Stressist (0)

Keskkool - Psühholoogia - Stress ja läbipõlemine

1 Hindamata

STRESS ......................................................................................................... 4
1.1. Stressi tekkepõhjused ....................................................................................................... 4
1.2. Stressi kujunemise faasid ................................................................................................. 4
1.3. Stressiga toimetulek ......................................................................................................... 5
1.4. Stressi tagajærjed.............................................................................................................. 6
2. ISIKSUS JA STRESS..................................................................................... 7
2.1. A-tüüpi isiksus................................................................................................................. 7
2.2. B-tüüpi isiksus.................................................................................................................. 7
2.3 C-tüüpi isiksus................................................................................................................... 7
2.4. D-tüüpi isiksus................................................................................................................. 8
1. STRESS
1.1. Stressi tekkepõhjused
Stress, teisisõnu kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. On olemas kahte liiki stressi, üks on halb ehk distress ja teine hea ehk eustress , Eustress tekib enne kontrolltöö tegemist või esitluse esitamist , see on normaalne ja see pigem motiveerib meid endid kokku võtma. Sellist laadi stress kestab lühikest aega ja pärast töö esitlust on soorituse üle hea meel ja enne põetud väike stress unustatud. Distress esineb aga siis, kui koolis on negatiivsed hinded, vanematega tülid, teiste eakaaslastega ei saada läbi, siis tunneb õpilane ennast ärritunult, väsinuna ja ükskõiksena. See võib venida pikaajaliseks ja mõjuda kurnavalt, kui õpilane tunneb ennast pidevalt õnnetuna . Inimestele mõjub iga sündmus erinevalt, mõned võtavad saadud matemaatika kontrolltöö negatiivset hinnet leplikult teades, et ei jõudnud eelneval õhtul ettevalmistuda eesolevaks tööks, kuna oli liiga palju ka teistes ainetes õppida. Järgmine nädal ta pingutab rohkem ja õpib kõik selgeks, ning läheb parandab oma hinde ära - ei tee sellest suurt numbrit ja ei tekita endale mõtetega stressi juurde, vaid suunab ennast järgmine kord rohkem pingutama. On ka selliseid õpilasi, kes muretsevad liiga üle ja võivad selle tagajärjel kaotada motivatsiooni oppida või enam koolis käia ja siis hakkab koik allamäge minema ning sellest edasi võivad tekkida omakorda veel teisigi probleeme. Sellise mõtteviisiga võib õpilasel tekkida kiirelt distress. Stressi rikas on kindlasti lõpuklass kuna peale eksamite on vaja veel otsustada, mida peale gümnaasiumit edasi teha, kas minna ülikooli või minna reisile aastaks ja siis edasi õppima või alustada kohe tööga-ebaselged tulevikuplaanid, mis võib viia selleni , et eesmärkide ähmasuse tõttu polegi tahet midagi tõsiselt ette võtta või lõpuni viia. Paljud lapsevanemad on arvamusel,et noorukiiga on muredevaba aeg, et alles siis tekivad põhiprobleemid kui ollakse juba täiskasvanud ning vaja ise raha teenida ja makse maksta. Tegelikult on ka noortel vaja mitmekordse koormusega toime tulla: kasvamine ja organismi küpsemine, iseseisvumine , enda tee leidmine elus, isiklikud suhted, väsitav ja stressirohke koolielu ja vanemate esitatud nõudmised.
1.2. Stressi kujunemise faasid
Stressi kulgemist jaotatakse kolme erinevasse faasi: häire faas, vastupanu faas ja kurnatuse faas. Häire faasis ollakse juba kokku puutunud stressoriga. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda, või loobuda võitlemast. Õpilasele teatatakse, et järgmiseks päevaks on tal kaks kontrolltööd, üks kirjand ja retsentsioon vaja kirjutada ja õhtul kella kuuest kaheksani trenni minna. Õpilane on paanikas, arutab ja mõtleb, kas oleks mõtekas tänane trenn ära jätta, et jõuaks kõik kodutööd tehtud ja jätta kontrolltöödeks õppimatta , ning kirjutab ainult kirjandi ja retsentsiooni valmis, või siis kogub kõik jõuvarud kokku käib trennis ära ja õpib kontrolltöödeks ja kirjutab kirjandi ja retsentsiooni ilusti ära kasvõi unearvelt ja ohtra kohvi joomisega. Vastupanu faas on siis, kui kõik raske töö tehtud. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Õpilane sai kõik õpitud ja trennis käidud, tunneb ennast küll väsinuna kui lõpuks õhtul voodisse jõuab, kuid saab rahus magama minna, et kõik sai siiski tehtud ja midagi ei pidanud ohverdama selle nimel. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega, inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Õpilane loobus ja jäi siiski pärast rasket trenni laua taga kontrolltööks õppides tukkuma, oleks üks variant, või teine oleks, kui ta siiski tegi unearvelt töö edasi ja kurnas ennast ja sellega kahjustab enda organismi.
1.3. Stressiga toimetulek
Esimene samm sellel teekonnal on tunnistada, et organism on stressiseisundis ja tuleb leida endale sobiv harjutus, kuidas toime tulla sellega. Tegelikult on neid lahendusi nii palju ja väga erinevaid võtteid, mis on head stressiga toimetuleku allikateks. Üks väga hea nipp on teha midagi loovat , kasvõi joonistada, kududa sokke , tantsida või kuulata muusikat. Kõik see aitab kaasa toimuva terapeutilisele ja sugestiivsele mõjule.Minul aitab alati pingete alandamisel kaasa, kui kuulan rahulikku muusikat, võib ka internetist otsida spetsiaalselt teraapilist muusikat, mis viib sisemise tasakaalu ja harmooniani.Halva tuju ja negatiivsuse vastu on hea teha mõningaid harjutusi. Näiteks rahustav hingamine , rahulikult sisse välja hingates saab ennast lõõgastuda, kuna pinge seisundis muutub hingamine pinnapealseks ja kiireks . Ka füüsilised harjutused on abistavad, nagu jooga, kus tähtis on õigesti hingata ja ennast lõdvaks lasta, või joosta paar ringi kodupargis. Enesetunne on palju parem pärast seda. Inimesed, kes on kehaliselt aktiivsemad, neil esineb vähem haigusi ja enamasti on nad igas suhtes optimistlikumad. Kindlasti tuleks vahepeal aeg maha võtta ja sõita kuhugi maale või lihtsalt kuhugi spaasse, kus saab lõõgastuda ja teha seda, mis meeldib. Minu arvates on see parim lahendus pingetest vabanemiseks, kui teed seda, mida armastad. Kuid kooliajal väga kuhugi sõita ei saa, siis tuleks kasutada muid lahendusi. Õpilane võiks rääkida enda probleemidest õpetajale või vanemale, kui ei julgeta siis kasvõi heale sõbrale , aga kindlasti tuleks kellegile rääkida, sest üksi langeb suuremasse masendusse. Koolis kõige suurema pinge all on just lõpuklasside õpilased, kuna tahetakse eksamid ja lõpuhinded head saada. Õpetajad võiksid olla õpilastele targa nõuandja rollis ja lapsevanemad võiksid rohkem toeks olla ja mitte moraali pidada, kui õpilasel läheb halvasti, vaid rahulikult vestelda , ning toetada oma last ja motiveerida paremini õppima. Vajadusel võib võtta ka eraõpetaja, siis on kindlus tunne, et saad head tulemused, võib paluda enda õpetajalt ka lisatunde. Enne eksameid on igal inimesel närv sees, mõnel suurem, mõnel väiksem, selleks, et vähendada närvilisust aitab punktimassaaz, õigesti tehes vabastab see vaevustest. Selle punkti nimi on “jumalik rahu“. Kerge surve põlve all paremal jalal paremale poole ja vasakul jalal põlve all vasakul poolel ja vajutada tuleb samaaegselt, paari minuti jooksul tasakaalustab närvisüsteemi, leevendab peavalu ja lihaspingeid, stabiliseerib ka vererõhku ja parandab und.
1.4. Stressi tagajärjed
Eustressi tagajärjed on positiivsed, kuna see kestab lühikest aega, ning ta annab meile jõudu ja julgust. See on keha loomulik protsess ja me ei pane tihti tähelegi kui meil see on. Muidugi võib olla see ebameeldiv kui lähed klassi ette kodutööd vastama ning hääl ja käsi hakkavad värisema.Distressiga võivad kaasneda leebemad, kuid võivad ka tõsisemad tagajärjed olla. Tihti õpilased, kes põevad distressi, hakkavad rohkem koolist puuduma, leitakse halvad sõbrad, millega võivad tekitada probleeme hoopis juurde, kui vähendada neid. Paljud leiavad tänapäeval mõnuainete kaudu lühikeseks ajaks lahendust , mis jällegi pikemas perspektiivis toob pigem kahju kui head. Stressi tagajärgi saab jaotada mitmesse erinevasse kategooriasse, üheks nendest oleksid psühholoogilised tagajärjed, kus võib esineda depressiooni,une-ja söömishäireid, sellises olukorras on inimene sügavas masenduses ja vajab proffesionaalset abi. Teine kategooria ongi psühholoogilised haigused, kus mängib olulist rolli emotsionaalne stress.Stress ei tekita otseselt haigusi inimestele, vaid ta aitab kaasa kui inimesel on juba eelsoodumus .Suuremad haigused kujunevadki sellest edasi, kuna inimese elustiil muutub ja organism on nõrgem, kui ta on stressis .

ISIKSUS JA STRESS
2.1. A-tüüpi isiksus
Teisisõnu Sisyphose tüüpi isiksusetüüp , keda iseloomustatakse inimesena kellel on alati kiire, nad on kannatamatud, liigselt enesekontrollivad ja kalduvus rivaalitsemisele. Tunnevad , et neil on kõik kontrolli all ja nad on enesekindlad, kuid tegelikult on neil enese usaldamisega probleeme, kuna nad on perfektsionistid. Nad võtavad endale liiga palju kohustusi ja selletõttu jäävad tihti ajahätta. Paljud neist on töönarkomaanid. Suheldes teistega võib ta tihti segada jutule vahele, et rääkida enda teemadest ja kui tal see ei õnnestu teeb ta nägu nagu kuulaks teie juttu kuid mõtleb terve aeg ainult enda jutu peale. Ta on pidevas stressis ja ei oska puhata . A-tüüpi isiksust on seostatud ka seedeelundkonna haiguste ning reumaatiliste ja nahahaigustega. A-tüüpi õpilased tahavd olla tavaliselt kõigis asjades parimad ja teevad lisatöid ja keskenduvad ainult koolitöödele, et olla kadestusväärsed ja uhkust tunda saavutuste üle. Muidugi see on positiivne, sest õppeedukus on neil alati hea, aga samas tuleks neil rohkem endale aega anda puhkamiseks ja mitte nii üle koormata ennast.
2.2. B-tüüpi isiksused
B-tüüpi isiksus on täielik vastand A-tüübile. Ta on rahulik ja kannatlik ega koorma ennast tööga üle, vaid teeb seda rahulikus tempos . Ta oskab lõõgastuda, mida A-tüüpi isiksus ei oska. Neil esineb vähem konflikte ja elu kulgeb tasakaalustatumalt. Neil on enam sisemist enesekindlust ja nad ei proovi kellegile enda tööga muljet avaldada. Kui B-tüübi tunnustega inimene on tugevamas pinges , kipub ta käituma A-tüüpi isiksuse moodi. B-tüüpi isiksusele meeldib elada sellist elu, mida ta soovib ja ta üritab oma unistused täide viia enda loomingulise ja fantaasiarikka mõtlemise abil. Selliseid õpilasi on tänapäeval aina rohkem näha, kes tegelevad sellega, mis neile meeldib ja samas selle kõrvalt tegelevad rahulikus tempos õppimisega. Minu arvates see on kõige paremini toimetulev isiksus, kuna ta ei koorma ennast üle ja samas suudab hoida kõik asjad tasakaalus. Õppimise kui ka trenni kõrvalt leiab ta aega, et puhata ja sõpradega aega veeta.
2.3. C- tüüpi isiksus
C- tüüpi isiksus püüab tihti enda soove alla suruda, selle asemel, et nende pärast rohkem pingutada. Sarnaneb väga A-tüüpi isiksuse iseloomujoontega. Nad on rohkem vastuvõtlikumad stressile ja depressioonile, kuna neil puudub enesekindlus ja nad kalduvad nukrameelsuse poole. Üks neile iseloomulik joon on, et neile meeldib mõtiskeda palju ja arutleda, kuidas asjad toimivad . Sellised õpilased võtavad elu tõsiselt ja on seetõttu alati kõigis asjades parimad. Nad tahavad, et töö oleks tehtud veatult ja seetõttu on vahel raske nendega koos mingit projekti teha, tihti tahvad nad pigem üksi töötada kui kellegiga koostööd teha. Tavaliselt on sellised õpilased endasse tõmbunud ja väldivad füüsilist kontakti inimestega.
2.4. D-tüüpi isiksus
Sellel isiksusel on negatiivne suhtumine ellu ja ta surub alati enda emotsioone alla. Pessimistidena ootavad nad alati, et midagi halba juhtuks. Madala enesehinnangu tõttu ja kartusest, et ei meeldita teistele või tõrjutakse ära, ei ava nad kellegile ennast ja suruvad oma mõtted ja arvamused alla, mis lõpptulemusena viib stressini. D-tüüpi isiksus on tavaliselt väga pinges, vihane , vaenulik ja muretsev . Neile meeldib igapäevaselt teha samu asju, muutused on ebatavalised nende elus ja viivad nad endast välja. Nad otsivad turvalisust, et ei peaks lahkuma enda mugavusstsoonist, ega võta riske. Kui jätta välja nende halvemad iseloomujooned nagu näiteks negatiivne mõtlemine, oleksid nad üpriski õnnelikud enda rutiinses eluviisis.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miisuliisu15 Õppematerjali autor

Stressist, stressi kujunemise viisidest ja tekkepõhjustest ja millised on stressist vabanemiseks harjutused. Samuti saab teada ka erinevatest isiksusetüüpidest ja kuidas nad reageerivad stressile. uurimistöö 11. klassile.

stress trenn stressor kirjand retsentsioon kindlus

Sarnased õppematerjalid

doc

Stress ja isiksuse teema psühholoogia õpikust

S.S 2010-05-22 STRESS JA ISIKSUS Psühholoogia viimane kontrolltöö ptk 11 ja 12 STRESS JA TOIMETULEK Stressi termini võttis kasutusele Hans Selye 1926.aastal. Organism reageerib ärritustele kaht tüüpi reaktsioonidega spetsiifilised ja üldised. Eriomased e spetsiifilised on need, mis iseloomustavad üht konkreetset haigust ja on selle diagnoosimise aluseks. Üldised e mittespetsiifilised sarnanevad kõigi haiguste ja kahjustuste korral, nende põhjal ei saa haigusi eristada. Stressiteooria sündis paljude mitte spetsiifiliste haiguste külgede uurimisel.

Psühholoogia

doc

Koolistress

....................................................................................... 3 1.2Depressioon .......................................................................................................................4 2. KOOLISTRESS......................................................................................................................5 2.1 Kooli vaimne keskkond.................................................................................................... 6 2.4 Stress ja tervis................................................................................................................. 11 2.5 Kuidas aidata stressi all kannatavat tuttavat?..................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................13 1. STRESSIST ÜLDISELT Stressiteooriale pani aluse Kanada teadlane Hans Selye. Tema teooria määratleb stressi

Psühholoogia

doc

Stress

STRESS Termini võttis kasutusele 1926.a kasutusele Hans Selye. Stress organismi mittespetsiifiline (üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress pingeseisund, mis tekib siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme, hakkabs egama inimese igapäevaelu ja ohustab tema tervist. Stressi põhjused: Stressi tekitajat nim stressoriks. Negatiivne pinge distress Positiivne pinge eustress Stressi võib tekitada: 1) Mingi ühekordne mõjutus - õnnetus (loodus- või liiklusünnetused, kuriteo ohvriks langemine jm) - raske haigestumine - elukoha muutus

Psüholoogia

doc

Stressi tunnused ja põhjused

Rakvere ametikool Stressi tunnused ja põhjused Referaat Juhendaja Rakvere 2011 Stress: Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Stress on kestvate või korduvate ärritajate toimel tekkiv pingeseisund, mis väljendub raskustes kohaneda ümbritseva keskkonnaga. Stress tekib siis, kui inimene kohtab üle jõu käivaid ülesandeid ja teeb korduvalt ebaõnnestunud pingutusi raskuste ületamiseks olukorras, kus tal napib selleks ressurssi. Ehkki stressil on teatud piirini ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stress on vältimatu osa meie elust. Isegi täieliku lõõgastuse seisundis kogeb inimene mingil määral stressi.

Ajakasutuse juhtimine

odt

Eksamiküsimused

Ühe poole rolliootused etendavad tähtsat osa teise poole rolli kujunemisel. Kui esimese nõudmised on väga kõrged, ent teine ei paindu neid täitma, tulevadki konfliktid. Sel juhul aga hakkavad toimima uued skeemid ja osutub raskeks näha tüli tegelikke põhjusi. Edasi võib järgneda juba suhetele ohtlik süüdistamine, karistamine või väärkohtlemine. 5. Selye stressi määratlus. Stressi füsioloogiline mõju. Stressi faasid. Stress on organismi kõrgendatud valmisolek toime tulemaks keskkonna nõudmistega. Stress on üldine kohanemissündroom, millega kaasnevad teatud muutused organismi talitluses. Stress on ,,võitle või põgene olukord". Igasuguste ärritajate ja tegurite mõjul, sõltumata nende liigist, tekivad organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori

Psühholoogia

docx

Mis on stress, selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla?

Mis on stress, selle põhjused, tagajärjed ning kuidas sellega toime tulla? Stress ehk kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi põhjuste peamised valdkonnad on mitmesugused katastroofid, elusündmused ja töö. Stress võib tekitada mitmesuguseid ebameeldivaid nähte: närvilisust, masendust, unehäireid, väsimust jm. See kuidas stressiga toime tulla sõltub nii probleemide lahendamise, kui ka emotsionaalse eneseregulatsiooni oskusest. Järgnevas neljas osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire

Psühholoogia

docx

Loengu konspekt psühholoogias

Inimene soovib saavutada head tagajärge ja vältida halba tagajärge. Tagajärjeks võib olla: -kinnitus(positiivne)-toit, kiitus, tähelepanu, komm, raha. Nt õpin ära saan hea hinde ja kiita. karistus(negatiivne- karistus, valu jm. Nt ei õpi saan halva hinde, saladuse välja rääkimine. Efektiseadus- kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, on sellise käitumise tõenäosus STRESS Stressi olemus Terminini võttis kasutusele 1926.a Hans Selye Stress- organismi mittespetsiifiline(üldine) vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stress on seotud kohanemisega. Stress on pingeseisund, mis tekis siis, kui inimese võimalused ja keskkonna nõudmised ei ole tasakaalus. Stress ei ole alati halb. Mingil määral on stress vajalik, et inimene tunnetaks keskkonna nõudmisi ja oleks motiveeritud tegutsema. Halb on see, kui stress ületab optimaalse taseme,

Psüholoogia

odt

Psühholoogia

Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7

Psühholoogia

Rohkem sarnaseid