10 klassi psühholoogia (2)

Ps�hhopatoloogia- teadus,mis tegeleb ps�� hika h�iretega. Stress -organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna v�i situatsiooni esitatud n�udmistele. Spetsiifilised reaktsioonid-iseloomustavad �ht konkreetset haigust ja on selle diagnoosi aluseks. Mittespetsiifilised reaktsioonid-on sarnased k�igi haiguste ja kahjustuste korral, nende p�hjal ei saa haigusi eristada, vaid nad tekitavad lihtsalt haiguse. Eustress ehk hea stress -see m�jub inimesele stimuleerivalt ja h�lbustab tema kohanemist, selline tunne v�ib tulla ametik�rgendustel, abiellumisel v�i tunnustamisel. Distress ehk halb stress-selle tulemusena tekivad organismi elutegevuses h� ired ja kohandumisv�ime alaneb , raskematel juhtudel on tagaj �rjeks haigus. L�bip�lemiss�ndroom-tekib siis, kui inimene kogeb liiga tugevat survet ja samav�rd pole tal kuigiv�rd p�hjust rahuloluks. Eriti m�jutab see selliseid inimesi, kes on t��l esialgu v�ga agarad ja innukad, tugevalt motiveeritud ja v�ibolla ka idealistlikud(politseid, �petajad). Isiksus-teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab mina teadusk�itumise suhteline p� sivus ja v�ime reguleerida ennast ja suhteid �mbritseva keskkonnaga. Ps�hhoanal��tiline koolkond-r�hutav alateadvust ja lapsep �lve kogemusi. Kognitiivne koolkond-inimene on �ppimise ja kogemuste tulemus. Humanistlik koolkond-inimene on pidevalt arenev olend, p�hiloomuselt hea. Tunnusjoonte teooria-r�hutavad p�rilike joonte omadusi. Eysenck - temperamendi teooria edasiarendaja, t�i v�lja 2 p�hidimensiooni, mis kirjeldavad isiksust 1)stabiilsus-neurootilisus, 2) ekstravertsus -introvertsus. Stabiilsus-tundmused vahetuvad aeglaselt, keskmise tugevusega, kindel ja usaldusv ��rne. Neurootiline-tundlik, n�rviline, ebakindel, kardab k�ike. Ekstravert -v�ljapoole elav inimene, seltsiv , kontaktne, avatud, pidu, seltskonnas olev. Introvert- tagasihoidlik, kinnine , s�pru v�he-ustav, ettevaatlik, avab ainult s�pradele Seesmise e. internaalse kontrollkeskmega-inimesed peavad oma edu ja ebaedu eesk�tt enesest s�ltuvaks,nad arvestavad oma v�imeid ja eeldavad oma tegevusele vastavaid tulemusi. V�lise e. eksternaalse kontrollkeskmega-inimesed m�tlevad,et nende edu ja ebaedu tuleneb v�listest tingimustest ja asjaoludest,v�hem oma kogemustest ja enese omadustest. TESTID-hinnangtestid,konstruktiivtestid,t�lgendamistestid,assotsiatsioonimetoodika, temperamenditestid,huvide ja v��rtusorientatsioonide testid. A-t��pi isiksus-on orienteerunud saavutustele , neil on pidevalt kiire ning nad ei oska kuidagi l��gastuda. Kohates takistusi, saavad nad kohe vihaseks. Ehkki v�liselt enesekindlad kahtlevad nad endas pidevalt. Tahavad saavutada l� hikese ajaga niipalju kui v� imalik on. B-t��pi isiksus-tal on aega l��gastuda ,nad ei kiirusta koguaeg ja ei �rritu kergelt.Seega nende elu kulgeb tasakaalustatumalt ja konflikte esineb v�he. Neil on palju seesmist enesekindlust ning t��d suudavad nad teha rahulikus tempos , reaktsioonid stressi korral kiiremad. Ps�hhopatoloogia kriteeriumid: 1. statistiliselt harva esinev 2. sobimatu antud konteksti 3. inimesele kannatusi p�hjustav 4. teistele kannatusi p�hjustav N��disaegsed k�sitlused: 1. ps�hhof�sioloogiline 2. ps�hhod� naamiline 3. humanistlik 4. kognitiivne 5. k�itumuslik Stressi tagaj �rjed: 1.muutused ps��hilistes protsessides 2.halveneb taju ja m�lu 3. m�tlemisv�ime on h�iritud 4. erinevad haigused N�uanded: 1. tee oma t��r�tmis muudatusi 2. sea oma t��tundidele kindlad piirid 3. anna oma kehale f��silist koormust 4. v�ta iga p�ev natukene aega enda jaoks 5. planeeri teadlikult enesetuulutamist Stressi p� hjused : katastroofid ,elus�ndmused ,inimeste vahelised suhted, t��ga seoses. Stressi faasid : 1.H�IRE FAAS - kehalised v� imed kasvavad, energia mobiliseeritakse, kiirus ja j�ud suurenevad, t� helepanu teravneb, tekib erutus . 2.VASTUPANU FAAS � f��siline ja vaimne n� rgenemine , �lereageerimine, �rritav olek, viha pursked , uneh�ired. 3.KURNATUSE FAAS ehk L�BI� LEMISE FAAS � kurnatus -oled pidevalt n�rk ja v�sinud, k��nilisus-oled negatiivne ja kriitiline, tunned et k�ik r�ndavad sind.' Kaitsemehhanismid : 1. repressiooni e. t�rjumise-abil surutakse �revust tekitavad m�tted ja tunded teadvusest v�lja. Nii v�ib inimene ebameeldiva kogemuse unustada, kuid see kogemus hakkab p�hjustama n�ivalt motiveerivaid tegusid, kuna t�rjumine pole tavaliselt p�ris t� ielik . 2. regressioon e. tagasiminek-v�ib aset leida olukorras, kui inimene ei tea ,kuidas toimida. Siis v�ib ta appi v�tta lapsep�lves omandatud k�itumisviise.