Kaasaegse ergonoomika alused Ü. Kristjuhan
Ergonoomika käsitleb kõikvõimalike
tegevuste kergendamist. Nt käsitleb ta käsitsitööd ja tööd arvutil . Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika
(tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate
probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine),
tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine , esmane preventsioon ) ja
teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini
lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida.
Üldine filosoofia
Uue "Eesti keele sõnaraamatu"
järgi on ergonoomika teadus inimesele kõige soodsamatest
tegevusviisidest, -vahenditest ja -keskkonnast. Sisult ja
struktuurilt erineb ergonoomika enamikust teadustest, kus uurimisobjekt ja rakendatavad meetodid on hästi piiritletavad.
· Sageli uuritakse süsteeme
inimene - seadmed - ümbritsev keskkond.
· Tihti taotletakse
tegevuse optimeerimist.
· Ergonoomika metodoloogia lähtub
inimteguri arvesse võtmise filosoofiast, eeskätt töö kohandamisest inimesega.
· Ergonoomikat on nimetatud nii
interdistsiplinaarseks kui ka multidistsiplinaarseks teaduseks.
Ergonoomika ja paljude teiste teaduste probleemid kattuvad (viimast
esineb muide teaduses sageli).
· Ergonomistid taotlevad
tihedat koostööd teiste teadusharude esindajatega, et integreerida
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JessikaP
Õppematerjali autor
Kaasaegse ergonoomika alused Ülo Kristjuhan TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Käitismajanduse instituut Tööteaduse õppetool TTÜ Kirjastus Tallinn 2000 Sisestamise eest eriline tänu Helenile
mida rohkem valgustab ekraani ümbritsev keskkond, seda väiksemaks jääb teksti kontrast fooniga. Tarkvaraergonoomika Kasulikkus näitab, missuguseid ülesandeid täidetakse arvutisüsteemi abiga. Kasutatavus näitab, mil määral on süsteem õpitav ja kasutatav. Suutlikkus näitab, mil määral suurendab süsteem kasutaja tööviljakust. Ohutus näitab, mil määral on tagatud inimeste ohutus ja seadmete töökindlus. Kognitiivne ergonoomika Kognitiivne ergonoomika optimeerib tunnetustegevust, sealhulgas probleemide lahendamist. Kognitiivne ergonoomika on uus teadusharu, mis sisuliselt eksisteerib alates 90. aastatest ning on eelkõige kognitiivse psühholoogia praktiline rakendus. Samas käsitleb kognitiivne ergonoomika teiste teaduste valdkondi. Näiteks tungib ökonoomikasse, et vähendada kulutusi probleemide lahendamisel ja otsuste langetamisel. Probleemide lahendamine ja otsustamine Probleem tekib siis, kui praktilise või teoreetilise
Elektripaigaldised jaotatakse elektrist tuleneva ohu järgi esimese, teise ja kolmanda liigi elektripaigaldisteks. Elektriseade tuleb kavandada, projekteerida, toota ja ümber ehitada ning seda katsetada, remontida ja hooldada nii, et see nõuetele vastava paigaldamise ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise korral ei ohusta inimest, kodulooma, vara ega keskkonda ega põhjusta lubamatuid elektromagnetilisi häireid ning on häirekindel. Märgistus. 24. Ergonoomika definitsioon Ergonoomika on teadus biotehniliste süsteemide töötehnoloogiast. Egonoomika on teadus inimesele kõige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja keskkonnast. 25. Ergonoomika harud o süsteemiergonoomika; o arvutitöö ergonoomika; o rakendusergonoomika; o füüsikaline ergonoomikaa o töökoha ergonoomika; o nägemise ergonoomika; o keskkonna ergonoomika;
21. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur analüüsib ohutusolukorda EU-s ja töötab välja ettepanekuid. Peamine eesmärk on anda panus Euroopa Liidu tööelu parandamisse. 22. Elektriohutus tehnilise järelevalve amet, palju firmasid tegeleb sellega, inimesele ohtlik alates 120 V Elektriohutusseadus. Käesolev seadus sätestab inimesele, varale ja keskkonnale elektrist tulenevate ohtude ja elektromagnetiliste häirete vältimise ja vähendamise eesmärgil nõuded. 23. Ergonoomika definitsioon teadus töökeskkonna optimeerimisest, uurib süsteemi inimene keskkond Ergonoomika on teadus, mis on suunatud töövahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. On suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. 24. Ergonoomika harud mikro (üks töökoht) ja makro (palju töökohti) Makroergonoomika tegeleb palju inimesi hõlmavate suursüsteemide ergonoomilise uurimise ja parandamisega, näiteks kogu ettevõtte töökorraldusega, töötingimuste
parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 8 KOKKUVÕTE Ergonoomikalased teadmised on eriti kasulikud tehnika (tööpinkide ja seadmete konstruktsioon), majanduse (keerukate probleemide lahendamine ettevõttes, tööviljakuse tõstmine), tervishoiu (stressi ja haiguste vältimine, esmane preventsioon) ja teiste erialade spetsialistidele, kuna võimaldavad paremini lahendada töös ette tulevaid probleeme või neid hoopiski vältida. Kuna ergonoomika on kiiresti arenev rakendusteadus, siis tuleb esmalt anda ülevaade tänapäeva ergonoomika probleemidest. Kirjandus selle kohta on rohkem kui kolmveerandi osas ingliskeelne. Ergonoomika tegeleb esmajoones suhteliselt "normaalsete" töötingimustega, kus päevakorras on küsimus, mida teha edasi. Nüüdisaja ergonoomika küsimusi käsitlevat eestikeelset kirjandust on kahjuks vähe. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/) 9
hoida jalad põlvedest kergelt kõverdatuna; pöörata keha jalgadest, mitte seljast; vältida tõstmist istudes; vältida tõstmist õlgadest kõrgemale; vältida korduvat ühe käega tõstmist; 4 vältida tõstmist liiga madalalt; Tööasendid ja liigutused Kehaasendi probleemidega tegeleb ergonoomika. Tegevuse puhul on oluline teostaja asend. Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Peab silmas pidama, et kiiresti kasvab inimeste arv, kes töötavad kodus, kus võib vaimset tööd teha isegi pikali. See muudab oluliselt ergonoomika probleeme. Kehaasendeid võib kõige üldisemalt jagada püsti-, iste- ja lamamisasendiks. Koduse tegevuse ja ametitöö puhul esineb kõige sagedamini isteasend. Nüüdisajal istub inimene tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas
Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika makroergonoomika mikroergonoomika koduse töö ergonoomika Ergonoomilise kontori üldpõhimõtted Ruumikujundus töölauad
TEOORIA Müra on ebameeldiv heli, füüsika seisukohalt atmosfäärirõhu kiired ostsillatsioonid. Tänapäeva inimene puutub müraga kokku ettevõttes, transpordivahendis, kodus. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja reverberatsiooniga, müra peegeldumisega, aga ka ruumi tuleva müraga väljastpoolt. Reverberatsioon toimib, kui müra ei absorbeeru ruumi seintel, sisustusel, seadmetel, kui nende pinnad on siledad. • Ergonoomika ei uuri enamasti probleeme, kui müra vähendamise vajadus on ilmselge, kui esineb norme ületav tugev müra, mille vähendamine on seotud eeskätt tehniliste probleemidega või antifoonide kasutuselevõtuga. • Ergonoomika käsitleb esmajoones keerukaid situatsioone. Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikult vastuvõetavad. Müra spekter koosneb enamasti erineva sagedusega helidest. Inimese kõrv on suuteline vastu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid