Stress ei ole alati halb (0)

STRESS !
Stress ei ole alati halb. Optimaalne stress aitab sul ennast kokku võtta ja pingelistes olukordades toime tulla. Stressi kuhjumine võib aga põhjustada läbipõlemist. Seetõttu on oluline teada, mis stressi tekitab ja kuidas stress võib väljenduda. Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, isenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid , mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-vereringesüsteemile. Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu. Stress on keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele ning valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutseda. Stressi tüüpe on mitut erinevat tüüpi: Eustress on positiivne närvisüsteemi pinge, mis võimaldab oma võimete kiiret rakendamist jõupingutuste sooritamiseks. Tõstab eneseusku ja aitab ennast ületada ja seega ka tulemusi parandada. Aitab inimestel kohaneda, areneda, muutuda. Distress on negatiivne närvisüsteemi pinge, mis on enamasti seotud ebapiisava eneseusuga ja hirmuga eelseisvate raskuste ületamatuse ees. Pikaajalise kestuse korral viib haigestumiseni.
Nii on igati loomulik, et pingelises töösituatsioonis kogetakse stressi ning seeläbi suudetakse enda psüühilisi ja füüsilisi ressursse mobiliseerida ning töö tulemuslikult ära teha. Seda saab nimetada eustressiks. Kui stressi tekitav situatsioon kestab kaua ning ei võeta endale aega puhkuseks , siis võib tööstress muutuda krooniliseks ning kurnama. Stressist saab distress. Stressi tekitab väliskeskkonnas füüsiline keskkond :lärm, vali muusika , kuumus, palju inimesi ühes ruumis samuti ka sotsiaalsed suhted agressiivsus ja alandamine, jõhker käitumine, usaldamatus , konfliktid, pereprobleemid . Tähtajad, eeskirjad, olulised elusündmused ,kooli sisseastumine või lõpetamine , töökoha otsimine, kolimine igapäevamured (arvutiprobleemid, majanduslikud raskused jms. Sümptomiteks võivad aga olla väsimus, peavalu, lihaspinged ja seedimisprobleemid. Käitumises võib märgata aga inimese unehäireid, liigset alkoholi tarbimist või suitsetamist muidugi ka toitumisharjumuste muudatust. Paljud väldivad oma lähedasi pere ja sõpru. Inimesel tekkib ärevus ja muretsemine, keskendumis- ja otsustamisraskused, kontrollitunde puudumine (mõte, et asjad toimuvad ja sa ei saa sinna midagi parata), meeleolumuutused: masendus , tigedus, kannatamatus, ärrituvus, rahutus , abitusetunne, seksuaalhuvi vähenemine ja negatiivsed mõtted.
Et tressiga toime tulla peaksid sa selgeks tegema endale: Mis sinus pingeid põhjustab? Peaksid hoolitsema oma keha eest. Toitumine peab olema korras – söö alati tervislikult ( puuviljad , köögiviljad jms) ning väldi suures koguses kohvi või alkoholi joomist , suitsetamist  ning erguteid. Maga piisavalt (mitte liiga vähe või liiga palju ja treeni vähemalt 3 korda nädalas 20–30 minutit. Kõigetähtsam on muidugi teha asju, mis sulle meeldivad nt: kuula muusikat, käi jalutamas, loe raamatuid, vaata filme; saad seda teha üksi või koos inimestega, kes sulle meeldivad. Planeeri oma aega tee ülesannetest nimekirjad ja naudi tehtut, ära kiru ennast tegematajätmiste pärast. Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa mõjutada ja suhtle teiste inimestega. Jaga oma muret – juba probleemide sõnastamine võib aidata sul näha asju uues valguses ja leida lahendusi. Lepi sellega, et sa ei saa teha kõike kõige paremini või olla igas valdkonnas parim.
Peale ellu suhtumise aitavad veel stressi vastu eriti hästi pähklid, avakaado, kaerahelbed, apelsinid ,lõhe ja spinat . Kui olukord muutub stressirohkeks, siruta käsi mandlite või pähklite järele, sest neis on rikkalikult E- ja B-vitamiini, mis aitavad Sinu kehal ja südamel raskustega toime tulla. Uuringud on näidanud, et peotäis pähkleid või mandleid aitavad hoida vererõhku kontrolli all ning südamel suure koormusega toime tulla. Veidi mandleid-pähkleid salatisse, hommikusse putru või müslisse ning sinu süda on sulle tänulik .Jäta jäätis vahele ning sega endale selle asemel üks mõnus kodune, kreemja koostisega guacamole, mis leevendab hästi igasuguseid isusid. Lisaks on avokaado rikas monoküllastamata rasvhapete ja kaaliumi poolest, mis aitab langetada kõrget vererõhku. Süsivesikud käivitavad ajus serotoniini ehk õnnehormooni tootmise. Tervisliku, kiudaineterikka kaerahelbepudru söömine pärsib näljatunnet, teeb reipamaks ja väldib meeleolu kõikumisi. Kui tead, et ees ootab raske päev, valmista end selleks ette korraliku kaerahelbepudruga, mis võimaldab kehal stressiga paremini hakkama saada. Et õnnehormoon kiiremini käivituks, soovitame lisada pudrule ka lusikatäis maitsvat moosi .
Aga apelsinide rõõmus värv toob juba iseenesest naeratuse näole. Kui aga muretsed näiteks tööintervjuu või olulise kohtumise pärast, luba endale värske apelsin või klaasitäis värskelt pressitud apelsinimahla. Imeline abimees apelsinis on C- vitamiin , mis on tuntud ka immuunsüsteemi võluvitsana. Saksa teadlaste tehtud uuring näitas, et need, kes võtsid 3000 milligrammi C-vitamiini enne suurema rahvahulga ees esinemist või raskete matemaatiliste ülesannete lahendamist, tundsid vähem stressi ning nende vererõhk ning stressihormooni tase normaliseerus pärast stressi tekitanud olukorda kiiremini .Stressihormooni suureks vaenlaseks on Omega -3 rasvhape, mis ei lase kortisoolil ja adrenaliinil keha üle võimust võtta. Vähemalt kolm korda nädalas rasvast kala nagu näiteks lõhe, forell , heeringas, makrell , ning elu tundub jälle roosa ja rõõmus.
Spinat, mis on rikas magneesiumi ja paljude teiste mineraalainete poolest, ei ole mitte asjata stressirohkete perelõunate laual. Nimelt aitab magneesium hoida keha stressinivood madalal, vältida peavalu ning väsimust. Kuna umbes seitse inimest kümnest kannatab magneesiumi puuduse all, siis mõni ime, et me end halvasti tunneme ning peavalude ja väsimuse üle kurdame. Lisa spinatit salatisse ja hommikuse võileiva vahele või küpseta perelõunaks . Appi tulevad ka taimeteed. On hea, kui peres saab harjumuseks õhtuti rahustavate taimeteede joomine. Kui tegemist on juba tõelise stressi ja unetusega, peab hoolikalt valima taimi pikemaks raviks. Looduses on palju rahustava toimega taimi, mille seast igaüks peaks leidma just temale omase. Paljud nendest on koduaia taimed (näiteks humal , saialill , piparmünt jt), aga ka metsast võib veel hulgaliselt lisa leida (näiteks harilik nurmenukk, liht- naistepuna jt). Enamikust valmistame teed, tõmmist või tinktuuri, kuid kõik sobivad tõmmisena ka rahustavasse ja lõõgastavasse vannivette. Paljud taimed sobivad ka toiduks, eeskätt suppidesse ja salatitesse. Kevad toob meile lähemale koduse apteegi. Kõigil on võimalus minna metsa või põllule, et sealt peatselt noppida nurmenukku ja võilille. Kaugel pole seegi aeg, kui esimesi põdrakanepi- või angervaksalehti korjata, et neid mitte ainult teena juua, vaid ka toidusse lisada. Valida on palju ja kõiki siin toodud taimi ei pruugi korjata. Igaüks leiab loodusest just need taimed, mis tema aias peenral või koduümbruses kasvavad. Ja kui polegi aeda ja läheduses metsa, siis kõiki neid taimi saab ka apteegist osta. Enne, kui haarad tableti enda rahustamiseks, kasuta ära looduse abi. Parimateks rahustavateks ja und soodustavateks taimedeks on: harilik nurmenukk, liht-naistepuna, harilik pune, ahtalehine põdrakanep, kanarbik , harilik palderjan, veiste-südamerohi, humal, piparmünt, meliss, saialill, aedtill, teekummel , kõrvenõges, aedmonarda, mailane, viltlehine angervaks, harilik naistenõges, liivatee , verev viirpuu , kibuvitsamarjad jt.
Valmistamise õpetus: Tee – 1 sl kuiva või 2 sl värsket peenestatud ürti vala üle 1 kl keeva veega, lase tõmmata kuni 30 minutit, kurna. Joo 2 klaasi õhtupoolikul stressi, neuroosi ja unetuse korral, teine enne bmagamaminekut koos meega pikema aja vältel.
Üks parimaid abimehi on kindlasti naistepuna, mida Eestimaal kõikjal kasvab ja kuivatatult igas apteegis müügil. Naistepuna on juba vanast ajast peetud depressioonivastaseks ravimiks. 16. Sajandil kirjutas Šveitsi arst: “Iga arst peaks teadma, et meie Issand on pannud taimedesse suure saladuse , mis aitab inimestel võitu saada sellistest mõtetest ja fantaasiatest, mis ta muidu meeleheite äärele viiksid. Üheks selliseks taimeks on naistepuna.”Tänapäeval on leiutatud tohutul hulgal keemilisi ravimeid, mis aitavad stressi ja depressiooni vastu, kuid pole unustatud ka naistepuna. Naistepuna ekstrakt annab unetuse, hirmu ja depressiooni puhul sama häid tulemusi kui paljud kallid ravimid . Ainult peame teadma, et suur annus naistepuna alkoholitõmmist võib vähendada astma - ja südamerohtude toimet ning tõsta pikaajalisel tarvitamisel vererõhku. Kibuvitsamarjad on tohutu C-vitamiini sisaldusega ja on täis antioksüdante, mis aitavad kaasa isegi vähktõve ravis . Olulisteks immuunsüsteemi tugevdajateks Kibuvitsamarjade ravitoime on teada juba keskajast. Vanal ajal segati kibuvitsamarju jahu hulka, kusjuures marjad jahvatati koos seemnetega. Sellega saadi leib, mis pani kõhu korda. Tänapäeval oskame kibuvitsamarjadest ainult teed teha. Ometi võime neid kasutada samuti paljudes toitudes ja teha moosi (eriti kurdlehise kibuvitsa marjadest ). Kibuvitsamarju on tülikas puhastada , kuid nende korjamine ja toimetamine on iseenesest juba stressi eemale peletav tegevus. Kindlasti ei tohi sügisel unustada pihlakamarju korjamast. Need marjad annavad jõudu igal moel, kas teena, toidus või moosis. Pihlakamarjades olev C-vitamiin (ka teised) ja mineraalained on väga püsivad, peavad vastu kuumutamisel, kuivatamisel ja sügavkülmutamisel. Sügavkülmast iga päev 5 marja suhu pistes tunned , kuidas igasugune närvitsemine ja rahutus hinges kaovad. Selliseid mõnusaid loodusande leiab metsast ja lausa tasuta. Ka koduaiast leiab kindlasti maitsetaimi ja marju, mille teed (piparmünt, meliss, aedmonarda, astelpaju marjad, mustad sõstrad, maasikad jm) aitavad meie organismi stressi puhul tasakaalu viia. Omades ise kokkupuudet stressiga, siis võin öelda, et keegi ei saa vältida stressi tekkimist, sest paratamatult on iga inimese elus pingeid. Küll aga õpetab elu meid stressiga toime tulema ja erinevaid pingeid taluma . Loodan, et leiate ka teie abi stressi vastu nendest soovitustest nagu minagi.