STRESS (1)

STRESS
 
Tavaelus mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis mõjub pikema aja jooksul muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi . Selline stressi tõlgendusviis pole vale, ehkki see on pisut kitsas ja ühepoolne. Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Tuhandete aastate jooksul välja kujunenud reageerimisviis aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks.
Stressoriks võib saada mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Tüüpilised stressorid on psüühiline pinge, raske kehaline pingutus ja trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Inimesed reageerivad stressile erinevalt. Üks ja sama olukord võib ühe isiku viia paanikasse, teise aga virgutada kiirelt tegutsema.
Stressi tähtsaks rolliks on aidata kiiresti kokku võtta organismi jõuvarud. Närvipingest iga hinna eest hoiduda püüdes kärbime tahtmatult oma võimalusi majanduslikku heaolu parandada, uusi teadmisi omandada, maailmas ringi reisida, karjääri teha, loomupärased anded ja võimed mängu panna ning täisverelist elu elada. Stressi ei anna intensiivse töö, vilka seltskondliku elu või isegi igapäevase pereelu raames kuidagi vältida, jääb üle vaid sellega kohanema õppida. See aitab elus enam suuta ja samas end ka mõnusamini tunda.
Psühholoogide ja arstide arusaamist mööda saab närvisüsteemi koormata valdavalt kahel viisil: võimete kiiret kasutuselevõttu võimaldavate jõupingutuste kaudu või ebaterve enesepingestamise teel. Esimesel juhul on tegemist eneseusku tõstva ja tegevuse tulemuslikkust parandava eustressiga, teisel puhul aga füüsilisele ja vaimsele heaolutundele halvasti mõjuva distressiga. Nende eristamine pole tegelikus elus kaugeltki nii lihtne, kui tunduda võib ning pikk ja kõrge eustress mõjub nii mõnelegi kurnavalt. Eustress aitab kohaneda, areneda ja muutuda, distress viib halvimal juhul haigestumiseni.
Stressi füüsilisteks sümptomiteks on pupillide laienemine, lihaste verevarustuse paranemine, hingamissageduse suurenemine, südame töö kiirenemine, higierituse ja adrenaliini tootmise rohkenemine. Stressi emotsionaalsete sümptomite hulka võivad muuhulgas kuuluda üldine ärrituvus, ägedad rahutushood, depressioon, huumorisoone kadumine, huvi puudumine oma välimuse, teiste inimeste ja varasema meelistegevuse suhtes ning suutmatus keskenduda ka kõige lihtsamatele ülesannetele. Stressi hetkeliseks leevendamiseks hakkavad paljud üleliia sööma, suitsetama, alkoholi tarbima või raha raiskama. Stress võib muuta pühapäevasuitsetaja ahelsuitsetajaks ja seltskondlikud alkoholitarbijad joodikuteks. Suhkur, nikotiin , kofeiin ja alkohol pakuvad kiiret leevendust ärevusele, väsimusele ja pingetele, kuid seda vaid lühikeseks ajaks. Nende liigse tarvitamise tagajärjel süvenevad stressi sümptomid veelgi.
Märgates ebatavalisi emotsionaalseid reageeringuid nii enda kui teiste juures, võib tegemist olla stressiga.
Stressi toime sõltub suuresti inimese iseloomust. Sama tugevusega stress mõjutab erinevaid inimesi erinevalt ning igaühel on sellega toimetulekuks oma meetodid. Erinevate inimtüüpide väljaselgitamine võimaldab anda just sellist abi, mida vajatakse.
1960. aastal läbiviidud uuring stressi mõjust südamele näitas, et mõned sarnaste iseloomujoontega patsiendid on südamehaigustele vastuvõtlikumad. Neid nimetati A-tüübi, ülejäänuid B-tüübi inimesteks. A-tüüpi inimesed vajavad B-tüüpi inimestest tunduvalt rohkem toetust.
A-tüüp kaldub olema: võitlushimuline, järelemõtlematu, agressiivne, kannatamatu, end maksmapanev, idealist, püsimatu, täpne, tähelepanu vajav. B-tüüp kaldub olema: kehv võistleja, rahulik, kannatlik, alalhoidlik, lõõgastunud, rahulolev, rutiini nautiv , pikaldane, rõõmus tehtud töö üle.
Puhtaid A- või B-tüüpi inimesi leidub harva – enamasti esinevad mõlema tüübi omadused koos –, kuid need, kellel on A-tüübi iseloomuomadused ülekaalus, ei tule sageli stressiga toime.
Liigset stressi saab vältida lähedaste inimeste toetusega. Vahest oled kuulnud ütlust: “Üks õun päevas hoiab haigused eemal”. Ameerika Arstide Liit on selle rahvatarkuse sõnastanud ümber järgmiselt: “Sõber su kõrval hoiab arstist eemal”.
Lähedaste inimeste toetus võib olla nii otsene, kui kaudne. Kui sa oled ümbritsetud hoolivatest pereliikmetest ja sõpradest, on sul nendele toetudes kergem muuta tavapärast käitumist tervise huvides (loobud suitsetamisest, tegeled tervisespordiga). Solvumise või suurema rahasumma kaotamise puhul võib inimene arvestada oma lähedaste moraalse ja materiaalse toetusega. Kriisisituatsioonis on hea kui sul on keegi, kellelt abi küsida.
Stressi vältimiseks tuleks ka piirata oma mõtete “negatiivsust” ja püüda vabaneda vihast. Vahel tekib stress ajapuudusest ja siis tuleks õppida oma aega õigesti planeerima.
Väga hea stressi vältimise ja vähendamise viis on pidada lemmiklooma . Looma silitamine aitab rahuneda ja lemmikloomaga saab alati oma muresid jagada – nad on mõistvad ega vaidle vastu. Iga koerapidaja on sunnitud aeg-ajalt oma neljajalgse sõbraga tervistavaid jalutuskäike tegema, mis on tõhus stressi leevendaja. Koera - või kassipidamisest vestlemine on mõnus ja süütu teema, mida sobib üles võtta kellega iganes. Nii aitab lemmikloom häbelikul või suhtlemisaltil inimesel kaasinimestega paremini kohaneda. Lemmiklooma liikumise ja sirutuste jäljendamine võib võimlemise tahtmise tagasi tuua mõnele muidu spordis laisale või saamatule
Stressi vastu aitavad ka puhkus ja uni, sport , loovtegevus, looduses viibimine ning õige toitumine. Ühe tohutu lõunasöögi asemel tuleks päeva jooksul süüa mitu väiksemat einet. Süüa tuleks mitmekesist toitu, liialdada ei tohiks soola, suhkru ja saiaga. ega näksida toidukordade vahepeal .
Stressi vastu aitab hästi vesiravi : mitmesugused ülevalamised, vees kõndimine, kastes paljajalu käimine, pärli- ja soolavannid, saun, ülehõõrumine, ujumine jms.
Punktimassaaz on 5000 aastat vana hiina ravimeetod, mille abil mõjutatakse keha reflektoorseid punkte. Toime õigele punktile vabastab paljudest vaevustest. Punktimassaazi abil aitab inimene end ise – piisab vaid sellest, kui järgida enesemassaazi lihtsaid ja selgeid reegleid ning teada tähtsamaid nahapunkte.
Rahustavalt mõjub raamatute lugemine, kirjutamine, maalimine, luuletuste kirjutamine, vaikse muusika kuulamine , mängimine. Kuid nende tegevuste ületarbimise korral muutuvad need elust võõrandavaks ja endassesulgumist arendavateks tegevusteks. Need võivad saada haiglasteks harjumusteks ja ihaldavateks mõnuaineteks. Tuleb silmas pidada, et puhkusele järgneb uus keskendumine , ööle päev ning – olgem kontaktis elu endaga