Stressi mõju (0)

Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid , mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressi mõiste on kujunenud käibefraasiks. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda.
•Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda.
• Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni.
Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks.
Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks , siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning hakata töötajat kurnama. Stressist saab distress.
Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised:

• suitsetamine ;
  
• liigne alkoholitarbimine;
  
• narkootikumide tarbimine;
  
• vähene liikumine ja istuv eluviis;
  
• ebatervislik toitumine.
  

Pikaajaline stress võib tuua kaasa olulisi tagajärgi inimese käitumisele ja füüsilisele ning vaimsele tervisele.
Käitumises võib stress väljenduda järgnevas:

• unehäired;
  
• suitsetamine või alkoholi tarbimine;
  
• muudatused toitumisharjumustes;
  
• pere ja sõprade vältimine , häired igapäevastes tegevustes;
  
• seksuaalprobleemid;
  
• äärmuslikud reaktsioonid või vägivallapuhangud;
  

Esmased füüsilised sümptomid võivad olla:

• väsimus ;
  
• peavalu;
  
• lihaspinged ;
  
• seedimisprobleemid.
  

Võimalikud vaimsed ja emotsionaalsed probleemid on näiteks:

• masendus, ärevus , ärrituvus või ülemäärane muretsemine;
  
• nõutus, tähelepanu ahenemine , tundetus ja ükskõiksus;
  
• mäluhäired ja keskendumisprobleemid;
  
• tunne, et ei suudeta olukorraga toime tulla ega tulevikuplaane teha;
  
• madal enesehinnang.
  

Tööstressi põhjused:
-füüsilised (pidev müra ja vibratsioon töökohal, isegi kõvasti töötav raadio, saastatud atmosfäär ja ohtlikud töötingimused)
-füsioloogilised (ebamugav töögraafik, alatoitlus)
-sotsiaal- psühholoogilised (halvad suhted kollektiivis , ülekoormus , isiklikud konfliktid kollektiiviga või ülemusega)
-organizatsioonilised (ebaõiglane või ebaselge kohustuste jaotus, kõrge töötempo, minotoonne töö)
https://et.wikipedia.org/wiki/Stress
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/stressist.ht m
www.eviva.ee/stress-ja-meie-organism/
http://lecheniedepressii.ru/vliyanie-stressa-na-zdorove-cheloveka.html
https://lifehacker.ru/2012/10/02/stress-body/