Stress noorte inimeste elus (6)

Stress noorte inimeste elus
Kristina Oolu 10A
Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Mis on stress ja mis seda põhjustavad? Millised on ülepingetest vabanemise võimalused?
„Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. [---] Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks.“
Stressi tekitavad erinevad sotsiaal- ja majanduslikud tegurid. Üks peamine stressi tekkepõhjus on rahapuudus. Lisaks põhivajadustele nagu vajadus toidu, kehakatte või sooja korteri järele, on noorte jaoks tähtsad ka vabaajaveetmisvõimalused. Näiteks meeldib mulle käia sõpradega kinos , ujumas, bowlingut või piljardit mängimas, šoppamas või õhtuti kohvikus istumas. Kui mul aga raha napiks, siis ma seda endale lubada ei saaks. Järelikult poleks mul võimalusi veeta aega nii, nagu seda teevad mu sõbrad ja see võiks tekitada stressi. Peale selle on tänapäeval noorte seas olulisel kohal ka välimus. Ülepinget võiks selle aspekti juures põhjustada asjaolu, et viimase moega kaasas käivaid riideid , ehteid ja igasugust meiki ja muud ma osta ei jõuaks ning see muudaks mind sõprade seas aksepteerimatuks.
Stressi tekitavad konfliktsed peresuhted . Lugu, kus teismeline protestib ja mässab vanemate vastu, et viimased ei luba tal tegutseda oma tahtmise järgi ja ise otsustada, mis talle parem on ning alustada nö iseseisva eluga, on igivana. Siiski see probleem ei kao kuskile. Võiks ju arvata, et sellised konfliktid tekitavad teismelises vaid hetkelise vihahoo, kuid see viha ja vanemate inimeste mittemõistmine areneb edasi pingeteks, millega noor ei oska toime tulla ja see omakorda viib edasi stresssini.
Pingeid kutsuvad peres esile ka vanematevahelised tülid. Stressirohke on kindlasti sellise lapse elu, kelle vanemad on lahutanud või kelle vanemad joovad ja mingit ühtsustunnet peres ei ole. Ma tean mõlemat tüüpi peresid. Esimese puhul on veel suhteliselt noore lapse jaoks koormav kahe kodu vahel tiirlemine . Peamiselt elab laps ema juures, kuid nädala lõpus peab ta bussiga sõitma üle saja kilomeetri, et nädalavahetus isaga veeta. Teisel puhul puudub lapsel eeskuju ja toetus ning vanemate alkoholitarbimisest tulenevad probleemid kanduvad edasi ka kooli ning lapsel on raskusi hakkamasaamisega.
Kõige rohkem on noori, kelle on ülepinge viinud koolistressini. See võib olla põhjustatud õppimisega seotud emotsionaalsetest pingetest, alaväärsustundest, koolivägivallast, ebakindlusest edasiõppimise võimaluste suhtes, vanemate survest , õpetajatest, suurtest klassi-koosseisudest, kaaslastega suhtlemisest jne. „ Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käega löömine koolist lahkumiseni (ligi 12% põhikoolide õpilastest langeb koolist välja!) ja kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!).“
Olen ka ise läbi elanud stressiperioodi, mis oli tingitud koolis tekkinud pingetest. Ühel hetkel tundsin, et õppimist ja tõid kuhjub määratul hulgal mulle ette ning midagi ei jõua õigeks ajaks tehtud. Kõik tundus nii raske. Ka koolivälised toimingud muutusid koormavaks. Ma ärritusin, jätsin paljud asjad pooleli või üldse tegemata ja suhted kaaslastega halvenesid. Muutusin tundeliseks ja vahel lõin tundide viisi lihtsalt aega surnuks mõeldes oma probleemidele ja leiutades neid juurde. Sain aru, et midagi tuleb ette võtta.
Ülepinge leevendamise ja enesetunde parandamise võtteid ja meetodeid on mitmeid. Esiteks tuleb osata keskenduda, nii füüsilist kui vaimset koormust reguleerida ja ka lõõgastuda. „Lõõgastumine on sama oluline kui keskenduminegi. See alandab vererõhku, vähendab pulsi ja hingamise sagedust, lõdvestab lihaseid, parandab ainevahetust, tõstab organismi hapnikuga varustatust, lisab enesekindlust, lubab väsimusest välja puhata ja tagab hea une.“ Loovtegevused nagu joonistamine, laulmine, tantsimine ja käsitöö rahustavad ja muudavad meeleolu. Pingetest aitab vabaneda omaette ümisemine ja iseendaga rääkimine või vastupidi sõpradega aja veetmine , näiteks muusika kuulmine ja sportimine. Samuti aitab lugemine, filmi vaatamine, teatris käimine ja muu meeldiva planeerimine .
Stressist jagu saamiseks ma käisin mere ääres jalutamas, aeg-ajalt kui tuju tekkis joonistasin või maalisin tunnikese, samal ajal kuulasin rahustavat muusikat. Ise arvan, et kõige rohkem aitas mind see, et hakkasin rohkem aega kulutama sportimisele: nüüd on juba harjumuseks saanud jooksmas ja iganädalane jõusaalis käimine.
Tahaksin veel ära mainida, et alati ei ole stress halb. See jaguneb kaheks: düstress, mis on inimese tegevust pärssiv pingeseisund ja eustress , mis aktiveerib tegevust. Inimesed on erinevad ja mõned on sellised, kes pingestatud olukorras muutuvad aktiivseks ja nende töö ja tulemused muutuvad paremuse poole. Selleks võib ajuti isegi stressi esile kutsuda.
„ELU KEERULISEKS!
Mida rohkem asju sa elus tegema pead, mida rohkem asju sa omad või juhid, ja mida rohkemate asjade eest sa vastutad, seda rohkem asju võib viltu minna.“
„AEG EI OLE RAHA
Kui rahaautomaati kasutad, proovi teostada kõiki võimalikke operatsioone. Aga ainult juhul, kui su selja taga ootab inimesi.“
Kasutatud kirjandus:
Taimi Elenurm, Anu Kasmel, Anti Kidron , Eha Rüütel, Maria Teiverlaur, Uno Traat „STRESSI TEEJUHT - Kuidas saada lahti liigsest pingest?“ 1997
Rohan Candappa „STRESS, väike käsiraamat“