Prill-jant- Aktsiaseltsi juhtimine (0)

TALLINNA MAJANDUSKOOL Väikeettevõtja Kaspar Pärn, Essu Heintalu, Mariell Oolma, Birgit Avistu, Kati Usin VE209 AKTSIASELTSI JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2020


SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2
SISSEJUHATUS........................................................................................................................3
....................................................................................................................................................4
ÄRIORGANISATSIOON..........................................................................................................5
AKTSIASELTSI REGISTREERIMINE...................................................................................7
ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA EESMÄRGID ...............................9
AKTSIASELTSI NÕUKOGU ................................................................................................10
Nõukogu tegevused..................................................................................................................10
Nõukogu liikmed......................................................................................................................10
Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine.......................................................................11
Nõukogu koosolek....................................................................................................................11
Juhtorgani liikmetele esitatavad nõuded..................................................................................12
Juhtorgani liikme valimine ja tagasikutsumine........................................................................12
Juhtorgani liikme õigussuhted äriühinguga..............................................................................14
Konkurentsikeeld......................................................................................................................14
Vastutus äriühingu kahjustamise eest äriühingu tegevuse mõjutamise kaudu.........................15
Juhtorgani liikme vastutusest vabanemine kõrgemalseisva organi otsuse täitmise korral.......15
Juhtorgani liikmete kohustused seoses likvideerimise ja maksejõuetusega.............................16
KOKKUVÕTE ........................................................................................................................17
ALLIKAD................................................................................................................................18 2


SISSEJUHATUS Äriühingute   vormid   erinevad   üksteisest   eelkõige   kapitali   suurusest   ja   varieeruvast vastutusest. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, mis tähendab, et aktsiaselts vastutab kohustuste täitmiste eest oma varaga. Osaühing ja aktsiaselts on äriühingutest enim levinud ettevõtlusvormid. Sobiva vormi valimisel on kasulik orienteeruda nende erisustes. Olgugi et piiratud vastutusega äriühingutena on nad sarnased, sobivad nad eri mastaapi äritegevuseks: osaühing väiksemahulise ja aktsiaselts keskmise või suuremahulise tegevuse korral. Ettevõtluskeskkonnast   laiemalt   rääkides   võib   ettevõtte   tegevust   mõjutavad   jõud   eraldada kahte   suurde   rühma:   sisemised   tegurid,   mis   mõjutavad   äritegevust   ettevõttes   eneses, kujundades   ettevõtte   sisekeskkonna   ning   teiseks   teguriks   on   välised,   mis   mõjutavad äritegevust väljastpoolt ettevõtet. Edu või ebaedu on vaadeldav vastavalt ettevõtte sisemise tugevuse või nõrkusena ja nad võivad   esineda   mitmesuguses   vormis.   Tavaliselt   viitavad   nad   järgmistele   valdkondadele: juhtimise kvaliteet, ettevõte finantsseisukord ja konkurentsipositsioon. Need valdkonnad on suures   ulatuses   vastastikku   sõltuvad.  Juhtimise   kvaliteet   määrab   ettevõtte   edukuse   või ebaõnnestumise  ning   seda  on   raske   defineerida,   kuid   see   seondub   järgmiste   teguritega: juhtimisoskused, töötajaga suhtlemise kogemused, teadmised tootmis- ja teenindusprotsessist, kohustus ja motivatsioon, soov ja võime teha muutusi, otsustus- ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist.  Ettevõtte finantsseisukorra tugevus või nõrkus ei sõltu ainult sellest, kui palju raha ettevõttel on,   vaid   ka   sellest,   kuidas   raha   kasutatakse.   Finantsseisukorra   kujundamisel   on   tähtsad järgmised   asjaolud:   võime   saada   suurt   kasumit,   mis   edestab   konkurentide   oma,   sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus ja võõrkapitali osa. Tugeva   konkurentsipositsiooniga   ettevõttele   on   omane   suur   turuosa,   kõrge   tulusus,   suur reinvesteerimiseks   kogutud   kasum,   madalad   tootmiskulud,   kaasaegne   ja   efektiivne tootmishoone,   soodne   juurdepääs   toormaterjalidele,   kvaliteetsed   tooted,   tugevad kaubamärgid,   head   jaotuskanalid,   kõrge   kasvutempo,   tarbijate   lojaalsus   ning   olulised intellektuaalsed varad (oskusteave, patendid, litsentsid, kvalifitseeritud töötajad). Juhi ülesanne on töötajate töö korraldamine, tooraine hankimine ja tehnoloogia rakendamine ning   ettevõtte   sisekliima   loomine,   saavutamaks   soovitavaid   tulemusi   ettevõtte   tegevuses. Suur osa ettevõtete ebaõnnestumistest on tingitud vigadest ettevõtte juhtimises. Aktsiaselts 3


peab   lähtuma   aktsionäride   huvidest   ning   tema   poolt   tehtud   finantsotsused   peavad   kaasa aitama omanike jõukuse kasvule, s.o aktsia turuväärtuse tõusule. 4


ÄRIORGANISATSIOON Aktsiaselts   on   piiratud   vastutusega   äriühing,   millel   on   aktsiateks   jaotatud   aktsiakapital. Aktsiaselts   vastutab   oma   kohustuste   täitmise   eest   varaga,   aktsionär   ei   vastuta   isiklikult aktsiaseltsi   kohustuste   eest.   Aktsiad   võivad   olla   nimelised   (kuuluvad   aktsionärile)   või esitajaaktsiad   (kuuluvad   isikule,   kelle   valduses   on   aktsiatäht).   Iga   aktsia   annab   eraldi hääleõiguse.   Võrdse   nimiväärtusega   aktsiad   annavad   võrdse   arvu   hääli.   Eelisaktsiad   on hääleõiguseta, kuid nad annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel.  Asutamislepingu sõlmimisel kinnitatakse põhikiri, määratakse juhatuse ja nõukogu liikmed ning audiitor. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek, mille pädevus põhiosas on sama mis osaühingu üldkoosolekul. Kuid aktsiaseltsi üldkoosolek valib vähemalt kolmeliikmelise nõukogu, see omakorda juhatuse aktsiaseltsi töö korraldamiseks. Nõukogu ja juhatuse  liige ei pea olema  aktsionär ega või samaaegselt  kuuluda mõlemasse  organisse. Juhatus peab olema vähemalt üheliikmeline.  Osaühing   ja   aktsiaselts   on   äriühingutest   enim   levinud   ettevõtlusvormid.   Sobiva   vormi valimisel   on   kasulik   orienteeruda   nende   erisustes.   Olgugi   et   piiratud   vastutusega äriühingutena   on   nad   sarnased,   sobivad   nad   eri   mastaapi   äritegevuseks:   osaühing väiksemahulise ja aktsiaselts keskmise või suuremahulise tegevuse korral. Osal ja aktsial on erinevad nimiväärtused. Osanikul saab olla üks osa, mille nimiväärtust on võimalik muuta. Aktsionäril võib olla palju kindla nimiväärtusega aktsiad. Aktsia on vabalt võõrandatav, osa on   vabalt   võõrandatav   teisele   osanikule.   Erinevad   on   ka   võõrandamislepingu   nõuded   ja juhtimisorganid.  Piiratud vastutusega äriühingute eelised on:  osanike või aktsionäride piiratud vastutus  võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali  omandiõiguste lihtne üleandmine, ilma äriühingu tegevust häirimata  paremad võimalused valida kogenud juht, eriti aktsiaseltsis  võimalus äriühingu kapitali suurendada osanike või aktsionäride juurdevõtmisel 5


 piiramatu eluiga, suurem stabiilsus  sobivus nii suur- kui ka väikeettevõtetele  spetsialiseeritud juhtimine, sest omand ja juhtimine võivad olla lahutatud  suurem usaldatavus partnerite silmis Piiratud vastutusega äriühingute puudused on:  rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine  tegevuse suurem reguleeritus  tegevuse avalikustamisega kaasnev äriinformatsiooni levitamine  juhtimise ja tegevuse paindlikkuse kadumine, eriti suuremates aktsiaseltsides  üksikomanikel puudub kontroll äriühingu tegevuse üle  palgalise juhtkonna huvi majandustulemuste vastu võib olla nõrgem, võimalikud on omanike ja juhtide lahkhelid 6


AKTSIASELTSI REGISTREERIMINE Äriregistris registreerimiseks tuleb esmalt pöörduda notari poole. Ärinimi peab sisaldama nime alguses või lõpus täiendit “aktsiaselts” (AS). Aktsiaseltsi kandmisel äriregistrisse tuleb esitada   Äriseadustiku   alusel   järgmised   dokumendid:   notariaalne   avaldus   (avalduse allkirjastavad kõik juhatuse liikmed); asutamisleping (asutamisotsus); põhikiri; panga teatis osakapitali sissemaksete kohta; mitterahalise sissemaksega tasumisel -  sõlmitakse asutatava ühinguga   leping   sissemakse   eseme   üleandmise   kohta   ning   esitatakse   sissemakse   väärtust tõendavad   dokumendid;   nõukogu   liikmete,   audiitorite   olemasolul   ka   nende   nimed, isikukoodid ja elukohad; juhatuse liikmete allkirjanäidised; sidevahendite (telefon, faks vms) numbrid; juhatuse ja nõukogu liikmete  nõusolekud nende valimise kohta juhatuse kui ka nõukogu liikmeks; maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 25 000 €. Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osutatav teenus või tehtav töö. Mitterahalise sissemakse hindamise kord ning selle hindaja tuleb ette näha põhikirjas. Hindamist peab alati kontrollima audiitor. Mitterahaliseks sissemakseks   võib   olla   mingi   asi   (hoone,   seade,   auto,   tooraine   jms),   varalised   õigused (võlanõue, teiste äriühingute osad või aktsiad, õigused jne), teine ettevõte koos kõigi selle varaliste õiguste ja kohustustega. Rahaliseks sissemakseks avatakse aktsiaseltsi nimel pangaarve. Sinna arvele kantud raha ei saa omanikud kasutada enne, kui aktsiaselts on registreeritud äriregistris. Kõik aktsionärid peavad olema oma aktsiate eest täielikult tasunud enne aktsiaseltsi äriregistrisse kandmise avalduse esitamist. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 senti.  Aktsiad võivad   olla   nimelised   või   esitajaaktsiad.   Nimelisest   aktsiast   tulenevad   õigused   kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse, esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad  on tavaliselt  hääleõiguseta  (või piiratud  hääleõigusega)  aktsiad,  mis annavad nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. 7


Võrdse   nimiväärtusega   aktsiad   annavad   aktsionäridele   võrdse   arvu   hääli.   Erineva nimiväärtusega aktsiad annavad proportsionaalse arvu hääli vastavalt tema nimiväärtusele. Eelisaktsiate omanikel üldreegline hääleõigust ei ole.     8


ETTEVÕTTE FINANTSJUHTIMISE ÜLESANDED JA  EESMÄRGID  Aktsiaselts peab lähtuma aktsionäride huvidest ning tema poolt tehtud finantsotsused peavad kaasa   aitama   omanike   jõukuse   kasvule,   s.o   aktsia   turuväärtuse   tõusule.   Kasum   ja   aktsia turuhind pole alati otseses sõltuvuses. Viimased uuringud näitavad, et aktsia turuhind sõltub rohkem vaba rahavoo olemasolust kui konkreetsest kasumist. Vaba rahavoog on raha, mida ei vajata jooksvateks kulutusteks ega ole investeeritud, s.o potentsiaalne investeerimisvõimalus.  Aktsia turuhinna põhjal otsustatakse ka ettevõtte juhtimise efektiivsuse üle. See näitab, kui tulemuslikult juhatus juhib ettevõtet aktsionäride nimel. Kui aktsionäre ei rahulda juhatuse tegevus, võivad nad hakata aktsiaid müüma, investeerides oma kapitali teistesse firmadesse. Kui seda teevad paljud aktsionärid, toob see kaasa aktsia turuhinna languse.  Tegevjuhtidel,  kui nad ei ole ise aktsionärid, on kaks põhjust firma põhieesmärgi, aktsia turuhinna  maksimeerimise,   saavutamiseks:   peamiseks   põhjuseks  on  see,   et  teiste  firmade poolt   neelatakse   alla   reeglina   ajutiselt   madalate   aktsia   turuhindadega   firmad.   Seega kindlustab aktsia kõrge turuhind tegevjuhtide töökohad. Teiseks faktoriks on tegevjuhtide pidev võitlus aktsionäride häälte eest. Vaatamata sellele, et firma põhieesmärgiks on omanike jõukuse kasv, ei saa ignoreerida ka sotsiaalset vastutust. See väljendub tarbijate huvide kaitses, töötajate palgatasemes, töö- ja keskkonnakaitses.  Sotsiaalne   vastutus   on   seotud   teatud   kuludega.   Tihti   soovivad   firmad nendest kulutustest loobuda, sest ei pea neid vajalikuks ettevõtte kasvule. Kuid sotsiaalsed kulud   olema   kohustuslikud   igale   ettevõttele,   et   kindlustada   nende   jätkusuutlikkust   ja ühiskonna poolt aktsepteeritavust.         9


AKTSIASELTSI NÕUKOGU  Nõukogu tegevused Nõukogu   planeerib   aktsiaseltsi   tegevust   ja   korraldab   aktsiaseltsi   juhtimist   ning   teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle.  Nõukogu õigusteks on korralduste andmine aktsiaseltsi juhatuse juhtimiseks. Nõukogu nõusolekut on tarvis aktsiaseltsi nimel tehingute teostamiseks, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb  osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes.   Lisaks   ka   ettevõtte   omandamine,   võõrandamine   või  kinnisasjade   ja   registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine. Investeeringute tegemiseks, mis ületavad selleks   majandusaasta   kulutuste   summa   on   vaja   samuti   nõukogu   nõusolekut.  Lisaks  ka laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaasta ettenähtud summad. Nõukogu üheks ülesandeks on nimetada ja kutsuda tagasi prokuristi. Nõukogul on õigus küsida juhatuselt ettekannet aktsiaseltsi tegevuse kohta ning nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja   bilansi   koostamist.   Nõukogu   kinnitab   ka   aktsiaseltsi   aastaeelarve,   kui   just   pole kokkulepitud   teisiti.   Nõukogu   viib   läbi   tehingud   juhatuse   liikmetega   ja   määrab   vastavad tingimused, samuti õigusvaidluste pidamine juhatuse liikmetega kuulub nõukogu kohustuste hulka. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab nõukogu aktsiaseltsi esindaja. Põhikirjaga kooskõlas võib, käesolevas teatud tehinguid läbi viia ilma nõukogu nõusolekuta või on vajalik ainult põhikirjas nimetatud juhtudel. Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul luba tutvuda kõikide aktsiaseltsi dokumentidega, samuti kontrollida raamatupidamist. Nõukogu liikmed Nõukogul   peab   olema   vähemalt   kolm   liiget,   kes   peavad   olema   teovõimelised   füüsilised isikud. Nõukogu liige ei pea tingimata olema aktsionär. Nõukogu liige ei tohi olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega isik, kellelt on ära võetud ettevõtja õigused. Nõukogu   liikmed   peavad   hoidma   aktsiaseltsi   ärisaladust.   Nõukogu   liikmed   vastutavad seaduse või põhikirja nõuete järgimise eest ning oma ülesannete täitmata jätmisega süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt vastavalt seadustiku järgi. Juhatus   avaldab   äriregistrile   nõukogu   liikmete   nimekirja,   milles   peavad  olema   märgitud nimed, isikukoodid, elukohad ning volituste alguskuupäevad. Juhul,  kui nõukogu liikmete koosseis peaks muutuma, siis esitab juhatus viie päeva jooksul äriregistrile uue nimekirja.  10


  Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine Nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi üldkoosolek. Nõukogu liikme valimiseks on vaja tema kirjalik heakskiit. Nõukogu liige valitakse kuni viieks aastaks, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud   volituste   lühemat   tähtaega.   Üldkoosoleku   otsusel   võib   valitud   nõukogu   liikme, sõltumata  põhjusest, tagasi kutsuda. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on sooritatud minimaalselt 2/3 üldkoosolekul häältest. Nõukogu liikmed, kes ei ole valitud üldkoosoleku poolt,  võib enne  nende valimise  või määramise  tähtaega  tagasi  kutsuda  nende valija  või määraja otsusel. Aktsionärid, kelle aktsiatega osa on vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad tugeval põhjusel nõuda kohtu pool nõukogu liikme tagasikutsumist. Mõjuval põhjusel võib uue liikme määrata kohus juhatuse, aktsionäri või muu kõrgema kohaga isiku nõudel. Esimeest, kes korraldab nõukogu tegevust, valivad nõukogu liikmed ise. Nõukogu koosolek Nõukogu  koosolekud   toimuvad   vastavalt   tarbele,   kuid   minimaalselt   üks  kord   kolme   kuu jooksul.   Koosoleku   kutsub   kokku   nõukogu   esimees   või   teda   asendav   liige.   Koosoleku toimumisest   tuleb   ette   teatada   vähemalt   üks   päev.  Nõukogu   koosolekut   võib   pidada otsustusvõimeliseks ainult siis, kui seal osaleb üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liiget ei   või   koosolekul   ega   otsuse   tegemisel   esindada   teine   nõukogu   liige,   ega   kolmas   isik. Nõukogu   koosolek   kutsutakse   kokku,   kui   seda   nõuab   nõukogu,   juhatus,   audiitor   või aktsionärid,   kelle   aktsiad   esindavad   vähemalt   1/10   aktsiakapitalist.   Nõukogu kokkukutsumisel teatavaks tegemata küsimuse võib nõukogu päevakorda võtta üksnes juhul, kui   koosolekul   osalevad   kõik   nõukogu   liikmed.   Nõukogu   koosolek   protokollitakse   ning protokollile peavad kõik nõukogu liikmed ja protokollijad, kes osalesid koosolekul, andma oma allkirja. Kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, on nõukogu poolt vastu   võetud   otsused   kehtetud.  Nõukogul   on   luba   otsuseid   vastu   võtta,   ilma   nõukogu koosolekut kokku kutsumata, kui põhikirjaga  ei ole ette nähtud teisiti.  Hääletustulemuste kohta koostab nõukogu esimees nõukogu koosoleku protokolli asendava hääletusprotokolli ning saadab selle viivitamata nõukogu liikmetele ja juhatusele. Hääletusprotokolli on vajalik 11


kanda   aktsiaseltsi   ärinimi   ja   asukoht,   vastuvõetud   otsused   koos   hääletustulemustega (sealhulgas   otsuse   poolt   hääletanud   liikmed   nimeliselt),   muud   hääletamise   suhtes   olulise tähtsusega   asjaolud.   Käesolevas   lõikes   nimetatud   liikmete   kirjalikud   positsioonid   on hääletusprotokolli lahutamatuks lisaks. Juhtorgani liikmetele esitatavad nõuded Aktsiaseltsi juhatuse liikmed valib aktsiaseltsi nõukogu. Nõukogu liikmed valitakse osanike või   aktsiaseltsi   üldkoosoleku   poolt.   Juhatuse   või   nõukogu   liikmeks   valimise   esimeseks üldiseks eelduseks on, et valitav inimene oleks täielikult teovõimeline. Täielik teovõime on 18-aastaseks   ehk   täisealiseks   saanud   isikul   (TsÜS   §   8   lg2).   Teovõime   on   võime   oma tegudega iseseisvalt omandada õigusi ja kohustusi, teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid, seega eeldab teovõime, et inimene saab oma tegude  tähendusest adekvaatselt aru. Juhtorgani liikme valimisel tuleb vältida seda, et valituks osutuks inimene, kes ei ole psüühiliselt terve ning on seetõttu piiratud teovõimega. Kui piiratud teovõimega isik on siiski valitud näiteks osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liikmeks, ei omanda ta juhatuse liikme õigusi, kuna ÄSi § 180 lg 2 ja § 308 lg 2 kohaselt võib juhatuse liikmeks olla vaid täielikult teovõimeline isik. Teiseks üldiseks eelduseks, mis kehtib vaid juhatuse liikmete suhtes, on nõue, et vähemalt pooled juhatuse liikmed peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis, mõnes teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis. Elukoht võib üheaegselt olla ka mitmes kohas, kui inimene elab mitmes kohas, viibides nendes kohtades sarnaste ajaperioodide jooksul. Kui näiteks inimesel on korter Peterburis ja Tallinnas ning ta viibib reede lõunast esmaspäeva hommikuni Peterburis ja esmaspäevast reedeni Tallinnas, töötades siin aktsiaseltsi juhatuse liikmena, saab teda lugeda juhatuse liikmeks, kelle elukoht on Eestis ning järelikult võib ta juhatuse liige olla. Nõukogu liikmete suhtes elukohaga seotud analoogilist reeglit kehtestatud ei ole. Juhatuse liikmeks ei või olla sama äriühingu nõukogu liige, mis on ka iseenesestmõistetav, kuna   nõukogu   kontrollib   juhatuse   tööd,   küll   võib   olla   juhatuse   liige   muude   äriühingute nõukogus. Juhtorgani liikme valimine ja tagasikutsumine Aktsiaseltsi nõukogu valib aktsionäride üldkoosolek (ÄS § 298 lg 1), aktsiaseltsi juhatuse valib   nõukogu   (ÄS   §   309).   Nõukogu   liikmed   valitakse   viieks   aastaks,   kuid   põhikirjas 12


võidakse ette näha ka lühem tähtaeg. Juhatuse liikmed valitakse kolmeks aastaks, kui aga põhikirjas on ettenähtud muu tähtaeg, siis selleks muuks tähtajaks, kuid mitte üle viie aasta. Oluline on silmas pidada, et üldkoosoleku protokoll nõukogu liikmete valimise kohta peab olema notariaalselt tõestatud, kui protokollis sisalduv otsus on nõukogu liikme valimise või tagasiastumise aluseks. See nõue peaks takistama juhtimise ebaseaduslikku ülevõtmist, mis võiks   äriühingu   jaoks   tuua   kaasa   pöördumatuid   negatiivseid   tagajärgi.   Kui   näiteks ebaseaduslikult   kokku   kutsutud   ning   läbi   viidud   üldkoosolekul   valitakse   nõukogu,   mis omakorda vahetab välja juhatuse, on küll võimalik, et kohus tuvastab hiljem üldkoosoleku ja nõukogu otsuste tühisuse ning endine nõukogu ja juhatus saavad jätkata, kuid kui vahepeal on äriühingu   vara   müüdud,   võib   tekkida   suuri   raskusi   selle   tagasisaamisel,   kuna   tehingu tegemise ajal oli ''valel'' juhatuse liikmel esindusõigus olemas. Juhatuse liige, keda rahvasuus kutsutakse ka ''tankistiks'', vastutab küll äriühingule tekitatud kahju eest, kuid reeglina ei ole tal mingit vara, millele sissenõuet pöörata. ''Tankist'' ongi ta seepärast, et välja on valitud ja teadlikult pandud olukorda, kus tema suhtes kahju hüvitamise nõuet saab esitada, inimene, kelle käest ei ole faktiliselt võimalik midagi sisse nõuda, samas täidab ta kellegi korraldusi ning   rikub   teadlikult   juhatuse   liikme   hoolsus-   ja   lojaalsuskohustust.   Sellise   olukorra vältimiseks on kehtestatud nõukogu liikmete valimise otsuse notariaalse tõestamise nõue, mis on ennast ka hästi õigustanud, kuna selliseid ebaseaduslikke ''ülevõtmisi'', mida esines enne notariaalse tõestamise nõude sisseviimist, ei ole pärast enam praktikas nii tihti esinenud. Nõukogu   ja   juhatuse   liikmete   ennetähtaegne   vabastamine   on   põhimõtteliselt   sarnane. Nõukogu või osanike otsusel võib juhatuse liikme, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. See on   maailmas   üldlevinud   põhimõte,   mis   annab   äriühingu   osanikele   või   aktsionäridele paindliku võimaluse kaasata juhatusse inimesi, keda nad peavad äriühingu jaoks parimateks. Sama   lähtealus   kehtib   ka   nõukogu   liikme   tagasikutsumisele   -   osanikud   või   aktsionäride üldkoosolek võib nõukogu liikme ennetähtaegselt tagasi kutsuda, kuid selle poolt peab olema antud   vähemalt   ⅔   aktsionäride   üldkoosolekul.   Kui   juhatuse   liikme   valimise   tähtaeg   on möödas, kuid nõukogu ei ole teda uuesti valinud ega tema asemele valinud uut juhatuse liiget ning tema kui juhatuse liikme kohta on kanne äriregistris, on tal ka jätkuvalt esindusõigus.  Kui tähtaeg on lõppenud ning juhatuse liige ei soovi enam oma kohustusi täita, on tal õigus lahkuda.   Kui   uut   juhatuse   liiget   ei   ole   valitud,   võib   juhatuse   liikme   lahkumine   tekitada äriühingule kahju, seetõttu peab juhatuse liige mõistliku aja jooksul ette teatama, et seoses tähtaja möödumisega ei soovi ta juhatuse liikmena jätkata.   13


Juhtorgani liikme õigussuhted äriühinguga Juhatuse või nõukogu liikmeks saab valida inimese, kes vastab ülalkirjeldatud nõuetele ning kes on ise nõus enda valimisega. Seega võib rääkida lepingu olemasolust juhtorgani liikmeks asumiseks   -   valimises   väljendub   äriühingu   tahteavaldus,   nõusolekus   juhtorgani   liikme tahteavaldus. Kui juhtorgani liige on valitud, tulenevad tema peamised õigused seadusest, eelkõige äriseadustikust ning võlaõigusseadusest, äriühinguga sõlmitava lepinguga on oluline määrata   need   tingimused,   mis   seadusest   ei   tulene   -   töötasu,   puhkuse   saamise   kord, vallandamise kompensatsioon jms. Seega võib öelda, et õigussuhe tekib juhtorgani liikme ja äriühingu vahel juba alates juhtorgani liikme valimisest, millele oli eelnenud tema nõusolek.  Mis   liiki   õigussuhe   see   on   ja   milles   seisneb   tema   sisu?   Tegemist   on   teenuse   osutamise lepinguga - juhtorgani liige peab äriühingu jaoks tegema tööd ning tal on õigus saada selle eest tasu. Samas ei ole see tööleping, kuna töölepingu seadust juhtorgani liikme ja äriühingu vahelistele suhetele ei kohaldata. Juhatuse liikmega ametilepingu sõlmimise ja selleks äriühingu esindaja määramise peavad otsustama osaühingu osanikud või aktsiaseltsi nõukogu (ÄS § 168 lg 1 p 10, § 317 lg 8). Vastava otsuse puudumisel sõlmitud leping on tühine (TsÜS §129 lg 1) ja lepingu rikkumisel ei saa nõuda selle täitmist. Otsuses tuleks võimalikult täpselt kajastada ka sõlmitava lepingu tingimusi. Konkurentsikeeld Aktsiaseltsi   juhatuse   liikme   konkurentsikeelu   sisustamisel   peaks   hindama,   kas   töö-   või ametiülesanded,   mida   juhatuse   liige   konkureerivas   äriühingus   täidab,   võivad   reaalselt kahjustada tema juhitava äriühingu õigustatud huve oma konkurentsipositsiooni säilitamisel. Arvatavasti   oleks   õige   lugeda   konkurentsikeelu   rikkumiseks   juhtumit,   kui   juhatuse   liige töötab konkureerivas äriühingus töölepingu alusel tegevdirektorina, kuivõrd sisuliselt on see võrdustatav   juhatuse   liikme   kohustuste   täitmisega.   Küll   aga   ei   saa   konkurentsikeelu rikkumisest rääkida näiteks juhul, kui tarkvara tootmisega tegeleva äriühingu juhatuse liige 14


töötab konkureerivas äriühingus autojuhina. Vaidlusmomentide ärahoidmiseks on soovitatav äriühingusiseselt ära määratleda äriühingu konkurendid. Vastutus äriühingu kahjustamise eest äriühingu tegevuse mõjutamise  kaudu ÄSi § 2892 lg 1 sätestab, et oma mõju aktsiaseltsile ära kasutades juhatuse või nõukogu liiget või   prokuristi   aktsiaseltsi   kahjuks   tegutsema   mõjutanud   isik   peab   hüvitama   aktsiaseltsile sellega   tekitatud   kahju.   Seejuures   vastutavad   juhatuse   või   nõukogu   liige   või   prokurist vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 teda mõjutanud isikuga äriühingu ees solidaarselt. ÄSi § 2892  lg 3 laiendab aga vastutust ka isikutele, kes ise juhtorgani liikmeid kahjustava otsuse tegemisel ei mõjutanud, ent on saanud sellest kasu. Ka need isikud vastutavad äriühingu eest solidaarselt äriühingu juhtorgani liiget või prokuristi mõjutanud isikuga. Juhtorgani liikme vastutusest vabanemine kõrgemalseisva organi otsuse  täitmise korral TsÜSi § 37 lg 1 kohaselt ei vastuta juhtorgani liige, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Seadusandja ei ole täpsustanud, mida tähendab ''õiguspärane'' viidatud õigusnormi kontekstis. Kui käsitleda õiguspärastena otsuseid,   mis   on   kooskõlas   ÄSis,   äriühingu   põhikirjas   ja   ka   muudes   õigusaktides üldkoosoleku kokkukutsumist, läbiviimist ja otsuste tegemist reguleerivate õigusnormidega, võib ''õiguspärane otsus'' sisaldada ka põhjendamatut majanduslikku riski. Sellise käsitluse korral vabaneb juhtorgani liige vastutusest äriühingu ees ka siis, kui ta täidab üldkoosoleku õiguspärase   otsuse,   mille   tagajärjel   kannatab   äriühing   kahju.   Kahjulike   majanduslike tagajärgede   eest   vastutavad   aga   otsuse   vastu   võtnud   äriühingu   aktsionärid.   Samas   on võimalik üldkoosoleku otsuseid, mis sisaldavad põhjendamatut majanduslikku riski, käsitleda ka   mitteõiguspäraste   otsustena.   Kuigi   tegemist   on   vaieldava   küsimusega,   tundub põhjendatatum olevat viimane seisukoht - otsus, mis ilmselt kahjustab äriühingu huve, ei saa olla õiguspärane. ÄSi   §   306   lg   2   kohaselt   peab   juhatus   aktsiaseltsi   juhtimisel   kinni   pidama   nõukogu seaduslikest korraldustest, ent nõukogu seadusliku otsuse täitmine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest,   kui   ta   rikub   vastava   korralduse   täitmisega   oma   hoolsuskohustusest.   Kui 15


korralduse   täitmisele   võtmisega   tekitatakse   äriühingule   kahju,   vastutavad   selle   eest   nii juhatuse kui ka nõukogu liikmed solidaarselt. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Siiski väärib tähelepanu riigikohtu kriminaalkolleegiumi   seisukoht.   Nimelt   leidis   riigikohus  (03.11.2000   kohtuotsus kriminaalasjas 3-1-1-98-00), et juhul kui aktsiaseltsi ainuomanikuks vormistatud isik ei ole määranud   raamatupidamise   eest   vastutavat   isikut,   on   KrK   §-s   148   sätestatud   kuriteo täideviijaks ainult tema, st osanik, ja ta vastutab ka maksuvõla tasumise eest. Juhtorgani liikmete kohustused seoses likvideerimise ja maksejõuetusega Äriühingu lõpetamine võib toimuda vabatahtlikult või sunniviisiliselt. Vabatahtlik lõpetamine otsustatakse   aktsionäride   üldkoosoleku   otsusega   (ÄS   §   365),   nõutav   on   seejuures kvalifitseeritud häälteenamus. Sundlõpetamine toimub kohtumääruse alusel, ÄSi §-des 203 ja 366 sätestatud asjaolude esinemisel: üldkoosolek ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui aktsionärid ei ole vastu võtnud otsuseid, mida nad peavad tegema seoses netovara vähesusega (ÄS §-d 176 ja 301), kui kahe viimase majandusaasta jooksul ei ole toimunud üldkoosolekut, juhatuse ametiaeg on lõppenud rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud. Äriühingu sundlõpetamise   avalduse   võivad   esitada   juhatus,   nõukogu,   juhatuse   liige   või   aktsionär. Sundlõpetamine  võib toimuda  ka pankrotimenetluses,  kas siis, kui menetlus  raugeb  enne pankroti   väljakuulutamist   või   pärast   pankroti   väljakuulutamist,   kui   võlausaldajad   nii otsustavad.  Äriühingu pankroti väljakuulutamisega võib tema juhtorgani liikmete jaoks kaasneda veel üks   täiendav   sanktsioon   -   ärikeeld.   Ärikeelu   kohaldamises   väljendub   pankrotiõiguslik vastutus   maksejõuetuse   tekkimise   eest,   kuivõrd   ärikeelu   kohaldamine   tuleneb pankrotiseadusest ning selle kohaldamise eelduseks on äriühingu pankroti väljakuulutamine. Ärikeelu   sisuks   on   keeld   olla   ettevõtja,   juriidilise   isiku   juhtorgani   liige,   likvideerija   ja prokurist. Äriühingu pankroti väljakuulutamisega ei kaasne automaatselt tema juhtorganite liikmete   ärikeeld.   Kohus   võib   otsustada,   kas   ning   milliste   juhtorgani   liikmete   suhtes konkreetselt ta ärikeeldu kohaldab. Ärikeelu kohaldamise eelduseks on, et juhtorgani liige on oma kohustusi rikkunud ning sellega äriühingu maksejõuetuse teket soodustanud või selle põhjustanud. Kohus võib ärikeeldu kohaldada ka osaliselt, keelates näiteks võlgniku juhatuse liikmel olla teistest äriühingutes juhtorgani liige, kuid lubades tal tegutseda füüsilisest isikust ettevõtjana   ning   korteriühistu   juhatuse   liikmena.   Ärikeeld   ei   hõlma   jätkamist   äriühingust 16


võlgniku enda juhatuse või nõukogu liikmena, nende õigused on pankrotiseadusest tulenevalt nagunii piiratud. KOKKUVÕTE  Antud   referaadi   eesmärk   oli   anda   ülevaade   sellest,   kuidas   toimib   juhtimine   aktsiaseltsi siseselt ning sellega seonduv. Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, mille aktsiakapital on   jaotatud   aktsiateks.   Aktsiaselts   jaguneb   juhtimisorganiteks,   milleks   on   üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsiaseltsi kõrgeimaks juhtimisorganiks on üldkoosolek. Üldkoosoleku tegevusteks on põhikirja haldamine, aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine, audiitori valimine, majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine ning nõukogu liikmega tehingu   tegemise   otsustamine.   Nõukogu   ülesanne   on   juhtida   ja   kontrollida   aktsiaseltsi tegevust,   korraldab   juhtimist   ning   kontrollib   juhatuse   tegevust.   Kontrolli   tulemused   teeb teatavaks üldkoosolekul. Nõukogu liikmed ja juhatuse liikmed ei tohi kattuda ning neid peab olema vähemalt kolm. Juhatus on aktsiaseltsi organ mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus juhindub nõukogu korraldustest ja peab vähemalt kord nelja kuu jooksul esitama ülevaate aktsiaseltsi majandustegevusest.   17


ALLIKAD Kallam,  H., Kolbre, E., Lend, E., Möller,  L., Reinhold,  V., Simson, A.-L.,  Uustalu,  A.-M., Venesaar, U. Ärikorralduse põhiteadmised. Tallinn: Külim, 2003.  Teearu, A. Koostaja Krumm, E. Ettevõtte finantsjuhtimine. Tallinn: Pegasus, 2005. Varul,  P.,  Kaljurand,  A.,  Mailend,  A.,  Pikmets,   H.,  Tolstov,   L.  Äriühingu   juhtorganid. Tallinn: Äripäev, 2005.  Ettevõtluse alused. Praumann Salu, M. Tallinn: Ilo, 2005. Äriseadustik - https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 (20.11.2020). Tsiviilseadustiku üldosa seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/123052020004 (23.11.2020). 18

Document Outline

• sisukord
• Sissejuhatus
• Äriorganisatsioon
• Aktsiaseltsi registreerimine
• Ettevõtte finantsjuhtimise ülesanded ja eesmärgid 
• Aktsiaseltsi nõukogu 
  • Nõukogu tegevused
  • Nõukogu liikmed
  • Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine
  • Nõukogu koosolek
  • Juhtorgani liikmetele esitatavad nõuded
  • Juhtorgani liikme valimine ja tagasikutsumine
  • Juhtorgani liikme õigussuhted äriühinguga
  • Konkurentsikeeld
  • Vastutus äriühingu kahjustamise eest äriühingu tegevuse mõjutamise kaudu
  • Juhtorgani liikme vastutusest vabanemine kõrgemalseisva organi otsuse täitmise korral
  • Juhtorgani liikmete kohustused seoses likvideerimise ja maksejõuetusega
• Kokkuvõte 
• Allikad