Emotsioonid (0)

Emotsioonid
Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega .
Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda  rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed.
Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus , süütunne, viha, häbi).
Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid ) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena).   
Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused.
Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). 
Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse lausa emotsioonide orjadeks , kui ratsionaalne mõtlemine väheneb niivõrd, et võetakse iseenda suhtes destruktiivne hoiak. Aga et ühiskonnas on intellektil kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Sellised seisundid kerkivad esile kahel moel - emotsioonid surutakse alla ja käsitletakse elu mõistlikult, emotsioone elatakse välja täielikult nendega identifitseerudes ja lastes neil ennast valitseda , elades üle äärmuslikult ülepaisutatud tundeid tühiste asjade pärast ning käitudes väga ebaratsionaalselt.
Emotsioonide alahindamine tingib selle, et enamus inimesi pole oma emotsioonidele tundlikult häälestunud. Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Emotsionaalsed liialdused on müüdi teine pool. Mõistus ja tunded võivad olla suurema osa ajast konfliktis ning seda ei pruugita iseendale teadvustada. Sel juhul otsivad tunded väljapääsu unenägudes, ebaratsionaalsetes hirmudes, neuroosides, depressioonis või ka haigustes.
Emotsioonid võimaldavad kontakteeruda isikliku sisemise reaalsusega. Emotsionaalne reageering olukorrale on oluline eneseteadvustamise aspekt.
On teada, et rahuliku ja tasakaalus inimese elu kvaliteet on parem, paljud aga teesklevad enesevalitsemist ja rahu varjates selle maski taga tohutut hulka närvilisi reaktsioone.
Emotsionaalne karastamine .
Ammendamatu teema. Kõik käitumis- ja tundehäired, meie õnne ja õnnetused võiks siin ära analüüsida. Emotsioonid on ju inimese arengu tagatiseks ja mõistuse käivitajaks. Ja ilmselt keegi ei kahtle selles, et emotsioonid on meie heade ja halbade tegude peamiseks põhjuseks ning tervise ja haiguse allikaks.
Inimlik inimene saab kujuneda ainult läbi (inimlike) tunnete. Juba pooleaastane laps oskab tunda rõõmu oma liigutustest ning tajuda ema rõõmu oma liigutuste üle. Pidevad negatiivsed emotsioonid aga pidurdavad lapse arengut. Veel üks argument inimsõbraliku kooli hädavajalikkuse poolt. Stressi-seisund ei tohi kunagi kaua kesta.
Sõna stress on kasutusel väsimuse, nördimuse, halva tuju, elutüdimuse jne. väljendamiseks. Meditsiinilises mõttes on aga stress organismi pingeseisund, mille puhul kesknärvisüsteemi erutuvus on tõusnud, esineb südamepekslemine, hingeldus , isegi kõhuvalu. Vererõhk tõuseb, käed võivad väriseda, verre eritub adrenaliini, seega organism on kõrgenenud aktiivsuse seisundis. Oleme harjunud stressi pidama halvaks, organismi aktiivsuse tõus on aga kõrge töövõime eelduseks . Jälle vastuolu?
Tuleb eristada head stressi (eustress) ja halba (düstress). Eesliide düs- (dis-) tähendab ju alati, et midagi on korrast ära.
See stress, pingeseisund, mis oli enne eksamit, enne starti, enne esinemist , laheneb tegevuses. Ja kui veel tulemus emotsionaalselt rahuldab, siis on eriti kerge ja hea. Pole jälgegi stressist , väsimusest, inimene tunneb end tervena ja tugevana. Aga selline stress koos lahendusega teebki terveks ja tugevaks . See on treening , karastamine. Nii peaks lahenema iga pingeseisund.
Kui aga stress tekib murest või ebaõnnestumisest, mis ise ei lahene, peab küll “aja maha võtma” ja mõtlema, kuidas ennast päästa. Meenutame iidset idamaa tarkust: Allah , anna mulle jõudu muuta seda, mida muuta saab. Anna mulle kannatust taluda seda, mida muuta ei saa. Ja anna mulle mõistust nende vahel vahet teha”.
Peab sõna otseses mõttes võtma oma mõistuse kokku, et aru saada, kas sisuliselt midagi ära lahendada saab, olgu või osaliselt. Ja kui asuda tegutsema, kulub tekkinud ülearune närvienergia õige asja peale. Enesetunne paraneb ja lisaks on “kirjas” treening, organismi karastamine järgmisteks katsumusteks.
Kui aga stressi põhjust kõrvaldada ei saa, kui endast antud hetkel midagi ei sõltu (kuigi alati on kasulik selles kahelda), tuleb leida parim isiklik tee stressi füüsilise aluse lahendamiseks, sest pika-ajaline pingeseisund kurnab organismi, eriti aga kulutab kesknärvisüsteemi ja südant. Stressi lahendada aitavad kõik hobid , sõbrad, kunst ja loodus. Usklikel on muidugi lihtsam, saab jagada nii mure kui vastutuse.
A. Beekmani “Valgete vareste parves ” ütleb üks neiu : “Kui minu emal on paha tuju, siis ta läheb ja ostab endale rohelise kleidi”. Igaüks peab leidma oma “rohelise kleidi”, ainult et madala intelligentsi puhul võidakse selleks pidada ka sigaretti või klaasikest
Veel parem on emotsionaalne lahendus koos füüsilisega. See ei pea sugugi taldrikute lõhkumist või ümber maja jooksmist tähendama. Peapesemine ja aeroobika sobivad hoopis paremini. Igatahes, kui stressi tegelik põhjus on selgeks mõeldud, ei lähe inimene enam esimesele ettejuhtunud perekonnaliikmele või kolleegile “peale hüppama”, vaid kasutab kogunenud energia otstarbekalt ja ohutult.
   Emotsioonid ja tervis. Hiina meditsiin jaotab haigusi esilekutsuvad põhjused välisteks (tuul, külm, kuumus, niiskus ja leitsak) ning sisemisteks (liigsed emotsioonid, vale toitumine, ülepingutus ja liikumisvaegus). Välised tegurid kahjustavad keha siis, kui nad on väga tugevad (paha ilm) või kui organismi kaitseenergia on nõrk.
        Seesmised tegurid on need, millega me ise oma tervist kahjustame. Hiina traditsioonilises meditsiinis on siseorganid ( zhang -fu) vastavuses viie muutuva riigiga ehk viie liikumisega (wuxing). Ka psüühikaga seotud tunded ja iseloomujooned on viie liikumisega vastavuses. Seetõttu saab rääkida siseorganite psüühilistest korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat.
        Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, et vesi ( neerud ) annab vastutustunde, puu (maks) otsustusvõime, tuli (süda) rõõmutunde, maa (põrn) mõtisklemise ja kaastunde, metall ( kopsud ) meenutamise . Siia kuuluvad samuti liias organismi kahjustavad emotsioonid: hirm ja ehmatus (neerud), viha ja vägivaldsus (maks), kurbus (süda), kinnismõttelisus (põrn), igatsus (kopsud).
        Ka iseloomu- või käitumisjooned on seotud viie liikumisega. Vesi annab ettevaatlikkuse, puu heatahtlikkuse, tuli viisakuse , maa truuduse, metall õiglustunde. Inimese puhta  loomuse jaoks võõrad omadused ja kahjustavad emotsioonid aga võivad esile kutsuda haigusi. Väärad loomuomadused on vimm ja põlgus (neerud), otsustusvõimetus (maks), kadedus (süda), valelikkus , truudusetus ja petlikkus (põrn) ning eelarvamuslikkus (kopsud).
         Lisaks  mõjustavad emotsioonid energiat järgmisel viisil.
        Viha paneb maksa energia liikuma ebasoodsas suunas, mille tagajärjel veri tõuseb üles ja täheldame näopunetust, silmade punetamist, hingeldust või isegi minestamist.
        Liigne rõõm hajutab südame energia. Normaalselt rõõm harmoniseerib energiat ja verd ning tekitab lõõgastust, liigsel rõõmustamisel aga   kaob keskendumisvõime ja äärmuslikel juhtudel võivad ilmneda psüühikahäired.
        Liigne kurvastamine viib melanhooliasse, mille tulemusena energia seiskub. Tagajärjeks on, et kopsude talitlus nõrgeneb, mis avaldub hingamise raskenemise ja väsimuse näol.
        Hirm kahjustab neeru selliselt , et normaalselt ülesliikuv neeru energia vajub alla. Selle tulemuseks on uriini- ja väljaheite pidamatus , nimmepiirkonna väsimine ja valutamine ning jalgade nõrkus.
        Ehmatus tekitab üldise energia häirituse, nii et südame energia hakkab ringi ekslema ; siis minnakse kergesti enesest välja ja ollakse rahutu.
        Ärevus takistab põrna energia liikumist ja häirib selliselt toitainete ja vee normaalset liikumist kehas. Kestva ärevuse tulemusena võivad energia ja veri nõrgaks jääda, südame vere nõrkusest tekib unustamine, unetus ja rohked häirivad unenäod. Hiljem võivad nõrgast põrnast ja maost tingituna lisanduda isutus , kõhupuhitus ja kõhulahtisus või vormitu väljaheide.
        Ka organite haigused avaldavad emotsioonidele oma mõju. Südamega seotud haigustega tekivad südamepekslemine, unetus, häirivad unenäod, põhjuseta naermine ja nutmine , meelesegadus jms. Maksaga seotud sündroomide korral ilmnevad depressiivsus, ärritatus, ohkamine, roidekaarealused valud , lämbumistunne kurgus, korrapäratud menstruatsioonid ja valu või tükid rindadesse jne.
Emotsioonid on tähtsad
Emotsionaalse intelligentsuse (EQ) gurud nagu Daniel Goleman ja Jeanne Segal väidavad, et enamik tavalisi inimesi ei ole piisvalt ettevalmistatud efektiivselt emotsioonidega toimetulekuks. Põhjus on selles, et kogu meie elu intelligentsust ja IQ-d väärtustatakse rohkem kui võimet mõista, reguleerida ja kasutada oma emotsioone. Praegusel ajal on EQ kuum teema ning leitakse, et emotsionaalne intelligentsus on kriitiline elamaks õnnelikku, tervet elu.
Me kõik oleme tundelised inimolendid ning vajame oma emotsioone. “Emotsioonid loevad ” ütleb Jeanne Segal oma raamatus “Emotsionaalse intelligentsuse suurendamine ”. Emotsioonid informeerivad meid asjadest, mis on meie jaoks tähtsaimad – inimesed, väärtused, tegevused ja vajadused, asjad, mis annavad meile motivatsiooni, enesekontrolli ja tahtekindluse.
Emotsioonid aitavad võitluses
Võitlus on emotsionaalne kogemus ja tunnete ignoreerimine on nagu oma jäsemete ignoreerimine. Sinu tunded on su suurimad liitlased. Võib olle segadusseajav, et eelmises faasis rääkisime, kuidas mitte lasta oma tunnetel end mõjutada. Tegelikult on psühholoogilises faasis rohkem teha kui oma mõttemallid emotsioonide koha pealt paika panna ning oma automaatseid reflekse nendele vähendada. Peale oma emotsioonide kontrollimise õppimist tuleb selles faasis õppida neid kasutama.
Kõigil emotsioonidel on füsioloogiline kasutegur- viha/ raev annab adrenaliini ja energiat ja hirm kiirendab vaimset tööd. Selles faasis õpid oma raevu kasutama nii, et see oleks kooskõlas su strateegiatega. Adrenaliin ja energia, mille raev sulle annab aitavad sul võita endast suuremaid ja tugevamaid.
Kui sind rünnatakse vallandab oht saada tõsiseid vigastusi sinus hirmu. Selles faasis õpid oma hirmu valmisoleku suurendamiseks kasutama. Olles lahingu ajal vaimselt valmis ning tähelepanelik, näed paremini oma ründajat ning tema vigu. Sinu hirm hoiab sind ärkvel, mis on lahingus ülivajalik.
Rickson Gracie, kaotusteta NHB võitleja räägib oma filmis “Choke”: “minu jaoks on hirm ja intelligentsus üks ja see sama….ma kardan kõike”.
Paul Vunak, Progressiivsete Võilussüsteemide president aitab oma RATS võitlustreeningu programmiga oma tumedaid emotsioone võitluses rakendada. See “tapjainstinkt” on võitluskunstides kõige ignoreeritum asi, samas võitluses kõige vajalikum.
Võitlustreening on tegelikult ka eneseabi võimalus läbi mille saad õppida oma emotsioone kontrollima. Läbi võitlustreeningu saad jälle kontakti oma instinktide ja emotsioonidega.
Võitluses on järjekord vastupidine
Kui treeningul alustad füüsilisest ettevalmistusest ning lõpetad emotsionaalsega siis lahingus on järjekord vastupidine.
Esimene kogemus on emotsionaalne
Kuna kõik olukorrad on emotsionaalsete laengutega siis esimesena koged alati oma tundeid. Sa koged hirmu/põnevust, vihkamist/põlastust, ja/või raevu/viha. Võib-olla on keegi sind solvanud või sinu lähedase elu on ohus. Mistahes põhjus, kõigi konfliktide alguses koged sa emotsioone. Küsimus on, kui hästi saad sa aru, mis toimub?
Mis tunde sus tekitab kui keegi sind solvab? Mõned ei suuda seda taluda ning peavad vastama löömisega. Võib-olla solvas aga inimene sind oma ebakindlusest. Keegi, kes tunneb hästi oma emotsioone on võimeline sellist olukorda ära tundma ning otsustab targalt mitte vastata.
Mida sa tunned kui keegi paneb noa su kõrile kuni ta sõbrad su tütart vägistavad? Nuga kõril hirmutaks igaüht, kuid oma tütre vägistamise pealtvaatajaks olemine on raevuajav mõte. Küsimus on, kui hästi sa suudad hirmu ja raevu kontrollida ja kasutada, et end ja oma tütart sellisest olukorrast päästa?