Varude hoidmisega on seotud kulud ning varude omamiseks on vaja investeerida käibevarasse. Varude juhtimist tuleb vaadelda koos müügikäibe juhtimisega, sest müügikäibe muutus annab põhjuse muuta ka varusid.
Baumoli mudel jagab varudega seotud kulud kaheks:
Tellimiskulud

• Tellimuse ettevalmistuse aeg ja kulu
  
• Transpordikulud
  

Säilituskulud

• Raha alternatiivkulu
  
• Võimalikud vargused
  
• Hävimine ja toiduainete aegumine
  
• Kindlustus
  
• Laokulu
  

13. Ettevõtte finantseerimise erinevad võimalused –

• Omafinantseerimine – sisuliselt omanik ise rahastab ettevõtte tegevusi
  
• Pangalaen, - panga laenu kasutamine
  
• Toetused – riigi tugistruktuurid, nt eestis töötukassa, EAS, pakub või vahendab Euroopa Liidu või Eesti riigi toetusi, valdavalt nö tasuta
  

14. Erinevad laenude liigid (teha võrdlus) –
Lühiajaline pangalaen kuni 1. a :

• Arvelduslaenu -  Kehtestatakse laenulimiit ja võimalik on minna miinusesse , laen on enamasti tagatud
  
• Krediitkaardilaenude –tagasimaksega krediitkaardilaen, püsimaksega krediitkaardilaen ja vaba tagasimaksega krediitkaardilaen.
  
• Limiidilaen on alternatiiviks arvelduslaenule. Ei ole laenulimiit piiratud käibega nagu arvelduskrediidi puhul.
  
• Käibekapitalilaen leevendab hooajalisusest, võimaldab rahastada lühiajalise investeeringu tegemist. Raha tagasimaksmise allikaks on ennekõike debitoorse võlgnevuse laekumine ja varade müük
  

Pikaajaline laen üle 1. a ( ettevõtetes üldiselt üle 10 aasta laenu ei võeta):

• Stardilaen - kuni 3 aastat tegutsenud ettevõttele ja omanik peab ka andma oma panuse laenu
  
• Sildlaen ehk vahelaen. Seda saab kasutada näiteks Euroopa Liidu toetuste sildfinantseerimiseks (sest need makstakse tavaliselt pärast projekti lõppu).
  
• Hüpoteeklaen . See on laen kinnisvara tagatisel ja reeglina laenuraha kasutamiseks piiranguid ei ole  
  

15. Liisingu võrdlus laenuga –

kuni liisingu lõpuni on see finantsinvesteeringu tegija asja omanik.

Erinevalt laenust võib liisingu olla näiteks vara jääkväärtus, millega ostetakse ese liisingu lõpul välja.

Omapanus on pangalaenul suur, liisingul väike

Kasutusala on pangalaenu puhul ükskõik mis, aga liisingu puhul ainult see, milleks see võeti

Liisingul tulevad käibemaksud juurde, laenu puhul ei tule
Ettevõtte finantseerimine slaid 18.
16. Laenuintressimäära kujunemine – lähtutakse eelkõige kliendi riskantsusest, mida riskantsem klient , seda suurem riskipreemia pannakse (riskantne suurem kui kasutatakse tagatisena)
Kõigepealt määratakse baasintressimäär (koosneb panga enda krediidiressursi hinnast, nt EURIBOR vms + panga nõutav tulunorm protsentides).
Seejärel tuleb projektianalüüsist tingitud riskilisand või –aland (arvestatakse nii süstemaatilisi kui mittesüstemaatilisi riske).  Eelkõige lähtutakse kliendi riskantsusest. Mida riskantsem klient, seda kõrgem riskimarginaal.
hüpoteek - klient väheriskantne, riskimarginaal väike
äriplaan - kui on tugev, riskimarginaal madal.
Käändus- riskantne klient, riskimarginaal kõrge.
17. 6k EURIBOR ja selle muutumine viimase 10 a jooksul –
EURIBOR (Euro Interbank Offered Rate ) on iga päev kell 11 avaldatav Euroopa kommertspankade keskmine rahaturu instrumendi (peamiselt laenud) intressimäär. Levinud kuuekuune euribor, ehk 6 kuud fikseeritud laenumäär. Mõjutab pangalaenu hinda ehk Intressimäär kujuneb Baasintressimäärast (nt EURIBOR) + marginaalist.
Nüüd on EURIBOR aegade madalaim, miinuses ehk laenu andja peab sisuliselt peale maksma. Kuna praegu euribor miinuses, siis eesti kommmertspangad on selle nulliga võrdsustanud.
18. Krediidikulukuse määr - Krediidiekuluksue määr on osa laenu hinnast.Krediidikulukse määra leidmiseks tuleb arvestada põhielemnt (lepingutasu), lisaelement (kinnisavara hindamine) ja varjatud element (kompensatsiooniline limiit ).
19. Laenude tagatised –
Laenude tagatised on nõutud krediidiriski maandamiseks. Kui laenusaaja ei suuda laenu tagasi maksta, siis tagatis realiseeritakse. Tagatised võib jagada personaalseteks ja varalisteks. Personaalsed tagatised on käendus ja garantii ning varalised tagatised jagunevad vallaspandiks ja kinnispandiks.
Käendus on füüsilise või juriidilise isiku kohustus maksta laenusaaja võlgnevus, kui võlgneja keeldub laenu tasumast või ei ole võimeline seda tegema. Tuleb tähele panna, et nii laenaja kui ka käendaja on laenuandja ees solidaarsed vastutajad.
Garantii on ühe juriidilise isiku kohustus maksta teise juriidilise isiku võlgnevust, kui viimane ei ole võimeline seda ise tasuma .
Kinnispant ehk hüpoteek on pant, millega saab koormata kinnistusraamatusse kantud kinnisasja . Kinnisasi on maatükk koos tema oluliste osade, päraldiste ja viljadega, ning asjastunud õigus (korteriomand ja hoonestusõigus ). Kinnispant on pangale vähem riskantne kui vallaspant- sellega saab kõige madalama intressiga laenu.  
20. Ettevõtte krediidivõime hindamine -
Ettevõtte puhul hinnatakse:
– Finantsaruandluse analüüs
•Maksevõime analüüs
•Rentaabluse analüüs
•Rahavoogude analüüs
–Äriprojekti analüüs
•Eelarve analüüs
•Finantseerimisskeemi analüüs
•Tasuvusanalüüs
• Riskianalüüs
Kindlasti tuleb hinnata ka ettevõttele laenu andmiseks tema likviidsust ja maksevõimet ning milline on tõenäosus, et ettevõte võib sattuda pankrotti.
21. Finantsvõimenduse mõju omakapitali rentaablusele – joonis finantseerimise pp, slaid 21; kui tulu teenimise üldvüime (BEP) laenu  intressimäärast suurem, siis tasub pangalaenu rohkem kasutada, sest siis ROE ehk tulusus omanikele kasvab rohkem. Kui vastupidi, siis ei tasu, sest see hakkab omanike rikkust vähendama.
22. Ettevõtte omafinantseerimine –
Ettevõtte omafinantseerimise alla kuulub omanike poolne finantseerimine aktsiate ja osade vormis. See jaguneb kaheks: Sisene omakapital - see on puhaskasumi osa, mis pole dividendidena välja makstud ehk eelmiste perioodide jaotamata kasum ja/või reservkapita. Väline omakapital- see on omanike poolt laenatud raha ettevõttesse. Omafinantseerimise puhul üheks keerukamaks alateemaks on omakapitali hind, tegelikkuses on omakapital kallim kui võõrkapital. Aktsiaseltsil aktsia ja minimum aktsiakapital peab olema 25 000 eurot. Osaühingul osa ja miinimum osakapital võib nüüdsest puududa, eelnevalt oli see 2 500 eurot.
23. Omaniku nõutava tulunormi kujunemine – tulunorm tuleneb riskivabast tulumäärast. Riskivaba tulumäär, beeta kordaja, tuluriskipreemia ja on lisariskipreemiad. Omanik nõuab reeglina rohkem (protsent) kui laenuandja ehk pank . Sest omanikul on ettevõttes riskantsem olla.
24. Abikõlbulikkus ja abikõlbulik kulu –
Abikõlbulikkus on vastavus kindlatele õiguslikult kehtestatud  kriteeriumitele, mis võimaldab saada toetust.
Abikõlbulik kulu on kulu, mida on võimalik kaasrahastada toetusest . Abikõlbulikeks kuludeks on struktuuritoetus ( nt fondid või Eesti riigipoolne kaasrahastamine) ja omafinantseering ( toetuse saaja ja partneri oma- või laenuvahendid).
Kulud vastavad projekti eelarvele.
25. Starditoetus –
Starditoetus on toetus alustavale ettevõttele. Toetusi väljastab EAS. Toetuse eesmärgiks on ettevõtte käivitumine ja tulemuste saavutamine vastavalt äriplaanile. Starditoetust on võimalik taodelda kuni 15000€, millest omafinantseering on minimaalselt 20%. Toetust on võimalik kasutada põhivara soetamiseks, turundustegevuste läbiviimiseks, rakendustarkvara ostmiseks ja arendamiseks ning tööjõukulude finantseerimiseks.  
26. Arveldusteenused ettevõttele -
Arveldusteenused hõlmavad mitmesuguste kontode avamist ja haldamist ning elektrooniliste kanalite kaudu kontotehingute sooritamiseks vajalike juurdepääsuõiguste ja limiitide haldust.
Samuti kuulub arveldusteenuste hulka kõik, mis on seotud maksetega:

• maksete ettevalmistamine ja panka saatmine,
  
• korrektsete makserekvisiitide tagamine,
  
• õige maksetüübi valik,
  
• info maksete staatuse ja kontol toimunud arvelduste kohta,
  

Makseinstrumendid : maksekorraldused, deebetkaardid, krediitkaardid , tšekk (ei kasutata Eestis), veksel (vähesel määral Eestis)
Makseviisid : sularahamakse , kaardimakse, mobiilimakse, ettemakse, kohene makse ja järelmaks
27. Pangakaardid ettevõtetele -

• Deebetkaardid- oma raha (MasterCard Business, Business Debit),
  
• Krediitkaardid- krediidi suurus oleneb ettevõtte käibest, mitte õigeaegsel tagasimaksmisel intressid (MasterCard Business, ärikliendi krediitkaart , kuldkrediitkaart)
  

Virtuaalkaart (toimib kui krediitkaart, aga oma raha peale kanda)
28. Valuuta otsene ja kaudne kurss - Otsene kurss näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks . Kaudne kurss näitab, mitu ühikut välisvaluutat on tarvis ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks.
Praegu Eestis kasutatakse kaudset kurssi, mis on halvem kui krooni ajal.
29. Valuuta hinnanoteering ja mahunoteering –
Hinnanoteeringu puhul jagatakse valuutade väärtusi. Näiteks euro ja USA dollari puhul võib esitada hinnanoteeringu järgmiselt: EUR /USD =1,44.
Mahunoteeringu puhul jagatakse valuutade koguseid. See tähendab, et odavamat valuutat peab olema koguseliselt rohkem, et kehtiks sama arvuline väärtus: USD / EUR =1,44.
30. Valuutakursi muutuse mõju ostujõule - Kui meie enda valuuta nõrgeneb, siis välismaalt kahaneb ja vastupidi. Praegu on reisimine usasse kallim, Inglismaal nael on nõrgenenud ja ostujõud inglismaal on meil suurem. ??
31. Erinevad hoiuse liigid (teha võrdlus) –
32. Projekti tähendus finantsjuhtimises –
Saab paika panna eelarve:
-           Investeeringud
-          Tulud
-          Kulud
-           Rahavood
Tasuvuse erinevad mõõdikud:
-          NPV – raha
-          PI – indeks
-          IRR – protsent
-           MIRR – protsent
-          PB – aeg
-          Qbp – klientide arv
Riskianalüüs:
-          Äririsk
-           Finantsrisk
-          Kogurisk
Finantsjuhtimises on teistmoodi see, et käsitletakse ka tavaprojektile järgenvaid tegevusi. Finantsjuhtimises vaadatakse igat aastat ja hinnatakse ka jätkutegevusi.
33. Nüüdispuhasväärtus (NPV) - Sisuliselt on tegemist lisandväärtusega, mis jääb omanikele, kui kõik kulud on ära makstud ja sealhulgas arvestatud ka juba selle osaga, mida omanikud nõudsid
Kui NPV>0, siis võib projekti vastu võtta
34. Projekti sisemine tulumäär (IRR) - IRR ehk projekti sisemine tasuvuslävi ehk tulumäär on diskontomäär, mis võrdsustab tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse esialgse investeeringuga.
Projekt on seda väärtuslikum, mida kõrgem on IRR. IRR eeldab, et rahavood reinvesteeritakse selle enda tulumääraga.   Tegemist aastase tulumääraga.
Hindamiskriteeriumid:
IRR > WACC , projekti võib vastu võtta;
IRR = WACC , tuleb teha edasist analüüsi;
IRR