Arutlus 1, "Koolistress" (0)

Koolistress
Helina Saar, 10.b
07.05.2015
Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla.
Lastel on esinema hakanud üha rohkem stressi ja depressiooni. Paljudel lastel on peavalud , mida nimetame pingepeavaludeks. On lapsi, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest , õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne.
Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni.
Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks tuleb osata keskenduda, nii füüsilist kui vaimset koormust reguleerida ja ka lõõgastuda.
Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine , tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu. Pingetest aitab vabaneda omaette ümisemine ja iseendaga rääkimine või vastupidi sõpradega aja veetmine , näiteks muusika kuulmine ja sportimine. Samuti aitab lugemine, filmi vaatamine, teatris käimine ja muu meeldiva planeerimine .
Tahaksin veel ära mainida, et alati ei ole stress halb. See jaguneb kaheks: düstress, mis on inimese tegevust pärssiv pingeseisund ja eustress , mis aktiveerib tegevust. Inimesed on erinevad ja mõned on sellised, kes pingestatud olukorras muutuvad aktiivseks ja nende töö ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda.