....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi
....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus ........................................................................................10 Lisad ...............................................................................................................11 Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib! Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure.
Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks.
11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ......................................................................................... 7 2.2. Koolistressi avaldumine ....................................................................................
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
andestatakse, respekteeritakse. Pidevad vägivallakirjeldused massimeedias sugereerivad, et vägivallaaktid on meie argielu lahutamatu osa. Vähem võimu omavatest inimrühmadest saavad sageli vägivalla ja kuritarvitamise objektid. 7 Isolatsioon. Isolatsioon võib olla nii sotsiaalne kui emotsionaalne ja tuleneb sageli suhtehirmudest, armukadedusest, taltsutamatutest vihahoogudest jms. Stress. Töötus, rahulolematus tööga, ülepinge tööl, halvad elamistingimused, aga ka ebareaalsed ootused partneri suhtes võivad teatavates situatsioonides vallandada kompensatoorse tegevusena vägivalla. Eriti kriitilised on lahutus-situatsioonid, kuna just nn lahutusstressi käigus reageerivad tihti vägivaldselt ka sellised mehed, kes seda muudes olukordadest kunagi teinud pole (ega tee ka hiljem). Mitmete uurimuste järgi algab või intensiivistub vägivald naise raseduse ajal (üks
I Depressiooni mõistmine 1. Mis on depressioon? Kui olete depressioonis, olete arvatavasti püüdnud oma tuju mitmel moel tõsta. Depressiooni on raske endalt lihtsalt maha raputada. Ebameeldivaid tundeid, väsimust, apaatiat ja lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ning masenduses olijat valdab frustratsioon ja jõuetus. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni.
8. peatükis tuleb jutuks, kuidas me üksteist õpetajatena toetada saame, eriti keerulistes koos oma õpilastega – häid muutusi sellel õpetamise ja õppimise teekonnal. Ma loodan, et see raamat toetab ja võimaldab seda valikut. olukordades. Kolleegitoe kontekstis on arutluse all probleemid nagu raskesti juhitav klass, (õpetaja) ahistamine (õpilaste poolt!), stress ja sellega toime tulemine. Iga probleemi puhul uuritakse toimetulekuviise erilise rõhuasetusega toetaval mentorlusel. Bill Rogers NB Juhtuminäited ja juhtumikirjeldused on selle teksti oluliseks osaks. Kõik arutluse all olevad Kolmas väljaanne
Kõik kommentaarid