Stress (11)

Psühholoogia
STRESS
Referaat
10b klass
2007
SISSEJUHATUS
Stressi peetakse „kahekümnenda sajandi haiguseks“, mis põhjustab rohkem vaevusi kui ükskõik milline tänapäeva meditsiiniline tuntud haigus. Vaatamata sellele, kas me endale sellest aru anname või mitte, on enamikule meist saanud see harjumuseks, millest me ei oska vabaneda .
Juba hulk aastaid on arstid meid hoiatanud, et stress on tervisele kahjulik. Pidev stressisolek võib põhjustada suuri probleeme nagu vähk, kõrge vererõhk või südame pärgarterite haigused. Uurimused on tõestanud, et stress võib olla ühe üheks tähtsamaks teguriks , mis kiirendab HIV-viiruse kandja haigestumist AIDS-i.
Kõike halba, mida me stressist teame, kuid on ikkagi raske sellest vabaneda ja õppida lihtsalt lõõgastuma. Põhjus võib olla sellest, et me ei osuta oma stressireaktsioonidele samasugust tähelepanu kui mõnele teisele harjumusele. Sellepärast ongi muutunud stress millekski, mida me aktsepteerime ja oleme õppinud sellega nii elama kui ka surema.
Aga kuidas on võimalik stressiharjumusest vabaneda nii, et elu kvaliteet läheks paremaks? Esiteks tuleb õppida tundma stressi olemust ja siis tutvuda omaenda stressi sümptomitega.
Mis on stress ?
Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul väljakujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks.
Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisvõimet stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema. Organismi vastusreaktsioon ühele või teisele stressorile oleneb suuresti sellest, kuidas me situatsiooni raskust ning sellega toimetuleku võimalusi hindame. Ootamatu, ohtlik ja väljapääsmatuna näiv olukord suurendab stressi. Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti mobiliseerida organismi jõuvarud. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi täiesti vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda.
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava EUSTRESSIGA, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva DISTRESSIGA. Nendes vahetegemine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne kui kirjasõnas, kummatigi mõjub ka pikk ja kõrge eustress nii mõnelegi kurnavalt.
Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises:
- esiteks - tasuks õppida distressi vältima;
- teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted;
- kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust.
AKUUTNE STRESS -lühiajaline, stressi reaktsioon kaob, kui stressor lakkab.
KROONILINE STRESS- tähistab jätkuvat olukorda, jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Kroonilise stressi tunnus on pealetükkivad mõtted.
Stressi tekkepõhjused :

Sotsiaalsed-majanduslikud stressitegurid. Nt: rahapuudus.
Kui küsida eestlastelt, mis on nende peamine stressi tekke põhjus, siis mainivad paljud rahapuudust. Raha on asjade ja teenuste ostmise asendamatu vahend. Kui sinu põhivajadused- vajadus toidu, eluaseme , kehakatte ja sooja korteri järele on rahuldamata, siis võid kergesti tunda end vaesena. Vaesus on suhteline nähtus.

Elukeskkond ja keskkonnasäästlik eluviis.
Elukeskkonnal on tähtis osa mitte üksnes kehalise, vaid ka vaimse tervise tagamisel . Korteri suurus ja mugavus, ümbruskonna loodus, õhupuhtus või saastatus, tänavamüra, joogivee ja toidu kvaliteet- kõik need tegurid mängivad olulist rolli nii inimese enesetunde kui ka stressitaseme kujundamisel.

• Saastunud õhk halvendab meeleolu, teeb loiuks , põhjustab kurgukatarri ja bronhiiti. Õhu kvaliteet võib halveneda mitmel põhjusel, nt: auto heitkaaside, vabrikute suitsu, eluruumide sünteetiliste värvide toimel. Kivimajades kipub kogunema tervistkahjustavat gaasi radooni. Tugevasti kahjustab õhku ka suitsetamine .
  

• Põhilised kiirgusallikad on: teleriside- ja arvutiekraanid.
  
• Müra- igapäevases elus nim. müraks ebameeldivaid või tervistkahjustavaid helisid, mille põhjustajad võivad olla nii looduslikud (äike) kui ka tehislikud (tänavaliiklus). Tugev müra võib põhjustada vererõhu tõusu, südametegevuse nõrgenemist ja arütmijat. Pidev müra põhjustab stressi, väga tugev heli aga võib tekitada kurdistumise.
  
• Tervist ohustavat konservandid ja toiduainete värvained, putukatõrjemürkide jäägid puuviljades, nitraadid, plastikpudelid, suur soola ja suhkru tarbimine ning kolesteroolirikkad toiduained. Tähtis on tagada valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete piisavus ja õige tasakaal toidus ning järgida üldisi tervisliku toitumise põhimõtteid. Erutuse, mure ja halva tuju korral võib tekkuda vaistlik s.oov süüa süsivesikuterikast toitu- näiteks midagi magusat . See toob kaasa serotoniini taseme tõusu ajus, mis tõstab tõepoolest kiiresti meeleolu. Nii võib kergesti tekkida kommide ja kookidega liialdamise oht. Neid võiks aendada puuviljad ja mesi . Stressi teket ja püsimist võib soodustada kofeiini sisaldavate jookide ( kohvi, tee, coca -coola) tarvitamine. Lühiajaliselt kofeiin ergutab kuid liigtarvitamise korral seob endaga B-vitamiini, mis on põhiliseks stressi vastu võitlejaks organismis. Stress suurendab vitamiinide B1, B2, B6, B12 ja C vajadust. Oluline on ka Mg ja Zn ja Fe olemasolu toidus. Seepärast söö pingelisel perioodil palju kaunvilju, kala, kana, banaane, täisteraleiba ja joo mustsõstra- ning kibuvitsamarjateed.
  

Tööstress.
Kiire tempo, kõrge vastutus või suur töökoormus tekitavad stressi seda enam, mida rohkem nendega kaasneb järgmisi „subjektiivseid” asjaolusid: töö ei paku huvi, selle tegemiseks puudub kutsumus, suhted juhi või kolleegidega on halvad, töökohal valitseb korralagedus jne. Tänapäevalgi leidub tuhandeid töökohti, kus stressi ja rahulolematust lisavad sellisedki tegurid nagu müra, vilets valgustus, liiga madal või kõrge temperatuur, vibratsioon, tolm, aegunud töövahendid või – masinad.

Perestress.
Pere on sotsiaalne grupp ( organisatsioon ), mis on pidevas muutuvate oludega kohanemise protsessis. Tugeva perekonna olulisemaks tunnuseks on paindlikus.
Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust:

• See haarab vähemalt kaht ühe pere liiget.
  
• Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitumise suhtes.
  
• Puudub ühine optimistlik „legend” pere koostoimimisest ja elustiilist.
  

Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad.
Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ootuste konflikt (igal pereliikmel on teatud ootused , kuidas teised käituma peaksid), vääratuste kokkusobimatus (see, mida pidada elus õigeks, mida valeks, mis on kummagi jaoks naljakas, mis traagiline, milliseid põhieesmärke elus järgida jne.), konfliktid (kokkupõrked, millega kaasneb vastastikune süüdistamine, solvamine ja vimm), truudusetus, koduväliste pingete väljaelamine, lapse sünd, vananev pere, võimumängud jne.
Perekriisi iseloomustab:

• Võimetus oma rollilisi ülesandeid täita.
  
• Võimetus otsuseid langetada ja probleemi lahendada.
  
• Võimetus üksteisest tavapärasel moel hoolida .
  
• Keskendumine iseendale .
  

Stress suhtlemisel.
Enamik emotsionaalset stressi tekitavatest teguritest on seotud suhtlemisega. Inimeste vastastikuste ootuste täitmata jätmine mõjub ärritavalt, tekitab solvumist. Tegelikult ootab igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata. Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada järgmised asjaolud :
halb väljendusoskus, ebaselge hääldus, ebakindlus, napisõnalisus, ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, ühe poole tugev domineerimis püüd teise üle, ägestumine, vihastumine, nõrk tähelepanu või ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes.

Koolistress .
Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sagened haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni.

Haigused ja stress.
Suurt emotsionaalset pinget põhjustavad elusündmused, nagu näiteks töökohast ilmajäämine või lähedase inimese kaotus, tõstavad oluliselt riski haigestuda kehalistesse haigustesse ning kutsuvad sageli esile hingeelu häireid. Stressi mõju tervisele võib tuleneda otseselt muutustest organismi talitluses, mille mure või kriisi läbielamine tekitab.
Stressori toimel käivitub organismis hormonaalsete muutuste ahel, mille tulemusel vallanduvad stressihormoonid , mis mõjustavad praktiliselt kõiki elundeid. Väga tundlikud stressihotmoonide toimele on süda ja
vereringesüsteem, mille tõttu pulsi sagedus ja vererõhu muutused peegeldavad stressi tugevust kõige paremini. Pikaajalise stressi toimel organismi vastupanuvõime tunduvalt nõrgeneb.

Stressiga toimetuleku väärad teed.

• Alkoholi tarvitamine. (Halvendab tervist: kahjustab aju, siseorganeid, rikub psüühikat, vähendab töövõimet. Võib põhjsutada avariisid, tarumasid ja kriminaalset käitumist.)
  
• Suitsetamine. Tegelikult suureneb suitsetamise tagajärjel närvisüsteemi ärrituvus, mis kaudselt suurendab nikotiini vajadust: selleks, et vähendada halba enesetunne, tuleb veelgi sagedamini sigarett süüdata. Suitsetamine toob kaasa kerge köha, kahjustab näonahka, suurendab kopsuvähi ja südame-veresoonkonnahaiguste tõenäosust.
  
• Liigsöömine. Seda peetakse üheltpoolt stressi tagajärjeks, teiseltpoolt selle põhjustajaks. Rasvunud inimeste kehaline aktiivsus väheneb. Liigsöömine on lohutav mõnuallikas, mille nautimine lubab ajutiselt vabaneda närvipingest, unustada oma hädad ja alaväärsustunde. Tegemist on mugava aendustegevusega, mis lubab tegelikult probleemid kõrvale jätta.
  
• Narkootikumid . Igasugune uimasti tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet ikka uuesti ja uuesti tarvitada. Tugevatoimelised narkootikumid (heroiin, kokaiin ) kahjustavad inimest tervikuna, muutes ta lõpuks psüühiliselt ja füüsiliselt invaliidiks.
  

Stressi mõjutab kogu keha.
Psühholoogiline ja kehaline käitumine on väga tihedalt seotud.

• FÜSIOLOOGILISELT:
  

Sümpaatilise närvisüsteemi ja ajuosa , hormoonide, südametöö mõjutab teisi süsteeme ja avaldab otsest või kaudset mõju ainevahetusele ja virgutatusele.

• PSÜHHOLOOGILISELT:
  

Emotsionaalselt. Stress suurendab negatiivseid emotsioone , nagu masendus , ärevus, viha, hirm.
Kognitiivselt. Pealetükkivad mõtted võivad muutuda omaette stressoriks.
Stress muudab sooritust. Tähelepanu nõrgenemine võib põhjustad raskeid tagajärgi
Käitumuslikult. Stress mõjutab une kvaliteeti ja kvantiteeti. Suurendab agressiivset käitumist. Muudab ja toitumist, suitsetamist, alkoholi tarvitamist. Seda kõike nimetatakse himu-käitumiseks.
Stress, depressioon ja enesetapp.
Ainuke stressivaba seisund on surm.
Enesetappu seostatakse sageli depressiooniga. Samas tuleb arvestada, et enesetapu sooritamine eeldab vaimseid ressursse, et enesetappu planeerida ning füüsilist vormi selle elluviimiseks. Depressioonis pole aga inimesel vajalikke ressursse, seetõttu depressioonis sooritatakse harva enesetappe. Kõige ohtlikum periood on, kui inimene hakkab tagasi saama normaalsemat meeleoluseisundit – siis tekib piisavalt energiat enesetapu sooritamiseks.
Kuidas aitab loovtegevus stressi maandada?
Loovtegevusi on palju, mis aitavad stressi maandada. Selleks on näiteks muusika kuulamine (kuulmine) ja selle järgi tantsimine . Värvidega mängimine ja läbi nende on ennast suhteliselt lihtne väljendada. Tegelikult on hoopis nii, et värvid räägivad iseenda eest. Näiteks just seda, et inimese meeleolu võib sõltuda nende riietuse värvist, ja ka vastupidi, et riiete värv võib muuta inimese tuju. Kui kanda neid värvi riideid , mis sulle meeldivad, siis on kindlasti tuju hea ja sellega kaasneb ka enesekindlus ja julgus ennast väljendada.
Värvid on väga head eneseväljendus viisid ja sellepärast on vahel väga hea võtta suur paber, mõned värvid ja siis lihtsalt sodima hakata. Hiljem saab selle töö pealt isegi välja lugeda, millised emotsioonid sel hetkel olid keha vallutanud.
Kindlasti on ka rollimängudel ja enese liigutamine väga oluline, sest keha kõneleb üldiselt ainult siis, kui ta liigub. Kõik allasurutud tunded (nii positiivsed kui ka negatiivsed) blokeerivad energia vaba voolu kehas ja võivad seetõttu pingestada lihaseid ja see muudab ka keha hoiakut.
Oluline on ka lugeda raamatuid. Kuid ka lugemine võib tekitada liiga suurt sõltuvust, mis võib lõpuks viia selleni , et suur lugeja võõrandub elust.
Pingest vabanemise võtted.
Kõige populaarsemad võtted on sõpradega ajaveetmine ja muusika kuulamine. Kõige vähem kasutatakse stressi maandamiseks narkootikume, rahusteid ja palvetamist.
Tüdrukud kasutavad pingest vabanemiseks rääkimist rohkem kui poisid. Samuti loevad tüdrukud rohkem horoskoope ja unenägudeseletajaid. Paljud poisid kasutavad söömist pingest vabanemiseks. Tüdrukud tegelevad lemmikloomadega rohkem kui poisid.
Lisaks olemasolevale olid toonud õpilased välja närvitsemise, ropendamise, raamatu lugemise, peksmise, rulaga sõitmise, asjade loopimise, kunsti, mineku vanaema juurde, röökimise, kohvi joomise, naermise , mootorrattaga sõitmise, unistamise, karjumise .
KOKKUVÕTE
Stress on kui...

• kohastumuslik nähtus.
  
• seotud ohtlike/kahjulike olukordadega.
  
• seotud negatiivsete tunnetega.
  
• samaaegne bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon .
  
• üldine virge seisund.
  
• võib ka olla positiivne.
  

KASUTATUD KIRJANDUS

• Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Taimi Elenurm , Anti Kidron jt.
  

Eesti Tervisekasvatuse Keskus. Tallinn 1997
2. Kuidas lõdvestuda. Mike George . Huma 2001