Psühholoogiast üldiselt (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

pdf

Suhtlemispsühholoogia

Suhtlemispsühholoogia Suhtlemine – protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest jne. Suhe – kestvad interaktsioonid ajas; on mõjutatud tulevikuootuste poolt. ● Üksteisevaheline mõjustamine, tajumine. ● Kaugsuhe – kui interaktsioonid on püsivad siis on see siiski suhe, mis sest kui igapäevaselt kokkupuudet pole. Paarisuhe/sõprussuhe – omavaheliselt paika pandud normid (mis on ok, mis mitte; millist käitumist oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner

Suhtlemispsühholoogia

30

docx

SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE

uued huvid, enda avastamine, leida sotsiaalne võrgustik) Armastusstiilid Susan ja Clyde Hendrick (1989) J. Lee, 1973- rääkis värvidest, on olemas kolm põhivärvi- Eros- põhineb füüsilisel külgetõmbel, seal on kirg tähtis, välimus enda ja partneri oma, romantiline, kirg on oluline, sümbolid, väga tugev emotsionaalne väljendus, emotsionaalselt tundlik, Erosed jäävad silma, neis on midagi, mis jääb silma, nad ei pruugi olla ilusad, aga midagi neis tõmbab vastassugupoolt, üldiselt neil pole raske partnerit leida. (Kirjanduses näiteks Gabriel on ehtne näide erosest, kolmest musketäris Aatos). Erosed tuntakse juba lõhnast ära.Tark naine õpib eros naiselt, rumal on kade. Targad naised kadedust ei tunne. Kui kaks erost kokku saavad, kui nad on targad ja õppinud oma emotsioone kasutama, siis see on üldiselt hea suhe. Ka peale 20 a kooselu on ikka armunud, säde ja flirt jäävad alles, ka teadlikult teevad tööd selle nimel. Armastus pole see, mis ise püsiks,

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine

10

doc

Stress

Tähtis on luua päevaplaan ja järjestada tegevused tähtsuse järgi ning teha päevalõpul kokkuvõte. See töö andis palju uusi teadmisi stressist, selle tekkepõhjustest ning kuidas tulla toime. 9 Kasutatud kirjandus 1. Inger Kraav, Kristi Kõiv //Inimeseõpetus 7.klass, Koolibri 2002 2. Harri Jänes //Tervise võti, Koolibri 2002 3. Stressi teejuht //Eesti Tervisekasvatuse Keskus, Tallinn 1997 4. Psühholoogia gümnaasiumile// Tartu Ülikooli Kirjastus 2002 5. EE 8 10

Inimese õpetus

10

doc

Organisatsioonipsuhholoog ia Konspekt

· et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · Organisatsioonipsühholoogia (organizational) · psychology) · Inimfaktori (inseneri) psühholoogia (human factors psychology or engineering psychology ORGNISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ÜLDISED ARENGUSUUNAD · Kognitiivne plahvatus · Professionalismi suurendamine juhtimises · Empiiriline lähenemine töökäitumise analüüsimisele · Suureneb inimressursiga tegelemine · Rahvusvahelistumine · Tehnoloogia arengu mõjutused PSÜHHOLOOG ORGANISATSIOONIS : Töötajate aus kohtlemine · Värbamisel ja valikul · Koolitamisel Edutamisel

Organisatsioonipsühholoogia

167

ppt

Psühholoogia konspekt powerpoint

Psühholoogia Termin kreekakeelsetest sõnadest "psyche" - hing, vaim "logos" - õpetus Psühholoogia juured on antiikkultuuris ja idamaade spirituaalses mõtlemises Teaduspsühholoogia alguseks loetakse 1879 Saksamaal Wilhelm Wundt´i laborotooriumis toimunud uuringuid  Psühholoogia ja psühhiaatria · Psühholoogia ­ ühiskonnateadus ­ uurib eelkõige normaalset psüühikat. (nõustajad) · Psühhiaatria - arstiteaduse haru ­ käsitleb psüühika patoloogiat, põhjust, teket, arengut, ravi. (psühhoterapeudid)  Psühholoogia suunad · Laias laastus võib psühholoogiat jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Esimene on teisele lähtealuseks. · Tänapäeva psühholoogias saab eristada kuute teoreetilist suunda. Need on psühhodünaamiline, evolutsiooniline,

Psühholoogia

37

odt

Psühholoogia

Kui ta tegi selles vigu, siis anti talle aasta noorematele lastele mõeldud test. Vajadusel mindi astmekaupa veel allapoole, kuni tasemeni, kus ta enam ühtegi viga ei teinud. Nii saadi teada, millisele eale vastas lapse vaimne areng. Samal meetodil ülespoole liikudes võis kindlaks teha oma tegeliku ea ületanud laste vaimse vanuse. Seda testi on korduvalt uuendatud. Tänu ülesannete mitmekülgsusele kasutati seda veel 1960. aastatel. Intelligentsuskvoot Saksa psühholoog William Stern võttis tarvitusele intelligentsuse mõõdu ­ intelligentsuskvoodi, lühendatult IQ. Selle arvutamiseks tuli inimese intelligentsusvanus jagada tema eluvanusega ja korrutada 100ga. N: saadi 10aastase lapse intelligentsusvanuseks 11,5. Tema IQ on 11,5:10x100=115. Tänapäeval kasutatakse IQ arvutamiseks spetsiaalseid tabeleid, mille põhjal teisendatakse testis saadud punktid IQ väärtuseks. Kui testi tegijaid on piisavalt palju, siis langeb

Psühholoogia

14

odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Kui valitakse positiivseid kujutlused endast, siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Kõrge enesehinnanguga isikud on optimistlikumad, nad seavad endale kõrgeid eesmärke, saavutavad elus rohkem ja tulevad üldiselt paremini toime ka mitmesuguste viperustega. Madala enesehinnanguga isikud kalduvad pessimismile, elu viperused mõjuvad neile hullemini ja kokkuvõttes ei saavuta nad seda, milleks neil muidu potentsiaali oleks. Enesehinnang mõjutab ka meie vaimset tervist, heaolu ja suhteid. Enesehinnang mõjutab eesmärkide püstitamist, saavutatud tulemus omakorda enesehinnangut. Sageli võrdleb inimene, kelle enesehinnang on ohustatud, ennast nendega, kel läheb veel halvemini.

Psühholoogia

132

docx

Organisatsioonipsühooloog ia loengud

........................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad................................................................8 Orgnisatsioonipsühholoogia üldised arengusuunad......................................................8 Psühholoog organisatsioonis:........................................................................................9 MOTIVATSIOON JA TÖÖGA RAHULOLU.................................................................10 Sisemine ja välimine motivatsioon (sh rahulolu sisemiste ja välimiste teguritega)....12 Rahapsühholoogia...........................................................................................................13 Raha kui motivaator?..................................................

Organisatsioonipsühholoogia

Kommentaarid (2)