Psühholoogiast üldiselt (2)

Psühholoogia.
Suhtlemispsühholoogia.
Suhtes tuleks küsida tagasisidet.
Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti.
Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida.
Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda.
Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA.
Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole.
Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest.
„Attributions made by happy and unhappy couples.“ Brehm & Kassin
Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest.
Mõjutatakse ka emotsioone n. kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve .
Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid:

• Psühholoogiline
  
• Informaatiline
  
• Materiaalne
  

Psühholoogiline
Inimestel on vajadus kellegi eest hoolitseda. Et positiivseid emotsioone tekitada või jagada.
Neil kellel pole suhteid muutuvad rahulolematuks. Vajatakse teatud tüüpi suhteid.
Informatiivne
Vajatakse kuulajat kelle najal nutta, jms.
Materiaalne
N. Raha laenamine. Tudengitele laenamine n. mööblit.
Ideaalne oleks kui inimeses eksisteeriks need kõik kolm omadust. Kuid on hea ka kui nad kõik on erinevad inimesed.
Kui tahad head suhet siis pakutakse toetust.
Suhete väärtus.

• Identiteedi kujunemine
  
• Elu kvaliteet
  
• Vaimne ja füüsiline tervis
  
• Edu, saavutused elus.
  

Tänu kommunikatsioonile kujundame nii teiste kui enda MINA pilti.
Pakutav minapilt ei sobi sellega mida ise arvan, sellega võib tekkida negatiivne tundmus .
Kui öeldakse, et sa pole hea ja sobiv siis inimene hakkabki nii tundma see viib suhete lahku minekuni.
Inimesed tahavad tihti teist mõjutada, kuna neile ei meeldi see mida teine teeb.
Inimesed tahavad teist inimest kontrollida.
Tihti algul idealiseeritakse teist inimest kui pärast need vaated purunevad kuna inimene on hoopis teistsugune.
Hakkab tihti surve avaldamine.
Minapiltide eristumine/ erinemine .
Minapildi ehitamine teiseltpoolt on väga väärtuslik. Kui on teised inimesed, kes kasvatavad teises kõrget enesehinnangut, siis see inimene on väga väärtuslik.
Oluline tegur on see mida teised minust arvavad .
Kommunikatsioon ja suhted.
Kui suhted muutuvad lähemaks, muutub ka kõnelemine selle inimesega.
Kui suhtes on probleemis, siis rääkimis sagedus harveneb.
Viitab sellele, et suhe on kadumas.
Mõnusaid vestlusi pole, igav teema, intiimsuse puudumine.
Teatud teemasi välditakse.
Probleemidest rääkimine on raske, kuna ei osata rääkida.
Suhe peab mõlemale poolele midagi andma.
Eelarvamus on halb kuna inimesed arvavad teistest teistmoodi/pole adekvaatsed.
Kõrge laup ≠ intellikentsusega
Välimus ≠ sisemusega
Inimese muljest sõltub käitumise tõlgendamine.
Kui mõlemad pooled on närvilised, ärevad, tuleks konflikti lahendamine eemale lükata.
Mitteverbaalne tasand.

• Ambivalentsus
  

Müüt – iga liigutus tähendab midagi.

• Kehakeel
  
• Helilised signaalis
  
• Ruumi kasutamine
  

Inimese näo järgi ärge tehke kõiki järeldusi.
Käitumisviis – mõju suhtele

• Alistuv
  
• Agressiivne
  
• Kehtestav
  

Armastuse stereotüüp määrab kuidas sa suhetesse suhtud .
N. „Kui sa mind tõesti armastad siis sa ...“
„Tõeline armastus on see kui sa saad aru mis teisel inimesel viga on ilma rääkimiseta.“ (Eksitakse kommunikatsiooni reeglite vastu.)
Armastus on igalühel erinev. Ei ole kindlat stereotüüpi. Kõik on erinev. Kogemused on erinevad.
Kui on kõrged ootused, siis on raske suhetest mõnu tunda.
Suhtlemine saab alguse inimesest.
Mõjustamispsühholoogia

• Üks vanemaid sotsiaal – psühholoogia valdkondi – 1897 , N. Triplett
  
• Sotsiaalpsühholoogia : teadus sellest, kuidas inimesed teisi mõjutavad ja kuidas teiste tegevus meid mõjutab.
  
• Robert Cialdini ( Mõjustamisepsühholoogia
  
• Inimesed on mõjutatavad, sest sageli käituvad mehhaaniliselt, automaatselt teatud olukordades.
  

Mõjustamistehnikad.
R.Cialdini järgi 6 peamist tehnikat.

• Vastastikkus – „Mina sulle, sina mulle.“
  
• Kohustumine ja järjekindlus
  
• Sotsiaalne tõendus
  
• Meeldivus
  
• Autoriteet
  
• Nappus, vähesus
  

Stress ja toimetulek .
Eustress – hea stress
Distress – halb stress
Stressiga võib kaasneda füsioloogiline protsess.
Kognitiivne – tunnetuslik
Hea enesehinnanguga inimene saab stressiga paremini hakkama.
Tradistioonidest erinev ajastus tekitab stressi.
Maohaavad on stressi põhilisi tagajärgi.
Astma , kõrge vererõhk.
Äärmine stress võib viia surmani.
Müra mõjutab kognitiivset seisundit .
Keskkonnastress võib tekitada probleeme.
Inimesed võivad ise endale mõttega stressi tekitada.
Stressiga võib kaasneda kurbus .
Õpetajad peaksid arvestama stressiga.
Dispositsioon – kalduvus .
Neurootilisus on kalduvus tajuda negatiivseid emotsioone.
Karjääriplaneerimine.
Karjäär
NSVL - Karjäär kui redel .
EV – Karjäär kui areng ( valikud ).
21.saj – Karjäär kui looming (ise loon valikuid)
Tavaliselt võetakse peale keskkooli 1 aasta vabaks ja arendatakse iseennast . CV ei kirjutata midagi juurde. N. Rändamine palverännakute teel jne.
ISE LOON OMA VALIKUD.
Planeerimine
Eesmärkide seadmine
Rahulolu endaga
Enda tundmine .
Inimene peaks tegema seda, mis ta õnnelikuks teeks.
Inimene õpib koguaeg terve elu ennast tundma.
John Holland . (60,aastatel Ameerika psühholoog)
6 kutseelistuse tüüpi.
P I
K A
E S
P - Praktiline tüüp.
Praktiline realistlik töö. N. Õmblemine; maja ehitamine; tööd, mida alati vaja läheb. Õpivad , kus saab teadmisi töö sees rakendada. Praktiline tegevus peamine. Töö kindlate piiridega. Süsteemid, reeglid, katsutav tulemus, 2 jalaga maa peal. Realistlikud kaalutlustega otsused. Töö eesmärk ülesanne kindel. Rutiin pole väga tähtis.
I – Intellektuaalne .
Teadustöö, uurimine , katsetamine, loovus . Matemaatika , füüsika lemmik ained. Kindlad töö ajad ei sobi. Teadlane . Üksik töö, ei vaja meeskonda, õpetamine ei sobi.
A – Artistlik tüüp.
Kunstniku hingega inimene. Teeb mida tahav, millal tahab. Väga palju loovust . Loovuse välja elamine. Süsteeme ja reegleid ei salli.
S – Sotsiaalne tüüp.
Kõige tähtsam suhtlemine. Teiste inimestega koos olla, õpetamine, emtaailine, küsimine, rääkimine, aitamine , vajadus teistele meeldida. Töö võimaldaks suhtlemist. Lähtub sisetundest. Võib endaga vastastiivseks minna, kognitiivne issonants. Mõistus ütleb üht, süda teist. Õnnelik kui lähtub südame otsusest . Materiaalne kasu ei huvita. N. Õpetaja.
Maailma parandamine.
E – Ettevõtlik tüüp.
Võim, raha, preztiis, juht oskab suhelda. Realistlikud otsused. Teeb asja ära ja läheb edasi. Võtab uusi asju ette ei pruugi lõpuni minna. Hea organiseerija.Julge, riskija . Teeb au julgus .
K – Konventsionaalne .
Traditsiooniline, reeglid, kord. Matemaatika lemmik ülesanne. Süsteemipärane töö. N. Raamatupidaja , finantspidaja. Rahulik, püsiv. Rutiin.
Reproduktiivkäitumine.
Seksuaalsus on osa meist – lähedus, iseenda tunnetamine, maailma mõistmine, elujõud...
Seksuaalnauding ≠ soojätkamine
Kontratseptiivid (Kondoom, Pillid )
Piirid, sotsiaalsed normid jne.
Religioonid , konservatiivsed ainult soojätkamine vaidlust taunivad,
Kui tuua väikesele lapsele täiskasvanulik teadust siis tekib lapsel väärkujutlus.
Piire on raske määratleda.
Füsioloogia ja psühholoogilised tundmused on samad olenemata sellest kas eesmärk on nauding või järglaste saamiseks.
Seksuaalsus läbi aegade.

• Seksuaalkasvatust ei ole üldse vaja ( Abordid , õnnetu abielu, haigused)
  
• Seksuaalsus kui soojätkamine
  
• Vabameelne käsitlus
  
• Seksuaalne mitmekülgne käsitlus
  

Kvaliteedi poole ei püüelda ning meeleolu (soovi seksida ) ei osata luua.
Armastus
Lääne kultuuride romantilise armastuse ideaal.

• Tõeline armastus, võib lüüa lõkkele esimesest silmapilgust.
  
• Igalühel meist on olemas vaid üks ja tõeline armastus,
  
• Tõeline armastus ületab kõik tõkked.
  
• Minu armastatu on (peaaegu) täiuslik.
  
• Partnerivalikul on õigem juhinduda oma tunnetest kui ratsionaalsetest kaalutlustest.
  

Tammsaare – Tee tööd näe vaeva, siis tuleb ka armastus.
Suhted lähevad lahku kuna - partner ei vasta ootustele.

• Sotsiaalne (raha)
  
• Lahku kasvamine kuna aega ei osata planeerida
  
• Täiuslikkuse ihaldus
  
• Ema tähtsam kui naine
  
• Isa tähsam kui mees
  
• Ei tea mida tahad ( teiselt tahta)
  

Suhet tuleb suuta / osata hoida.
Seksuaaltund määratleb huvi, sageduse, partneri eelistusele.
Stressi ajal on seksuaaltung madal.
Seksuaalsed probleemid on mõjutatud järgnevate tegurite poolt.

• Füsioloogiline düsfunktsioon ( ravimid )
  
• Muutused elukeskkonnas
  
• Isiku enda tajud ja uskumused iseenda kohta
  
• Partneri ootused
  
• Möödunud sündmused
  

Lapse areng saab alguse viljastumise hetkest. Sünd on üks arengu vaheetappe. Inimese võimetele pannakse alus juba enne tema sündi – ajal, mil laps emakas areneb.
Von Bear avastas 1832 munaraku. Looteveel on ema piima maitse ja lõhn. 12 rasedusnädal on kõige ohtlikum.
Lapseootel naine on agressiivne. Tundlikus on vajalik.
Ka mees võib olla rase . 20% isadest kannatab Couvade all mao ja sooletsiku talitluse häired hingamisteede põletikud, ebamäärased valud , käitumulikud iseärasused. 1-3 kuu jooksul naise rasedusest kuni raseduse lõpuni.
Kohanemine lapseootuse ja vanemlike rolliga.

• Esile võivad kerkida varasemad probleemid.
  
• Keha kohanemine (lõhnatundlikus, keha vormid, imetamise võimalikkuse tagamine, emameele tekimine – östrogeenid)
  

Keha tunneb aega. Inimene peab enne 2.00 magama jääma.

• Täienevad üksteisele esitatavad ootused, kõrgendatud ootused paarisuhte osas.
  
• Paarisuhe langeb.
  

Varem lapsepuhkusele minek on parem.
Β- endorfiinid – langevad kui on puudutus (halb)
Tingimusteta armastus on võimalik imiku ja ema vahel.
Lapsel on Maailm ema.
Sünnitusjärgne paarisuhe.

• Kõik on endine kuid ometi muutunud.
  
• Beebi vajab vanemaid ja vanemad üksteist vanemate omavahelised suhted peavad olema tasakaalus.
  
• Tähelepanu.
  
• Eluga rahulolu
  
• Lähedussuhted
  
• Rahulolu tööga
  
• Isiklik toimetulek
  

Seksuaalsus on elujõud (emotsionaalne, füsioloogiline).