TARTU ÜLIKOOL VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS NING SELLE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL Referaat SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16
Juhendaja: dotsent Matti Raudjärv Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sai valitud ,,Väikeettevõtlust mõjutavad õigusaktid ja nende toime Eesti Vabariigis". Kuna valdav osa Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted siis on käsitletav teema suhteliselt oluline. Riik osaleb ettevõtlust toetaval ja soodustaval tasandil võrmerollis. Uurimisülesanded millele vastust otsitakse on järgmised: · Väikeettevõtluse osakaal ja selle roll Eesti majanduses · Ettevõtlust takistavad õiguslikud tegurid · Riigi poolt rakendatavad meetmed ettevõtluskeskkonna soodustamiseks Töö on jaotunud kaheks osaks, esimeses osas saab defineeritud mis on väikeettevõtte kriteeriumid ning selle osakaal Eesti Vabariigis. Referaadi teises osas käsitletakse peamisi väikeettevõtlust takistavaid tegureid ning riigi poolt rakendatavad meetmed väikeettevõtluse soodustamiseks
ETTEVÕTLUS 1.Milline on ettevõtluse ees seisvad probleemid ja võimalused? Ettevõtluse ees seisvad võimalused on võime rahuldada erilisi turge ja võimalus kohaneda muutustega. Ettevõtluse ees seisvad probleemid on kehv juhtimine, ebapiisav finantseerimine ja suutmatus palgata kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu. 2.Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? Väikeettevõtluse roll majanduses on tegelikult üsna oluline, Kuna väikeettevõtjate kujutlusvõime ja paindlikkus võimaldab neil muutuvatele aegadele kiiresti ja edukalt reageerida. Väikeettevõtted annavad rohkesti uusi töökohti. Maailmas on täheldatud, et ka uuendusi annavad väikeettevõtted ühe töötaja kohta suurtest firmadest rohkem. 3.Mis on ettevõte ja kes on ettevõtja? Ettevõte on tööjõu ja tootmisbahenditefa varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid.
sõltumatu; · väikeettevõtja vähem kui 50 töötajat ja aastakäive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot ning on sõltumatu; · mikroettevõtja vähem kui 10 töötajat ja aastakäive või bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot ning on sõltumatu · sõltumatud on ettevõtjad, kelle osa-, aktsia- või põhikapitalist või hääleõigusest ei kuulu kokku 25% või rohkem teistele ettevõtjatele. 9. GLOBAALMUUTUSED JA NENDE MÕJU ETTEVÕTLUSELE Väikeettevõtluse massilise leviku põhjendamiseks on loodud üsna palju erineid teooriaid, kuid kandvamaks neist on osutunud kolm : · taandarengu surve teooria, mis põhineb kahel argumendil: 1) kriiside tõttu tööta jäämine tingib alternatiivsete toimetuleku võimaluste otsimist ning ettevõtlikkuse kasvu; 2) suurfirmad hülgavad vähetulusad tegevused ja turusegmendid, tekkinud tühiku täidavad aga paindlikumad väikeettevõtjad.
Minimaalne aktsiakapital oli 3000 rubla. · 17.11.1989 Eesti Ettevõtteseadus üldine ettevõtete tegevust, vorme, asutamist, registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus. · Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 10 47. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
23.11.1989 Aktsiaseltsi põhimäärus tegi võimalikuks aktsiaseltside asutamise. Minimaalne aktsiakapital oli 3000 rubla. 17.11.1989 Eesti Ettevõtteseadus – üldine ettevõtete tegevust, vorme, asutamist, registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus. Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 47.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
23.11.1989 Aktsiaseltsi põhimäärus tegi võimalikuks aktsiaseltside asutamise. Minimaalne aktsiakapital oli 3000 rubla. 17.11.1989 Eesti Ettevõtteseadus – üldine ettevõtete tegevust, vorme, asutamist, registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus. Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. 47.Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). Turu segmenteerimine. Väiksemad turuniššid, kõrgem elatustase. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse.
· Äriseadustik (1995). Tõsteti aktsiaseltside ja osaühingute miinimumkapitali nõuet ja täpsustati nõudeid erinevate juriidiliste vormide osas. · 23.11.1989 Aktsiaseltsi põhimäärus tegi võimalikuks aktsiaseltside asutamise. Minimaalne aktsiakapital oli 3000 rubla. · 17.11.1989 Eesti Ettevõtteseadus üldine ettevõtete tegevust, vorme, asutamist, registreerimist ja tegevuse lõpetamist käsitlev seadus. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). · Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. · Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). · Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. · Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). · Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse
LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus? Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... DISKUSSIOON/ARUTELU: 1.2 Ettevõtluse mõiste ja funktsioonid (ajaloo ja arengu taustal) Definitsioone: Drucer (1985) Ettevõtlus on innovaatiline tegevus, mis sisaldab endas olemasolevate ressursside koondamist uueks heaolu loovaks jõuks
Turumajandusele üleminekul oli suur roll erastamisel ja panganduse arengul. Erastamine kulges üldjoontes päris edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges aga maa erastamine. Kõige rohkem muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele toetuvaks süsteemiks. Majanduselus suurenes väikeettevõtluse ja erasektori tähtsus ning sellele oli iseloomulik ka välisinvesteeringute kasv. Enamus neist protsessidest, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati suurte tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning ka tööpuudus. Iseseisvuse täielikul kinnitamisel oli äärmiselt oluline okupatsiooniarmee lahkumine ja Eestis asetsevate sõjaväebaaside, sealhulgas Paldiski ja Tallinna mereväebaaside likvideerimine
Kaotati sest see oli vastuolus kommunitlike vaadetega ja ohustas võimu. 9. Kuidas Stalin võimule sai? V: Stalin oli võimuahne partei peasekretär, kes sai kontrolli kompartei liikmete üle, kes tagasid talle enamuse Lenini soovitatud järglase, Trotski ees. Vahetas tihti pooli. Ainsaks eesmärgiks oli võim. 10. Mis oli plaanimajandus e. industrialiseerimine? V: Uus majandus poliitika NEPi asemel. Kehtestati täielik kontroll, suurtööstuse eelis arendamine, väikeettevõtluse likvideerimine, kehtestati viisaastaku plaanid, rasketööstuse arendamine, sõjatehnika arendamine. Inimeste toidu arvelt. Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade küüditamine. 1930 ndatel. Tulemuseks oli põllumajanduse langus ja nälg. Propageeriti valedega. 12. Mis olid viisaastakud?
laienemised ja kokkutõmbumised, mis annavad VKE sektorile aeg sisemise uuenemisvõime ja dünaamilisuse. Näitlik organisatsiooni (ettevõtte) elutsükkel Eelkirjeldatud fenomenide sisu (ja seega ka väikeettevõtluse olemust) selgitavates puudutavates seisukohtades eristub kaks suundumust: Kuigi paljud suudavad langusest välja tulla ehk ,,uuesti sündida" ja mõni suudab seda 1) väikeettevõtted on paindlikud, kohanemissuutlikud isegi korduvalt, ütleb elutsükli teooria, et kõik organisatsioonid liiguvad oma loomuliku organisatsioonid, "surma" poole..
aktsiaseltsid. 1990. a oli Eestis ligikaudu 500 riiklikku väikeettevõtet ja 2000 kooperatiivi, kus kokku töötas 4% tööjõust. Uute ettevõtlusvormide leviku positiivse mõju võiks kokku võtta järgnevalt: detsentraliseerimise esimene samm, legaalne (kuigi piiratud) võimalus ettevõtluse arenguks, ettevõtlike inimeste esilekerkimine, majandusaktiivsuse tõus ja majandusliku mõtlemise areng. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6
ametnikud töötavad kõigi ELi institutsioonide juures: Euroopa Komisjonis - asepresident Siim Kallase kabinet, Euroopa Kohtus(Uno Lõhmus), Esimese astme kohtus (Küllike Jürimäe), Euroopa Kontrollkojas (Kersti Kaljulaid) ja mujal esindades Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Liidu institutsioonide juures Brüsselis ja Luksemburgis töötab ka arvukalt tõlke, tõlkijaid, jurist-lingviste ja spetsialiste Eestist. Maive Rute töötab Euroopa Komisjoni innovatsiooni ja väikeettevõtluse peadirektoraadi juhina, Signe Ratso on Euroopa Komisjoni kaubanduspeadirektoraadi juhtivnõunik.
Läände ning majanduslik ühinemine Euroopaga muutus pöördumatuks. Turumajandusele üleminekul etendas olulist rolli erastamine ja panganduse areng. Erastamine kulges üldjoontes edukalt ning 1999. aastaks oli enamik suurettevõtteid erakätesse läinud. Aeglasemalt ja vaevalisemalt kulges maa erastamine. Põhjalikult muutis Eesti majanduskeskkonda omandireform ning endise nõukoguliku suurpõllumajanduse ümberkujundamine talumajapidamisele tuginevaks süsteemiks. Majanduselus on suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus ning iseloomulik on välisinvesteeringute kasv. Kõik need protsessid, eriti põllumajanduse ümberkorraldamine, on arenenud valuliselt ning kohati tõsiste tagasilöökidega. Majandusliku edu kõrval on ühiskonnas suurenenud varanduslik ebavõrdsus ning tööpuudus. VÕÕRVÄGEDE LAHKUMINE Iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli äärmiselt oluline okupatsiooniarmee lahkumine ja Eestis asuvate sõjaväebaaside likvideerimine. 1992. aasta septembris
Rikkust on võimalik suurendada säästes. Säästes sõltub nende tuludest ja ootustest, aga ka kehtivatest intressimääradest ja maksudest 9.Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? Krediidi kasutamise plussid on krediidi kohene omandamine, krediidi paindlikkus, ohutus ja aitab ettenägematute asjaolude korral. Krediidi kasutamise miinused on krediidi ülekulutamine ja kõrgem maksumus 10.Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? Väike ettevõttluse roll majanduses on suhteliselt oluline. Kuna ettevõtluste kujutusvõime ja paindlikkus võimaldab neil muutuvatel aegadel kiiresti ja edukalt reageerida. Peale selle annavad nad rohkesti uusi töökohti. 11.Kuidas toetatakse Eestis väikeettevõtlust? Eestis toetatakse väikeettevõtlust järgmistes valdkondades: nõustamisteensed, äriprojektide finantseerimine, sh.ka spetsiaalsed regionaalpoliitilised programmid, ekspordi ja ärikontaktide edendamine
33. Aktsiaseltsi põhikapitali nõue: o 25 000 EUR 34. Diskonteerimine: o Tulevasse summa praeguse väärtuse leidmine 35. Mikroettevõtte: o 0-10 töötajaga 36. Omahinna kalkuleerimisel mitmetele tootele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel jaotamisele: o Kaudsed kulud 37. Äriühingu äriregistrisse kandmine toimub: o Kohustuslikkus korras igal juhul 38. Milline järgnevatest ettevõtete liigitamise viisidest on oluline, mida arvestatakse väikeettevõtluse toetuspoliitika realiseerimisel, kas ettevõtte jaotamine: o tegevusala järgi 39. Põhivarahulka kuuluvad: o seadmed 40. Elanike ettevõtlusaktiivsus 41.
omaduste, teeninduse ja/või kvaliteediga "More value for the money." Estonian Air, Elisa NB! Suur oht, et sõnum "ei jõua kohale" Fokuseeritud ehk turunissi strateegiad Keskendumine kitsale turusegmendile Eesmärk on teenindada sihtsegmendi tarbijaid konkurentidest paremini Konkurentsieelise aluseks võivad olla: Madalamad kulud nissi teenindamisel Võime pakkuda nissi kuuluvatele tarbijatele midagi teistest eristuvat. 46. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 1. Teenindussektori osakaalu tõus ja tööstuse osakaalu langus. 2. Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange, outsourcing). 3. Turu segmenteerimine. Väiksemad turunissid, kõrgem elatustase. 4. Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides). 5. Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse. 6
Tarbijaostukäitumise protsess: 1)Turunduse mõjurid. 2)Individuaalsed mõjurid. 3)Keskkonnamõjurid. 4)Psüholoogilised mõjurid. 5)Tarbija ostuotsustus. 11. Ettevõtluse olemus Kes on ettevõtja? *Kasu saamine *Teeb investeeringuid *Võtab riski *Osaleb ettevõtte tegevuses juhib 12. Ettevõtja iseloomustamine Ettevõtja on isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise finantsilist riski. 13. Väikeettevõtluse roll majanduses Väikeettevõtluse roll *Töökohtade loomine (52% on hõivatud VKE-s) *Innovatsiooni arendamine *Konkurentsi edendamine väldivad monopolide tekkimist *Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine mitmekülgsed tööülesanded *Paindlikumad majanduskõikumiste suhtes Väikeettevõtjate leiutised: *Tõmbelukk *Helikopter *Südamestimulaator *Zilett 14. Väikeettevõtja arengut soodustavad ja pidurdavad tegevused Väikeettevõtte arengut soodustavad tegurid
Maarahvastik pigem: vähemharitum; hõivatud primaarsektoris; käib tööl ühissõidukiga; töötab kodus; vaesem; vähem varustatud olmemugavustega. 2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006): MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006): 1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid; 2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid. 3. Paternalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik suurtootmine. 4. Klientalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik produktivism (suures sõltuvuses toetustest). PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6) 1. Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: • Põllumajandus kasutab 42% EL-i maismaast; • Põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas;
kombinatsiooni. Üldvalitsuse alla kuuluvad: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja teised institutsioonid, mis tegelevad maksustamise (Maksuamet) või valitsuskulutustega (eelarvelised fondid Kultuurkapital, Põllumajanduse- ja Maaelu Krediteerimise Fond, Ekspordi Krediteerimise Fond, Väikeettevõtluse Krediteerimise Fond jne). Peale selle on veel Eesti Sotsiaalhooldusfond ja Tervishoiu- ja Ravikindlustusfond oma eraldiseisva eelarvega ja nendesse fondidesse laekub eraldi maksutulu, mida Eestis nimetatakse sotsiaalmaksuks. Keskvalitsus Keskvalitsuse moodustavad riigikogu, ministeeriumid koos maakonna juhtimisstruktuuridega.
Rahvastikutihedus äärelise asnediga maakohtades (suurusjärgud ja muutuste põhisuunad) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade kaitsele suunatud MAAKOHAD suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid KONKUREERIV Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugevad väikeettevõtluse AD ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne MAAKOHAD PATERNALIST Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib põllumajanduslik LIKUD suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees MAAKOHAD KLIENTALISTL Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures IKUD sõltuvuses toetustest (EL vahenditest) MAAKOHAD
tööhõive, rahvastiku olukord) Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid KAITSTUD o Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade MAAKOHAD kaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid KONKUREERIVAD o Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus MAAKOHAD valitsevad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne PATERNALISTLIK o Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib UD MAAKOHAD põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees KLIENTALISTLIKU o Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik
Mikroettevõtte Kuni 9 Max 31 Väikeettevõtte 10-49 Max 110 Keskmine ettevõte 50-249 Max 625 Suurettevõte 250 ja enam Enam kui 625 Väikeettevõtte omadused Omanik on sageli ettevõtte juht ja töötaja Ettevõte on suhteliselt väike tegevusharu keskmisega võrreldes Sõltumatus – ei ole suuromanikku Sageli langeb ettevõtte ja ettevõtja asukoht kokku Tootmismahtude piiratus (Aasta käive 16 000€) Väikeettevõtluse roll Eestis Töökohtade loomine Innovatsiooni arendamine Kvalifikatsiooni tõstmine Konkurentsi edendamine Ettevõtlusvormid: FIE Selleks võib olla iga teovõimeline isik – pakub oma nimel kaupu või teenuseid. Kui teie aastakäive ületab 16 000 eurot, tuleb end registreerida Maksu- ja Tolliametis käibemaksukohustuslaseks. FIE – Füüsilisest isikust ettevõtja Eelised Puudused Kerge alustadalõpetada Vastutab oma isikliku
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse õppekava MINA SUHTLEJANA Essee Mõdriku 2015 „Suhtlemine on nagu mustkunstietendus. Hea mustkunstnik suunab publiku vaatama täpselt vajalikku kohta selleks, et samal ajal teha mõni ootamatu ja varjatud liigutus. Suhtlemine on täpselt samasugune etendus, kus öeldud sõnad, näoilmed, liigutused ja teod mõjutavad suhtluspartnereid meile vajalikus suunas. Tõsi, enamus meist ei
t. kuidas fintatsturg iseloomustab ettevõtte aktsiaid. 1008 1. Aktsiaselsi põhikapitali nõue on a) 400 000 kr 2. Diskonteerimine on c) tulevase summa praeguse väärtuse leidmine 3. Mikroettevõtte d) 0-10 4. Omahinna kalkuleerimisel mitmele toodele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel järgmised a) ja b) otsesed ja kaudsed 5. Äriühingu äriregistrisse kandmine toimub b) kohastuslikus korras igal juhul 6. Milline järgnevatest ettevõtte liigitusest on oluline, mida arvestatakse väikeettevõtluse toetuspoliitika realiseerimisel, kas jaotamine d) suuruse järgi 7. Põhivara hulka kuluvad c) seadmed 8. SWOT ei sisalda b) ettevõtte finantsanalüüs d)juhtide eneseanalüüsi 9. Elanike ettevõtlusaktiivsus iseloomustab ettevõtte arv 1000 elanike kohta. Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus 11
b) võimaluses omada võimu ja autoriteeti, domineerida parteis, kollektiivis, seltskonnas; omada kodanikuõigusi või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne.; c) võimaluses liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides, klubides, seltskondades; saavutada prestiiz, kuulsus, tuntus, maine jne. 24. Euroopas domineerib seisukoht, et sellise osa inimeste tööst eemalhoidmine on riigile-ühiskonnale odavam, kui nende töö juurde laskmine a) 3%; b)5%; c) 7%. 25. Väikeettevõtluse sotsiaalne tähtsus väljendub järgnevas: a)väikeettevõtluse majanduslik efektiivsus on suurtootmise omast kõrgem; b) tööhõive tagamine inimestele, kes ei sobi suurtootmisesse; c)väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem. 26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) sotsiaaldemokraatia; b)anarhism; c) kommunism. 27
pikaajalisi huve; b) väidab, et inimesel on fundamentaalsed Õigused ja vabadused, mida ei saa neilt keegi ara võtta; c) põhineb moraalsel käitumisel, mille raames saavutatakse kõige parem tulemus kõige suuremale hulgale inimestele. a) V 81.Võib täheldada seoseid maskuliinsuse-feminiinsuse ja järgmise näitaja vahel a)riigi majanduslik heaolu; b) riigi rahvaarv; c)riigi tehnoloogiline arengug. 25.Väikeettevõtluse sotsiaalne tähtsus väljendub järgnevas: a)väikeettevõtluse majanduslik efektiivsus on suurtootmise omast kõrgem; b) tööhõive tagamine inimestele, kes ei sobi suurtootmisesse; c)väikeettevõtlus on suurtootmisest innovaatilisem. 27.Vähest sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja aktiivset sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a)uusparempoolsus; b)anarhism; c) konservatism. 30.Võrdsust mitte ainult töötajate, vaid kõigi kodanike vahel (turul ja perekonnal on ebaoluline roll) näeb ette heaoluühiskonna
USA majandussõda viis NSVL 80ndate keskpaigaks pankrotti. USA alustas võidurelvastumist NSV Liiduga, millega viimane ei suutnud sammu pidada. Tähelepanu pöörati rohkem tehnoloogialeja ja tänu sellele jäi ka sõjavägi unarusse. 3.Muutused teaduses, kultuuris, olmes: teaduse- ja tehnikarevolutsioon, teadus ja tootmine kasvasid kokku. See muutis sotsiaalset struktuuri. Vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide ja teeninduses töötavate inimeste arv. Väikeettevõtluse areng. Majanduses 1970. a tagasilöögid, eriti energia- ja toorainekriis. Nafta hind tõusis, paiskas segi majandussüsteemi. Tööstusriikides vähenes tootmine- tööpuudus, stagnatsioon, inflatsioon e stagflatsioon. Üldine pessimism. Kontrakultuur- eitusel põhinev kultuuriline liikumine. Roheline liikumine. Säästlikkus. Geenitehnoloogia areng. Huvi populaarteadusliku kirjanduse vastu. Avastused antropoloogia vallas. Kujunes poppkultuur ja muusika (ABBA). Teksad, punk, feminism. 4
aegade. Iseseisvumise taastamine lõi poliitilised ja majanduslikud eeldused üleminekuks turumajandusele. Majandusreformi põhialuseks oli 1992 aasra juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele kroon. Turumajandusele üleminemisel etendas suurt rolli erastamie ja panganduse areng. 1999. aastaks oli enamus suurettevõtteid läinud erakätesse. Põhjalikult muutis Eesti majandust omandireform. Majanduselus oli suurenenud väikeettevõtluse ja erasektori osatähtsus. Kõik võõrväed lahkusid Eestist 31.augustil 1994. aastal. Taasiseseisvunud EV välispoliitika oli algusest pealne lääne-meelne. NATO (Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon) – aastal 2004 ÜRO (Ühinenud Rahvaste Orgnisatsioon) – Eesti kuulub ÜRO-sse aastast 2004 EL (Euroopa Liit) – täieõiguslik liige alates 1.mai 2004 aastast Lennart Meri – Vabariigi esimene president Mart Laar – Peaminister 1992 oktoober – november 1994 4.Pilet
Frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale pakutava toetuse võimalik sisu. Frantsiisivõtja poolt frantsiisiandjale esitatavad võimalikud nõuded (eeltingimused). 45. Ettevõtte ostu ja müügi võimalikud motiivid. 46. Tegutseva ettevõtte ostmise võimalikud eelised ja miinused. 47. Tegutseva ettevõtte ostmisel tema hinna määramise põhivõimalused. 48. Frantsiisi abil ning tegutseva ettevõtte ostmise läbi ettevõtlusse sisenemise võimaluste võrdlus. 49. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). 50. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid ja ettevõtluse tugisüsteem. 51. Ettevõtlust toetavate meetmete jagunemine 2 põhivõimalust otsesed ja kaudsed meetodid. 52. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. 53
tekkimist; vähendada tööpuudust ja tööhõivet suurendada. Mida teha töötusega? Passiivne meetod: anda töötu abiraha Aktiivne: koolitused, ümberõpped, ettevõtlustoetused. Uute töökohtade loomine. Euroopa Liidu hõivepoliitika neli sammast: uus ettevõtluskultuur- eesmärk soodustada ettevõtlikkust ning toetada inimeste püüdlusi oma ettevõtte rajamisel. Liikmesriikidele on tehtud ülesandeks vähendada bürokraatiat väikeettevõtluse suhtes. Püütakse alandada töötajate palkamise, väljaõpetamise ja vallandamise kulusid, et selle kaudu muuta odavamaks uute töökohtade loomine. Tööhõiveametite kaudu on võimalik taotleda ettevõtlustoetust, mis on 70 000 kr; töölerakendamise uus kultuur- keskendub kahele ulatuslikule probleemile EL-i tööturul: 1) pikaajaline struktuurne tööpuudus.2) noorte tööpuudus. Struktuurse tööpuuduse üks põhjus on kasvavad nõuded
aktsiaid. !! 1008 1. Aktsiaselsi põhikapitali nõue on a) 25 000 eur. ! 2. Diskonteerimine on c) tulevase summa praeguse väärtuse leidmine ! 3. Mikroettevõtte d) 0-10 ! 4. Omahinna kalkuleerimisel mitmele toodele kuuluvad erinevate toodete/teenuste vahel järgmised a) ja b) otsesed ja kaudsed ! 5. Äriühingu äriregistrisse kandmine toimub b) kohastuslikus korras igal juhul ! 6. Milline järgnevatest ettevõtte liigitusest on oluline, mida arvestatakse väikeettevõtluse toetuspoliitika realiseerimisel, kas jaotamine d) suuruse järgi ! 7. Põhivara hulka kuluvad c) seadmed ! 8. SWOT ei sisalda b) ettevõtte finantsanalüüs d)juhtide eneseanalüüsi ! 9. Elanike ettevõtlusaktiivsus iseloomustab ettevõtte arv 1000 elanike kohta. Kui arvesse võtta tegutsevate ettevõttete arv Eestis , siis näitaja arv on umbes d) 35 ! 10. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei soobi ettevõtjale b) riskikartlikkus ! 11
a Moskva suveolümpiamängudele boikoti, millesse kaasas ka teisi lääneriike. Iraanis võeti pantvangi USA saatkonna töötajad. Ühendriikide katse eriüksuste abil neid vabastada, kukkus läbi. 6. Neokonservatismi tugevnemine 1970.a oli Lääne ühiskond väga vastuoluline. Varem eraldi seisnud teadus ja tootmine kasvasid kokku. Muutumas oli ka sotsiaalne struktuur: vähenes tööstus- ja põllumajandustööliste arv, suurenes spetsialistide arv, hoogustus väikeettevõtluse areng. Riikide edukuse määras suutlikkus kohaneda uute vajaduste ja võimalustega. Turumajanduslikud riigid tulid sellega toime, totalitaarsed mitte. Lääne ühiskonna riikidel tekkis eeldus muutuste laineks, mis on ajalukku läinud konservatiivse revolutsiooni nime all. Pettumus senistes liidrites ja nende poliitikas tekitas lääneriikides vajaduse uute juhtide järele. Nendelt oodati uusi tegevussuundi ja inimeste eneseusu taastamist.
ja vähenemine. Piirkondade tüübid: Tallinna tagamaa, Pärnu ja Tartu tagamaa, maakonnakeskuste tagamaa, ääremaa, muud vallad. Ääremaadel ja muudes valdades väheneb, teistest piirkondades suureneb. Rahvastikutihedus. Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid. Kaitstud maakohad- dom arengule vastanduv ja maakohtadekaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja akt keskklassi huvigrupid. Konkureerivad maakohad- suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugeva väikeettevõtluse ja kohaliku põllumaj huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne. Paternalistlikud maakohad- suured maavaldused on tähtsad ja/või dom põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees. Klientalistlikud maakohad- äärealad, kus dom põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures sõltuvuses toetustest (EL vahenditest). PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6). Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus. Põllumajandus kasutab otseselt
Vallavalitsus, Pria 900, EAS, erainvestorid, MTÜ Kirikla-Kohatu Külaarendamise Selts, kohalikud ettevõtjad ning Euroopa Liit. Tulevikus püütakse edendada veel enam turismiettevõtjate ja vallavalitsuse vahelist koostööd, korraldades ühiseid ümarlaudu ning vaadates üle ja parandades sihtkoha arengukava. Turismi osatähtsus linna/valla majanduses. Läbi turismivaldkonna arendustegevuste soovib Kernu vald kaasa aidata kohaliku tööhõive tõusule, väikeettevõtluse arengule ja kohaliku majanduskeskkonna elavdamisele. Turismivaldkonna arengu oluliseks osaks on kohaliku identiteedi ja elukeskkonna suurem väärtustamine vallaelanike poolt. 3 Turismi kui majandusharu tähtsus kogu Kernu vallas seisneb selles, et antud majandusharu loob uusi töökohti ja lisasissetulekuallikaid. Turism edendab piirkonnas ettevõtlust ning loob sihtkohale lisandväärtust. Võib väita, et turism kui majandusharu
kas ettevõtja, ametniku või vabatahtlikuna. 2) Ettevõtete suuruse liigitus o mikroettevõte 0-9 töötajat o väikeettevõte 10-49 töötajat o keskmine ettevõte 50-249 töötajat o suurettevõte 250 ja enam töötajat 3) Väikeettevõtlus ja startup ettevõte o väikeettevõtete üldiseloomulike tunnustena nimetatakse o suhtelist väiksust (tööstusharu või turu suhtes) o omanikepoolset juhtimist o sõltumatust. o Väikeettevõtluse roll o Töökohtade loomine (52% on hõivatud VKE-s) o Innovatsiooni arendamine o Konkurentsi edendamine - väldivad monopolide tekkimist o Tööjõu kvalifikatsioonitaseme tõstmine mitmekülgsed tööülesanded o Paindlikumad majanduskõikumiste suhtes o Start-up o ettevõte, mille asutamisest ei ole möödunud enam kui 6 aastat; o ettevõte, mis plaanib oma eagrupi ettevõtetega võrreldes selgelt üle keskmise
Poliitiline-õiguslik keskkond turundust puudutav seadusandlus Tehnoloogiline keskkond tehnoloogia suhted keskkonnaga Ökoloogiline keskkond Kuuluvad kõik loodusressursid, mis on turunduse sisendiks või mida turundustegevus mõjutab. Looduskeskkonnas toimuvad muutused: loodusliku toorme vähenemine; seadusandliku reguleerimise tugevnemine. Kaasaja majanduselu iseloomulikud tunnused: kaupade pakkumises suureneb teenuste osakaal suureneb väikeettevõtluse osakaal suureneb sissetulekute erinevus tarbija keskmine jõukus kasvab Turunduse mikrokeskkond: Firma Hankijad (tarnijad) Turundusvahendajad Organisatsioonid ja isikud, kes aitavad firma toodangut turule toimetada ja seal sealiseerida. Tarbijad = turg Konkurendid üldised - konkurents tarbija soovide tasemel lähedased - firmad, kes pakuvad peaaegu samu tooteid, kuid erinevatele tarbijatele kaudsed - firmad, kes pakuvad samadele tarbijatele erinevaid kaupu
- Turuosa, tootlikkus, käive, kasum (operatiivsed eesmärgid) - Tulu, staatus,võim (isiklikud eesmärgid) 41. Ettevõtlust soodustavad ja piiravad asjaolud. Soodustavad tegurid:Riigi vara erastamine - Seadlusandluse täiustamine - Välisinvesteeringute soodustamine - Välisinvesteeringute garanteerimine riigi poolt - Inflatsioonitempo vähendamine - Liisingutehingute arvu kiir kasv - Laenuintresside pidev alanemine - Pangalaenu tähtaegade pikenemine - Turgude laienemine - Väikeettevõtluse arengu riiklik stimuleerimine Piiravad asjaolud: - Majanduspoliitika ebastabiilsus - Maksukoormuse suurenemine - Jne
· Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; · Nõrk kohalik teenindus; · Nõrgad taristud (transport, side jne); · Väike kriitiline mass Klastrid ja võrgustikud Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused · Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon: · Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke; · Tööstustööhõive kasv maakohtades; · Teenindussektori osatähtsuse kasv. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis 1. Mõisted: PRIMAARSEKTOR põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus 2. SEKUNDAARSEKTOR mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika, ITK, ehitus 3. TERTSIAARSEKTOR teenused, sh transport Primaarsektori muutused:
Sissemakse tuleb teha pärast osaühingu asutamist. 70. Kellele makstakse dividende? Dividende makstakse äriühingu omanikele ehk osanikele või aktsionäridele. Dividende saab maksta ainult kasumiga ettevõte. 71. Mis on frantsiis? Frantsiis on frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vaheline pikaajaline leping, mis lubab frantsiisivõtjal vastava tasu eest kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust. 72. Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetes on hõivatud märkimisväärselt suur osa tööjõust, millest tulenevalt on neil väga oluline roll uute töökohtade loojatena. Vähemarenenud piirkondades pakub väike- ja keskmise suurusega ettevõtlus võimalust eneseteostuseks ja heaolu suurendamiseks, soodustades nii tasakaalustatud regionaalset arengut. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu
Sissejuhatus Õpimapp on koostatud väikeettevõtluse eriala, õppeaines ,,Turunduse alused". Töö eesmärk oli leida lahendused probleemidele ja küsimustele, mis tekivad igapäevase turundustegevusega ning mis aitaks paremini omandda turunduse põhialuseid. Ülesannete lahendamisel on tekstitöötlusprogrammi MS World. Turunduse areng Kirjeldage ühe konkreetse ettevõtte turunduseesmärke. Turundus OÜ eesmärgiks on pakkuda kõige parema hinna -ja kvaliteediga teenust- me ei müü õhku! Me näitame, kuhu läheb kliendi poolt investeeritud raha, ehk oleme läbipaistvad. Turundus eesmärgiks on pakkuda kõiki teenuseid ühest kohast, ehk klient ei pea muretsema enam, kas keegi saab õigeks ajaks projektid valmis ja kas need on nii kvaliteetsed, et oleks vastuvõetavad. Meie projekteerime, valmistame, turundame ja analüüsime. Tooge välja tegurid, mis takistavad suhete tekkimist ostjate ja müüjate vahel konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind ...
osaliselt tasuliseks muutes. Kasvustrateegia koostamise strateegiline aluseks on EL-tasandil sõlmitud kokkulepped. Kõige kõrgemal tasandil lähtub strateegia EL 2020 üldeesmärgist tõsta liidu konkurentsivõimet ning järgib seejuures selle lipulaeva Innovaatilise Liidu47 põhimõtteid. Seejuures on kasvustrateegia otseselt seotud EL tööstuspoliitika algatusega ja Ettevõtlus 2020 teatisega (sh Euroopa väikeettevõtluse algatusega). Piirkondliku koostöö kavandamisel arvestatakse ka Läänemere strateegia põhisuundadega Kokkuvõte Kuna innovatsioon on alati seotud riskiga, siis on väga oluline luua innovatsiooniriskide maandamise meetmed (nt. garantiifond innovatsiooni ebaõnnestumisel kulude katmiseks) üldisesse strateegilisse planeerimisse. Nõudluspoole innovatsioonipoliitika elluviimine Eestis on suur väljakutse ja võimalus. See
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Väikeettevõtluse eriala Ly Ploom PRAKTIKA ARUANNE Praktikapoolne juhendaja:Jlle Randjärv Koolipoolne juhendaja: Eva Vahtramäe, MA Mõdrik 2015 SISUKORD TEE PEATÜKKIDE KOHTA SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Demos-Audit OÜ, mille peakontor asub Tartus. 1993. aastal loodud OÜ Demos-Audit alustas raamatupidamis- ja audiitorteenuste osutamisega Jõgevamaal Tormas
riiklikul ja rahvusvahelisel tasemel ning ärinime ja kaubamärgi tuntus Mõlemaga kaasneb tuntud ärinimi/kaubamärk Kulude jagamine Mõlemaga võib kaasneda juhtimisalane tugi Väiksem risk Mitmekülgsem ärijuhtimise tugi Vähem vabadust 46. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides). Teenindussektori osakaalu tõus ja töötuse osakaalu langus Osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetelt (allhange) Turu segmenteerimine, väikesemad turuniššid, kõrgem elatustase Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus (paljudes riikides) Masstootmise üleviimine vähemarenenud riikidesse
rajamist endise Nõukogude Liidu koosseisus. 13. aprillil 1988. aastal asutati Rahvarinne. Poliitilise surve tõttu võeti Ülemnõukogus vastu 16. novembril 1988. a. iseseisvusdeklaratsioon, mis kuulutas kõik Eesti ressursid Eesti omandiks. 30. märtsil 1990. a. kuulutas uus Ülemnõukogu võimu Eestis ebaseaduslikuks. Parlament kuulutas välja Eesti Vabariigi taastamise üleminekuperioodi. Üleminekuprotsessi osadena järgnesid väikeettevõtluse, talupidamise ja erateeninduse legaliseerimine, osaline hindade vabakslaskmine ja pangasüsteemi taastamine. 20. aug. 1991.a. kuulutas Eesti Ülemnõukogu välja Eesti taasiseseisvuse. Reformide teine järk algas 1992. aasta juunis rahareformiga. Kinnistatud kursiga 8 EEK = 1 DEM kroon tagati välisvaluutaga vastavalt valuutakomitee reziimile. 2. Majanduse areng Endise Nõukogude Liidu turu kaotamine põhjustas tootmise järsu languse
orientatsioon E juhitus tajutud võimaluste poolt, J juhitud jooksvalt kontrollitavate ressursside poolt. Suhtumine võimaluste kasutamisesse E teeb revolutsioonilisi otsuseid piiratud aja jooksul, J teeb evolutsioonilisi otsuseid pikema aja jooksul Ressursside rakendamine E otsused on mitmetasandilised koos enese minimaalse sidumisega igal astmel, J otsused on üheastmelised koos enese täieliku sidumisega. 59. Väikeettevõtluse osakaalu tõusu põhjused viimastel aastakümnetel (nii Eestis kui teistes riikides).Teenindussektori osakaalu tõus, osade tegevuste sisseostmine suuremate ettevõtete poolt väikeettevõtetele, turu segmenteerimine, ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus, masstootmine, muutuvad reeglid tööturul, tehnoloogia areng. 60. Rahvusvaheline ettevõtlusuuring GEM (Global Entrepreneurship Monitor) jagab ettevõtjad kahte gruppi, sõltuvalt ettevõtlusega alustamise motiivist/tõukejõust
ja rahulolu parandada. 4. LISAD Lisa 1 Küsimustiku ankeet: Töötajate rahuloluuuring XXX AS müügiosakonnas Lugupeetud vastaja! Antud küsimustik on koostatud eesmärgiga uurida töötajate töörahulolu ja motivatsioonitaset puudutavaid küsimusi XXX AS müügiosakonnas ja anda hetke tagasisidet tööandjale. Uuring viiakse läbi ajavahemikus 03.03 .2016 - 10.03 .2016. Uuringut viivad läbi TTÜ väikeettevõtluse rakenduskõrgharidusõppe eriala tudengid XXX Vastamiseks kulub aega umbes 5 minutit. *Kõik vastused esitatakse anonüümselt. * Kohustuslikud väljad 2 Sugu * Mees Naine 2 Vanus * 18-25 aastat 26-35 aastat 36-45 aastat 46-45 aastat 56-65 aastat 67-... aastat 2 Töötatud aeg XXX * kuni 1 aasta 1-5 aastat 5-10 aastat enam kui 10 aastat 2 Kellena töötad? * Klienditeenindaja/müügikonsultant Müügiekspert
aktuaar - kindlustustehniliste eraldiste arvutaja akumulatsioon - sissetulekute, intressi ja muude vahendite lisamine põhikapitalile investeerimiskapitalina; rahaliste vahendite kogumine al corso - kehtiva kursi järgi al pari - väärtpaberi börsikursi võrdumine nominaalväärtusega aleatoorne - riskantne Altmani võrrandid - majandusteadlase Altman poolt väljapakutud võrrandid ettevõtte pankroti prognoosimiseks; käesoleval ajal kasutatakse võrrandi erikujusid väikeettevõtluse tarbeks, trootmisettevõtte jaoks jne. Üks levinumaid võrrandi kujusid on 1,2X1+1,4X2+3,3X3+0,6X4+0,99X5, kus X1 on puhas käibekapital / varad; X2 on jaotamata kasum / varad; X3 on ärikasum / varad; X4 on aktsiate turuväärtus / aktsiate bilansiline väärtus; X5 on müük / varad. Altmanni võrrandid on küllaltki täpse prognoosimisvõimalusega õigustanud oma kasutamist peamiselt USA-s mõningates majandussektorites. Eesti tingimustes ei oma võrrandid ühest usaldatavust ja on
Seadus kehtib 01.01.1994 Tarbijate õigused on - Toote ohutuse seadus kaetud järgmiste - Konkurentsiseadus õigusaktidega - Kaupluste töö üldeeskiri - Teeninduseeskiri Ettevõtlus turumajanduses VII peatükk · Kuidas ergutab vaba ettevõtlus ettevõtlikkust? · Millised on vaba ettevõtluse võimalused ja stiimulid? · Milline on väikeettevõtluse roll majanduses? · Millised on ainuomanikufirma, partnerettevõtte ja aktsiaseltsi eelised ja puudused? · Kuidas on organiseeritud suured aktsiaseltsid? Ettevõtja Ettevõtja on isik, kes riskib selleks, et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemiseks. Mõned ettevõtjad - alustavad varajases nooruses
annaabi.ee 
